Kiiremini kui brauser!
128 suhted: Ajaleht, Alev, Alevik, Ambla kihelkond, Ambla kirik, Arno Niitme, Auruvedur, Balti raudtee, Balti Raudtee Selts, Depoo, Edasi Kommunismile, Eesti kaitsevägi, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eestlased, Elron, EMK Tapa kogudus, Garri Raagmaa, Harilik humal, Helmi Kaber, Isikunimi, Jaan Maidre, Järva maakond, Järva maavanem, Kapten Irv, Karjala keel, Kassitapp, Keeleteadus, Kirde kaitseringkond, Kohalik omavalitsus, Kuno Rooba, Laiarööpmeline soomusrong nr. 3, Lääne-Viru maakond, Leedulased, Lehtse vald, Lehtse vald (Ambla kihelkond), Liivlased, Linn, Linnavanem, Muuga sadam, Nafta, Narva, Nõukogude armee, Nõukogude väeosad Eestis, Operail, Paide rajoon, Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, Põhjavesi, Peterburi, Petrooleum, Pikk tänav (Tapa), ..., Pinnavesi, Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi), Postijaam, Rahvaetümoloogia, Rakvere rajoon, Raudtee, Saksi vald, Seeneküla, Soome keel, Soomlased, Soomusrong, Soomusrongirügement, Staap, Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi), Tallinn, Tallinna–Narva raudtee, Tapa Jakobi kirik, Tapa Jakobi kogudus, Tapa lennuväli, Tapa linnakalmistu, Tapa lipp, Tapa mõis, Tapa muuseum, Tapa rajoon, Tapa raudteejaam, Tapa Ristija Johannese kirik, Tapa sõjaväelinnak, Tapa vald, Tapa vald (2005), Tapa vapp, Tapa väljaõppekeskus, Tapa–Loobu maantee, Tapa–Tartu raudteelõik, Tara, Tartu, Ukrainlased, Vabadussõda, Vaksal, Valga, Valgevenelased, Vallasisene linn, Veduridepoo, Venelased, Venemaa Raudteed, Viru maakond, 1. jalaväebrigaad, 1. Soomusrongi Rügement, 10. oktoober, 11. september, 14. sajand, 1620. aastad, 1869, 1870, 1875, 1876, 1910, 1916, 1917, 1918, 1920. aastad, 1926, 1927, 1940, 1950. aastad, 1988, 1990, 1991, 1994, 2. Soomusrongi Rügement, 20. juuli, 2004, 2005, 2008, 2011, 2014, 25. märts, 5. oktoober, 7. jaanuar. Laienda indeks (78 rohkem) »
Ajaleht
Francis Luis Mora. "Metrooreisijad New Yorgis" (1914) Ajaleht on perioodiline väljaanne, millel on ajakirjanduslik sisu, sh uudised, intervjuud, artiklid jmt.
Uus!!: Tapa ja Ajaleht · Näe rohkem »
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Tapa ja Alev · Näe rohkem »
Alevik
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Uus!!: Tapa ja Alevik · Näe rohkem »
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Tapa ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »
Ambla kirik
Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus.
Uus!!: Tapa ja Ambla kirik · Näe rohkem »
Arno Niitme
Arno Niitme (aastani 1936 Arnold Niggol; 2. juuli 1909 Tartu – 29. detsember 2002 Los Angelese maakond) oli eesti kergejõustiklane, spordipedagoog ja koolijuht.
Uus!!: Tapa ja Arno Niitme · Näe rohkem »
Auruvedur
Auruvedur Su pildistatuna Balti jaama lähedal Richard Trevithicki auruvedur (1804) Video Jaapani Daiichi Tadamigawa silda ületavast auruvedurist 2013. aastal Auruvedur on auru jõul töötav vedur.
Uus!!: Tapa ja Auruvedur · Näe rohkem »
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Uus!!: Tapa ja Balti raudtee · Näe rohkem »
Balti Raudtee Selts
Balti Raudtee Selts oli raudtee valdkonnaga tegelev selts, mille moodustasid 1868.
Uus!!: Tapa ja Balti Raudtee Selts · Näe rohkem »
Depoo
Depoo on ehitis, kus hoitakse, hooldatakse ja remonditakse raudtee- või trammiveeremit, trollibusse või ka tuletõrjemasinaid.
Uus!!: Tapa ja Depoo · Näe rohkem »
Edasi Kommunismile
Edasi Kommunismile oli EKP Tapa Rajoonikomitee ja Tapa Rajooni TSN häälekandja, mis ilmus aastail 1951–1962.
