Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Antarktika, Antarktis, Atlandi ookean, Ekvaator, Geograafiline laius, Hoovus, India ookean, Järv, Jõgi, Külm hoovus, Lõunapoolus, Liustik, Maa, Maailmameri, Maismaa, Parasvööde, Päike, Päikesekiirgus, Pärsia laht, Põhja-Jäämeri, Polaaralad, Poolus, Punane meri, Soe hoovus, Soojusmahtuvus, Soolsus, Temperatuur, Vaikne ookean, Veekogu, Vesi.
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Veetemperatuur ja Antarktika · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Veetemperatuur ja Antarktis · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Veetemperatuur ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Veetemperatuur ja Ekvaator · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Veetemperatuur ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Veetemperatuur ja Hoovus · Näe rohkem »
India ookean
India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.
Uus!!: Veetemperatuur ja India ookean · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Veetemperatuur ja Järv · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Veetemperatuur ja Jõgi · Näe rohkem »
Külm hoovus
Külmad hoovused on kujutatud sinise värviga Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur.
Uus!!: Veetemperatuur ja Külm hoovus · Näe rohkem »
Lõunapoolus
Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Veetemperatuur ja Lõunapoolus · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Veetemperatuur ja Liustik · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Veetemperatuur ja Maa · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Veetemperatuur ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Veetemperatuur ja Maismaa · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Veetemperatuur ja Parasvööde · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Veetemperatuur ja Päike · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Veetemperatuur ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.
Uus!!: Veetemperatuur ja Pärsia laht · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Veetemperatuur ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Polaaralad
Polaaralad maailmakaardil Lähistroopika Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.
Uus!!: Veetemperatuur ja Polaaralad · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Veetemperatuur ja Poolus · Näe rohkem »
Punane meri
Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas.
Uus!!: Veetemperatuur ja Punane meri · Näe rohkem »
Soe hoovus
Soojad hoovused on kujutatud punase värviga Soe hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur.
Uus!!: Veetemperatuur ja Soe hoovus · Näe rohkem »
Soojusmahtuvus
Soojusmahtuvus ehk soojusmahutavus on soojushulk, mis on vajalik keha kui termdünaamilise süsteemi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: Veetemperatuur ja Soojusmahtuvus · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Veetemperatuur ja Soolsus · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Veetemperatuur ja Temperatuur · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Veetemperatuur ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Veetemperatuur ja Veekogu · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Veetemperatuur ja Vesi · Näe rohkem »
