Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Durbe mõis, Kuralased, Kuramaa, Läti, Liivi keel, Liivimaa ordu, Purskkaev, Riia, Saksa keel, Tukums (Nīkrāce vald), Tukumsi ordulinnus, Tukumsi piirkond, Tukumsi rajoon, Valge mänd, Vanema, 1253, 1445, 1485, 1798, 18. sajand, 1800, 1860, 1877, 1923, 2009.
Durbe mõis
Durbe mõisa peahoone Durbe mõis (läti keeles Durbes muiža, saksa keeles Durben) on karjamõis Lätis Tukumsi piirkonnas Tukumsis aadressil Mazā Parka ielā 7.
Uus!!: Tukums ja Durbe mõis · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Tukums ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Tukums ja Kuramaa · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Tukums ja Läti · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Tukums ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Tukums ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Purskkaev
Purskkaev Tartu Ülikooli raamatukogu esisel väljakul Samye Lingis 2009. aastal Purskkaev ehk fontään on arhitektuuriline vesirajatis, millest purskab välja üks või mitu veejuga, et tekitada dekoratiivset mõju.
Uus!!: Tukums ja Purskkaev · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Tukums ja Riia · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tukums ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tukums (Nīkrāce vald)
Tukums (vanasti ka Tukuma muiža) on küla (mazciems) Lätis Kuldīga piirkonnas Nīkrāce vallas.
Uus!!: Tukums ja Tukums (Nīkrāce vald) · Näe rohkem »
Tukumsi ordulinnus
Tukumsi linna vapp. Kolm kuuske võivad tähistada kolme küngast oosil Tukumsi ordulinnus (läti keeles ka Tukumā, eesti Tukkumi, saksa Tuckum, liivi Tukā mō)http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form.
Uus!!: Tukums ja Tukumsi ordulinnus · Näe rohkem »
Tukumsi piirkond
Tukumsi piirkond on 1.
Uus!!: Tukums ja Tukumsi piirkond · Näe rohkem »
Tukumsi rajoon
Tukumsi rajoon oli 1.
Uus!!: Tukums ja Tukumsi rajoon · Näe rohkem »
Valge mänd
Valge mänd (Pinus strobus) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Tukums ja Valge mänd · Näe rohkem »
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Uus!!: Tukums ja Vanema · Näe rohkem »
1253
1253.
Uus!!: Tukums ja 1253 · Näe rohkem »
1445
1445.
Uus!!: Tukums ja 1445 · Näe rohkem »
1485
1485.
Uus!!: Tukums ja 1485 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Tukums ja 1798 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Tukums ja 18. sajand · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Tukums ja 1800 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Tukums ja 1860 · Näe rohkem »
1877
1877.
Uus!!: Tukums ja 1877 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Tukums ja 1923 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Tukums ja 2009 · Näe rohkem »