Uus!!: Tapa ja Edasi Kommunismile · Näe rohkem »
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Uus!!: Tapa ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Uus!!: Tapa ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Tapa ja Eestlased · Näe rohkem »
Elron
Stadler Flirt Keila jaamas Droonivideo uut Jänese raudteesilda ületavast Elroni rongist 2021. aasta septembris AS Eesti Liinirongid (varasem Elektriraudtee AS) on Eesti reisirongide operaatorfirma, mis tegutseb kaubamärgi ELRON all.
Uus!!: Tapa ja Elron · Näe rohkem »
EMK Tapa kogudus
Eesti Metodisti Kiriku Tapa kogudus on Tapal tegutsev Eesti Metodisti Kiriku (EMK) kogudus.
Uus!!: Tapa ja EMK Tapa kogudus · Näe rohkem »
Garri Raagmaa
Garri Raagmaa 2021. aasta Arvamusfestivalil Garri Raagmaa (sündinud 16. detsembril 1966 Tallinnas) on eesti inimgeograaf,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.
Uus!!: Tapa ja Garri Raagmaa · Näe rohkem »
Harilik humal
Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.
Uus!!: Tapa ja Harilik humal · Näe rohkem »
Helmi Kaber
Helmi Kaber (1923–1927 Helmi Suits, 1934–1935 Helmi Kuurmann, 2/15. mai 1901 Vao vald, Virumaa – 17. september 1969 São Paulo) oli eesti advokaat.
Uus!!: Tapa ja Helmi Kaber · Näe rohkem »
Isikunimi
Antroponüüm ehk isikunimi on inimese nimi, mis võib esineda individuaalnimena (nt eesnimi) või rühmanimena (nt perekonnanimi, sugukonnanimi).
Uus!!: Tapa ja Isikunimi · Näe rohkem »
Jaan Maidre
Jaan Maidre (kuni 1936 Felix Martin; 15. aprill 1903 Tartu – 24. aprill 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast) oli Tapa linnapea ja linnavanem aastail 1935–1940.
Uus!!: Tapa ja Jaan Maidre · Näe rohkem »
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Tapa ja Järva maakond · Näe rohkem »
Järva maavanem
Järva maavanem oli Järva maavalitsuse juht (maavanem).
Uus!!: Tapa ja Järva maavanem · Näe rohkem »
Kapten Irv
Kapten Irv oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud laiarööpmeline soomusrong.
Uus!!: Tapa ja Kapten Irv · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Tapa ja Karjala keel · Näe rohkem »
Kassitapp
Harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) on kassitapuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Tapa ja Kassitapp · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Tapa ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Kirde kaitseringkond
Kirde kaitseringkonna embleem Kirde kaitseringkond oli Eesti maaväe struktuuriüksus (kaitseringkond) aastani 2014.
Uus!!: Tapa ja Kirde kaitseringkond · Näe rohkem »
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Uus!!: Tapa ja Kohalik omavalitsus · Näe rohkem »
Kuno Rooba
Kuno Rooba (sündinud 13. detsembril 1972 Tapal) on eesti omavalitsustegelane, koolijuht ja orienteeruja.
Uus!!: Tapa ja Kuno Rooba · Näe rohkem »
Laiarööpmeline soomusrong nr. 3
Laiarööpmeline soomusrong nr.
Uus!!: Tapa ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 3 · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Tapa ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Tapa ja Leedulased · Näe rohkem »
Lehtse vald
Lehtse vald oli vald Järva maakonnas aastail 1991–2005.
Uus!!: Tapa ja Lehtse vald · Näe rohkem »
Lehtse vald (Ambla kihelkond)
Lehtse vald (saksa keeles Gemeinde Lechts) oli vald Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Tapa ja Lehtse vald (Ambla kihelkond) · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Tapa ja Liivlased · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Tapa ja Linn · Näe rohkem »
Linnavanem
Linnavanem (saksa der Stadtälteste) on linnavalitsuse juht või liige väikelinnas või rae koosseisu mittekuuluv kogukonnavanem.
Uus!!: Tapa ja Linnavanem · Näe rohkem »
Muuga sadam
Muuga sadam Randvere rannast vaadatuna Muuga sadam on sadam Harjumaal Muuga lahe ääres Maardu, Viimsi valla ja Jõelähtme valla piiril.
Uus!!: Tapa ja Muuga sadam · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Tapa ja Nafta · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Tapa ja Narva · Näe rohkem »
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Uus!!: Tapa ja Nõukogude armee · Näe rohkem »
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Uus!!: Tapa ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »
Operail
Operaili värvides ja logoga kaubarong läbisõidul Võru raudteejaamast, esiplaanil Ameerika päritolu diiselvedur C36-7i-1533 Operail (varasema nimega Aktsiaselts EVR Cargo) on Eesti raudteetranspordi ettevõte.
