39 suhted: Ühekojaline taim, Õiekate, Õiekroon, Briti saared, Eesti, Euroopa, Kaheidulehelised, Kandeleht, Katteseemnetaimed, Kõrgleht, Kuslapuulised, Lääne-Siber, Lehekodarik, Leheroots, Leht, Liik (bioloogia), Lodumets, Madalsoo, Meetaimed, Nektar, Niit, Nutt (botaanika), Paljunemine, Püsikud, Peetrileht, Peetrileht (perekond), Puisniit, Putukad, Putuktolmlemine, Risoom, Seeme, Siirdesoo, Soomets, Sugukond (bioloogia), Taimed, Uniohakalaadsed, Uniohakalised, Vars, Väike-Aasia.
Ühekojaline taim
Hall lepp on ühekojaline taim Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.
Uus!!: Peetrileht ja Ühekojaline taim · Näe rohkem »
Õiekate
Roos on kaheli õiekattega taim Õiekate ehk periant on õie vegetatiivne (suguta) osa, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid ning hiljem vilja.
Uus!!: Peetrileht ja Õiekate · Näe rohkem »
Õiekroon
Õiekroon ehk kroon (corolla) on õiekatte väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid tupplehtedest seespool.
Uus!!: Peetrileht ja Õiekroon · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Peetrileht ja Briti saared · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Peetrileht ja Eesti · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Peetrileht ja Euroopa · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Peetrileht ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kandeleht
Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.
Uus!!: Peetrileht ja Kandeleht · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Peetrileht ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kõrgleht
Hariliku härgheina eredalt värvunud kõrglehed Kõrgleht on taime ülemises osas, õie või õisiku läheduses asetsev leht, mis on harilikult varrelehtedest väiksem, lihtsama kujuga ning eredalt värvunud.
Uus!!: Peetrileht ja Kõrgleht · Näe rohkem »
Kuslapuulised
Kuslapuulised (Caprifoliaceae) on taimesugukond uniohakalaadsete seltsist.
Uus!!: Peetrileht ja Kuslapuulised · Näe rohkem »
Lääne-Siber
Lääne-Siber Lääne-Siberi maastik Lääne-Siber (vene keeles Западная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lääneosa.
Uus!!: Peetrileht ja Lääne-Siber · Näe rohkem »
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Uus!!: Peetrileht ja Lehekodarik · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Peetrileht ja Leheroots · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Peetrileht ja Leht · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Peetrileht ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Lodumets
Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).
Uus!!: Peetrileht ja Lodumets · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Peetrileht ja Madalsoo · Näe rohkem »
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Uus!!: Peetrileht ja Meetaimed · Näe rohkem »
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Uus!!: Peetrileht ja Nektar · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Peetrileht ja Niit · Näe rohkem »
Nutt (botaanika)
Mägiristiku nutjas õisik Nutt (capitulum) on õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied.
Uus!!: Peetrileht ja Nutt (botaanika) · Näe rohkem »
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Uus!!: Peetrileht ja Paljunemine · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Peetrileht ja Püsikud · Näe rohkem »
Peetrileht
Peetrileht (Succisa pratensis) on mitmeaastane ühekojaline taimeliik kuslapuuliste sugukonnas.
Uus!!: Peetrileht ja Peetrileht · Näe rohkem »
Peetrileht (perekond)
Peetrileht (Succisa) on taimeperekond kuslapuuliste sugukonnas.
Uus!!: Peetrileht ja Peetrileht (perekond) · Näe rohkem »
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Uus!!: Peetrileht ja Puisniit · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Peetrileht ja Putukad · Näe rohkem »
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Uus!!: Peetrileht ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Peetrileht ja Risoom · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Peetrileht ja Seeme · Näe rohkem »
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Uus!!: Peetrileht ja Siirdesoo · Näe rohkem »
Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).
Uus!!: Peetrileht ja Soomets · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Peetrileht ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Peetrileht ja Taimed · Näe rohkem »
Uniohakalaadsed
Uniohakalaadsed (Dipsacales) on õistaimede selts.
Uus!!: Peetrileht ja Uniohakalaadsed · Näe rohkem »
Uniohakalised
Uniohakalised (Dipsacaceae) on õistaimede sugukond uniohakalaadsete seltsist.
Uus!!: Peetrileht ja Uniohakalised · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Peetrileht ja Vars · Näe rohkem »
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Uus!!: Peetrileht ja Väike-Aasia · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Harilik peetrileht, Succisa pratensis.