Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Aatom, Aatomituum, Benseen, Boor, Dialektiline materialism, Elektron, Elektronegatiivsus, Energia, Friedrich August Kekulé, Furaan, Hapnik, Hüdrogeenimine, Heelium, Ioon, Isomeerid, Kaksikside, Keemiline side, Kvantkeemia, Kvantmehaanika, Kvantolek, Laeng, Lainefunktsioon, Linus Pauling, Mehaaniline resonants, Molekul, Mool, Nõukogude Liit, Orbitaal, Osoon, Ostsillaator, Sagedus, Tautomeerid, Tsüklohekseen, Valentselektron, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Aatomituum · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Benseen · Näe rohkem »
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Boor · Näe rohkem »
Dialektiline materialism
Dialektiline materialism on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi väljatöötatud filosoofiline positsioon, mis modifitseerib Georg Friedrich Wilhelm Hegeli dialektikat materialistlikul alusel.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Dialektiline materialism · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Resonants (keemia) ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Energia · Näe rohkem »
Friedrich August Kekulé
Friedrich August Kekulé von Stradonitz (7. september 1829 Darmstadt – 13. juuli 1896 Bonn) oli saksa organokeemik, üks orgaaniliste ühendite struktuuri teooria rajajaid.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Friedrich August Kekulé · Näe rohkem »
Furaan
Furaan on heterotsükliline orgaaniline ühend, mis kuulub aromaatsete ühendite klassi.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Furaan · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Heelium · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Ioon · Näe rohkem »
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Isomeerid · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Kaksikside · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Keemiline side · Näe rohkem »
Kvantkeemia
Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Kvantkeemia · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Kvantolek
Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Kvantolek · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Laeng · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Resonants (keemia) ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Linus Pauling
Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Linus Pauling · Näe rohkem »
Mehaaniline resonants
Mehaaniliseks resonantsiks nimetatakse mehaanilise süsteemi omadust neelata energiat paremini, kui perioodilite välisjõudude sagedus ühtib süsteemi omavõnkesagedusega.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Mehaaniline resonants · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Molekul · Näe rohkem »
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Mool · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Uus!!: Resonants (keemia) ja Orbitaal · Näe rohkem »
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Osoon · Näe rohkem »
Ostsillaator
Populaarne operatsioonivõimendit kasutav relaksatsioongeneraator Ostsillaator (ladina keeles oscillare – kiikuma, võnkuma) on elektrongeneraator, mis tekitab sumbumatuid harmoonilisi võnkumisi ehk siinusvõnkumisi.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Ostsillaator · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Sagedus · Näe rohkem »
Tautomeerid
Tuntumad tautomeersed tasakaalud: enool–ketoon, laktaam–laktiim, amiid–imiidhape, amiin (enamiin)–imiin Tautomeerid on isomeersed orgaanilised ühendid, mis lähevad kergesti üksteiseks üle tasakaalulise aatomi või rühma migreerumise tõttu.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Tautomeerid · Näe rohkem »
Tsüklohekseen
Tsüklohekseeni struktuurivalemid Tsüklohekseen (ka tetrahüdrobensool; keemiline valem C6H10) on tsükloalkeenide klassi kuuluv orgaaniline ühend.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Tsüklohekseen · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Valentselektron · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Resonants (keemia) ja Vesinik · Näe rohkem »