Uus!!: Tapa ja Operail · Näe rohkem »
Paide rajoon
Paide rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Uus!!: Tapa ja Paide rajoon · Näe rohkem »
Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee
Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee Udrikus Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee (põhimaantee nr 5) on üks Eesti põhimaanteid.
Uus!!: Tapa ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Tapa ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Tapa ja Peterburi · Näe rohkem »
Petrooleum
Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.
Uus!!: Tapa ja Petrooleum · Näe rohkem »
Pikk tänav (Tapa)
Pikk tänav on tänav Tapal.
Uus!!: Tapa ja Pikk tänav (Tapa) · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Tapa ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)
Pioneeripataljoni embleem Pioneeripataljon on Eesti kaitseväe maaväe pioneeriväeüksus.
Uus!!: Tapa ja Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi) · Näe rohkem »
Postijaam
Saue postijaam, 19. sajand Ruunavere postijaam Valga postijaam Pikaristi postijaam Väike-Pungerja postijaam Postijaam oli kuni 19.
Uus!!: Tapa ja Postijaam · Näe rohkem »
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Uus!!: Tapa ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »
Rakvere rajoon
Rakvere rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Uus!!: Tapa ja Rakvere rajoon · Näe rohkem »
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Uus!!: Tapa ja Raudtee · Näe rohkem »
Saksi vald
Saksi vald oli vald Lääne-Virumaal.
Uus!!: Tapa ja Saksi vald · Näe rohkem »
Seeneküla
Seeneküla on mitme endise objekti kohanimi.
Uus!!: Tapa ja Seeneküla · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Tapa ja Soome keel · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Tapa ja Soomlased · Näe rohkem »
Soomusrong
Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.
Uus!!: Tapa ja Soomusrong · Näe rohkem »
Soomusrongirügement
Soomusrongirügement oli Eesti sõjaväe soomusrügement Tapal.
Uus!!: Tapa ja Soomusrongirügement · Näe rohkem »
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Uus!!: Tapa ja Staap · Näe rohkem »
Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)
Suurtükiväepataljon (varem Suurtüki(väe)grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus.
Uus!!: Tapa ja Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi) · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Tapa ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.
Uus!!: Tapa ja Tallinna–Narva raudtee · Näe rohkem »
Tapa Jakobi kirik
Tapa Jakobi kirik (mai, 2012) Tapa Jakobi kirik on EELK Järva praostkonna kirik Lääne-Viru maakonnas Tapal.
Uus!!: Tapa ja Tapa Jakobi kirik · Näe rohkem »
Tapa Jakobi kogudus
Tapa Jakobi kirik Tapa Jakobi kogudus on EELK Järva praostkonna kogudus Tapal, mis kasutab Tapa Jakobi kirikut.
Uus!!: Tapa ja Tapa Jakobi kogudus · Näe rohkem »
Tapa lennuväli
NSV Liidu lennukid MiG-23 Tapa lennuvälja kohal. Foto 1980. aastate lõpust Tapa lennuväli on endine NSV Liidu õhukaitsevägede sõjalennuväli, mis jääb Tapa linnast mõni kilomeeter lõuna poole.
Uus!!: Tapa ja Tapa lennuväli · Näe rohkem »
Tapa linnakalmistu
Tapa linnakalmistu peavärav (märts, 2014) Tapa linnakalmistu on Lääne-Viru maakonnas Tapa linna loodeosas asuv kalmistu.
Uus!!: Tapa ja Tapa linnakalmistu · Näe rohkem »
Tapa lipp
Tapa linna lipp Tapa lipp oli Tapa linna lipp.
Uus!!: Tapa ja Tapa lipp · Näe rohkem »
Tapa mõis
Tapa mõis (saksa keeles Taps) on ajaloolise haldusjaotuse järgi Järvamaal Ambla kihelkonda kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb Lääne-Virumaa Tapa valla territooriumile.
Uus!!: Tapa ja Tapa mõis · Näe rohkem »
Tapa muuseum
Tapa muuseum Tapa muuseum Tapa muuseum on aastal 1994 asutatud muuseum, mis asub Tapa linnashttp://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action.
Uus!!: Tapa ja Tapa muuseum · Näe rohkem »
Tapa rajoon
Tapa rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.
Uus!!: Tapa ja Tapa rajoon · Näe rohkem »
Tapa raudteejaam
Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.
Uus!!: Tapa ja Tapa raudteejaam · Näe rohkem »
Tapa Ristija Johannese kirik
pisi Tapa Ristija Johannese kirik on Lääne-Viru maakonnas Tapal asuv õigeusu kirik, (vaadatud 18.12.2015) mida kasutab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tapa Ristija Johannese Kogudus.
Uus!!: Tapa ja Tapa Ristija Johannese kirik · Näe rohkem »
Tapa sõjaväelinnak
USA sõdurid Tapa sõjaväelinnakus Tapa sõjaväelinnak on Eesti kaitseväe suurim sõjaväelinnak.
Uus!!: Tapa ja Tapa sõjaväelinnak · Näe rohkem »
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Tapa ja Tapa vald · Näe rohkem »
Tapa vald (2005)
Tapa vald oli kohalik omavalitsus Lääne-Viru maakonnas aastail 2005–2017.
Uus!!: Tapa ja Tapa vald (2005) · Näe rohkem »
Tapa vapp
Tapa vapp Tapa vapp on Lääne-Viru maakonnas asuva Eesti linna Tapa vapp.
Uus!!: Tapa ja Tapa vapp · Näe rohkem »
Tapa väljaõppekeskus
Tapa väljaõppekeskus (pika nimetusega Lahingutoetuse väljaõppekeskus Tapa väljaõppekeskus, lühend LtVÕK Tapa VÕK) oli kaitseväe struktuuriüksus aastatel 2004–2008.
Uus!!: Tapa ja Tapa väljaõppekeskus · Näe rohkem »
Tapa–Loobu maantee
Tapa–Loobu maantee (registrinumbriga 24) on üks Eesti tugimaanteedest.
Uus!!: Tapa ja Tapa–Loobu maantee · Näe rohkem »
Tapa–Tartu raudteelõik
Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.
Uus!!: Tapa ja Tapa–Tartu raudteelõik · Näe rohkem »
Tara
Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.
Uus!!: Tapa ja Tara · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Tapa ja Tartu · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Tapa ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Tapa ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vaksal
Tartu vaksal Vaksal on raudtee-, lennujaama vm juures olev ehitis või ehitiste kompleks, kus teenindatakse reisijaid.
Uus!!: Tapa ja Vaksal · Näe rohkem »
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Uus!!: Tapa ja Valga · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Tapa ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vallasisene linn
Üks vallasisestest linnadest on Jõhvi Vallasisene linn on linnaline asula Eestis, mis ei moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust ning kuulub valla koosseisu.
Uus!!: Tapa ja Vallasisene linn · Näe rohkem »
Veduridepoo
1870. aastal valminud endine Aegviidu jaama depoo. Veduridepoo (vananenud kirjanduses vedurikuur) on depoo, kus hoitakse ja võidakse remontida vedureid.
Uus!!: Tapa ja Veduridepoo · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Tapa ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa Raudteed
Ettevõtte logo Venemaa Raudteed (vene keeles «Росси́йские желе́зные доро́ги», lühendatult «РЖД») on Venemaa riiklik ettevõte, mis muu hulgas haldab Venemaa avalikke raudteesid.
Uus!!: Tapa ja Venemaa Raudteed · Näe rohkem »
Viru maakond
Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Tapa ja Viru maakond · Näe rohkem »
1. jalaväebrigaad
1.
Uus!!: Tapa ja 1. jalaväebrigaad · Näe rohkem »
1. Soomusrongi Rügement
1.
Uus!!: Tapa ja 1. Soomusrongi Rügement · Näe rohkem »
10. oktoober
10.
Uus!!: Tapa ja 10. oktoober · Näe rohkem »
11. september
11.
Uus!!: Tapa ja 11. september · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Tapa ja 14. sajand · Näe rohkem »
1620. aastad
1620.
Uus!!: Tapa ja 1620. aastad · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Tapa ja 1869 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Tapa ja 1870 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Tapa ja 1875 · Näe rohkem »
1876
1876.
Uus!!: Tapa ja 1876 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Tapa ja 1910 · Näe rohkem »
1916
1916.
Uus!!: Tapa ja 1916 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Tapa ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Tapa ja 1918 · Näe rohkem »
1920. aastad
1920.
Uus!!: Tapa ja 1920. aastad · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Tapa ja 1926 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Tapa ja 1927 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Tapa ja 1940 · Näe rohkem »
1950. aastad
1950.
Uus!!: Tapa ja 1950. aastad · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Tapa ja 1988 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Tapa ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Tapa ja 1991 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Tapa ja 1994 · Näe rohkem »
2. Soomusrongi Rügement
2.
Uus!!: Tapa ja 2. Soomusrongi Rügement · Näe rohkem »
20. juuli
20.
Uus!!: Tapa ja 20. juuli · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Tapa ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Tapa ja 2005 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Tapa ja 2008 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Tapa ja 2011 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Tapa ja 2014 · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: Tapa ja 25. märts · Näe rohkem »
5. oktoober
5.
Uus!!: Tapa ja 5. oktoober · Näe rohkem »
7. jaanuar
7.
Uus!!: Tapa ja 7. jaanuar · Näe rohkem »
