Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 1. Diviis ja 2. Diviis
1. Diviis ja 2. Diviis on 46 ühist asja (Unioonpeedia): Diviis, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti maavägi, Eesti Rahvavägi, Ernst Põdder, Harju Sõjaväeringkond, Harjumaa, Jaan Kruus, Järvamaa, Johan Unt, Kapten, Konrad Rotschild, Lääne-Saare Sõjaväeringkond, Läänemaa, Narva Sõjaväeringkond, Nikolai Reek, Otto Heinze, Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond, Pärnumaa, Peipsi järv, Petserimaa, Polkovnik, Ratsarügement, Riigivanem, Saaremaa, Tartu, Tartu Sõjaväeringkond, Tartumaa, Vabadussõda, ..., Valga Sõjaväeringkond, Valgamaa, Võru, Võru-Petseri Sõjaväeringkond, Võrumaa, Viljandimaa, Viru-Järva Sõjaväeringkond, Virumaa, 1. Diviis, 1. veebruar, 2. Üksik jalaväepataljon, 3. Üksik jalaväepataljon, 3. Diviis, 4. Diviis, 5. Üksik Jalaväepataljon, 6. Üksik Jalaväepataljon. Laienda indeks (16 rohkem) »
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
1. Diviis ja Diviis · 2. Diviis ja Diviis ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
1. Diviis ja Eesti · 2. Diviis ja Eesti ·
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
1. Diviis ja Eesti kaitsevägi · 2. Diviis ja Eesti kaitsevägi ·
Eesti maavägi
Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.
1. Diviis ja Eesti maavägi · 2. Diviis ja Eesti maavägi ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
1. Diviis ja Eesti Rahvavägi · 2. Diviis ja Eesti Rahvavägi ·
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
1. Diviis ja Ernst Põdder · 2. Diviis ja Ernst Põdder ·
Harju Sõjaväeringkond
Harju Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Harju Kaitseringkond) asus Harjumaal.
1. Diviis ja Harju Sõjaväeringkond · 2. Diviis ja Harju Sõjaväeringkond ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
1. Diviis ja Harjumaa · 2. Diviis ja Harjumaa ·
Jaan Kruus
Jaan Kruus VR II/3 (27. veebruar 1884 Sooniste vald, Läänemaa – 15. mai 1942 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1936).
1. Diviis ja Jaan Kruus · 2. Diviis ja Jaan Kruus ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
1. Diviis ja Järvamaa · 2. Diviis ja Järvamaa ·
Johan Unt
Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).
1. Diviis ja Johan Unt · 2. Diviis ja Johan Unt ·
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
1. Diviis ja Kapten · 2. Diviis ja Kapten ·
Konrad Rotschild
Konrad Rotschild (19/31. märts 1892 Tallinn – 3. detsember 1927 Tallinn) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane.
1. Diviis ja Konrad Rotschild · 2. Diviis ja Konrad Rotschild ·
Lääne-Saare Sõjaväeringkond
Lääne-Saare Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Lääne-Saare Kaitseringkond) asus Lääne- ja Saaremaal.
1. Diviis ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond · 2. Diviis ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
1. Diviis ja Läänemaa · 2. Diviis ja Läänemaa ·
Narva Sõjaväeringkond
Narva Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Narva Kaitseringkond) asus Virumaa idapoolses osas.
1. Diviis ja Narva Sõjaväeringkond · 2. Diviis ja Narva Sõjaväeringkond ·
Nikolai Reek
Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
1. Diviis ja Nikolai Reek · 2. Diviis ja Nikolai Reek ·
Otto Heinze
Otto Heinze VR I/2; VR II/3 (11. märts 1877 Kotlõ mõis, Jamburgi maakond (praeguse Kingissepa lähedal), Peterburi kubermang, Venemaa keisririik – 8. juuni 1968 Bad Windsheim, Saksamaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti (kindralmajor) sõjaväelane.
1. Diviis ja Otto Heinze · 2. Diviis ja Otto Heinze ·
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Pärnu-Viljandi Kaitseringkond) asus Pärnu- ja Viljandimaal.
1. Diviis ja Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond · 2. Diviis ja Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond ·
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
1. Diviis ja Pärnumaa · 2. Diviis ja Pärnumaa ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
1. Diviis ja Peipsi järv · 2. Diviis ja Peipsi järv ·
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
1. Diviis ja Petserimaa · 2. Diviis ja Petserimaa ·
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
1. Diviis ja Polkovnik · 2. Diviis ja Polkovnik ·
Ratsarügement
Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.
1. Diviis ja Ratsarügement · 2. Diviis ja Ratsarügement ·
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
1. Diviis ja Riigivanem · 2. Diviis ja Riigivanem ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
1. Diviis ja Saaremaa · 2. Diviis ja Saaremaa ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
1. Diviis ja Tartu · 2. Diviis ja Tartu ·
Tartu Sõjaväeringkond
Tartu Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Tartu Kaitseringkond) asus Tartumaal.
1. Diviis ja Tartu Sõjaväeringkond · 2. Diviis ja Tartu Sõjaväeringkond ·
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
1. Diviis ja Tartumaa · 2. Diviis ja Tartumaa ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
1. Diviis ja Vabadussõda · 2. Diviis ja Vabadussõda ·
Valga Sõjaväeringkond
Valga Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Valga Kaitseringkond) asus Valgamaal.
1. Diviis ja Valga Sõjaväeringkond · 2. Diviis ja Valga Sõjaväeringkond ·
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
1. Diviis ja Valgamaa · 2. Diviis ja Valgamaa ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
1. Diviis ja Võru · 2. Diviis ja Võru ·
Võru-Petseri Sõjaväeringkond
Võru-Petseri Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Võru-Petseri Kaitseringkond) asus Võru- ja Petserimaal.
1. Diviis ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond · 2. Diviis ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond ·
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
1. Diviis ja Võrumaa · 2. Diviis ja Võrumaa ·
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
1. Diviis ja Viljandimaa · 2. Diviis ja Viljandimaa ·
Viru-Järva Sõjaväeringkond
Viru-Järva Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Viru-Järva Kaitseringkond) asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal.
1. Diviis ja Viru-Järva Sõjaväeringkond · 2. Diviis ja Viru-Järva Sõjaväeringkond ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
1. Diviis ja Virumaa · 2. Diviis ja Virumaa ·
1. Diviis
1.
1. Diviis ja 1. Diviis · 1. Diviis ja 2. Diviis ·
1. veebruar
1.
1. Diviis ja 1. veebruar · 1. veebruar ja 2. Diviis ·
2. Üksik jalaväepataljon
2.
1. Diviis ja 2. Üksik jalaväepataljon · 2. Üksik jalaväepataljon ja 2. Diviis ·
3. Üksik jalaväepataljon
3.
1. Diviis ja 3. Üksik jalaväepataljon · 2. Diviis ja 3. Üksik jalaväepataljon ·
3. Diviis
3.
1. Diviis ja 3. Diviis · 2. Diviis ja 3. Diviis ·
4. Diviis
4.
1. Diviis ja 4. Diviis · 2. Diviis ja 4. Diviis ·
5. Üksik Jalaväepataljon
5.
1. Diviis ja 5. Üksik Jalaväepataljon · 2. Diviis ja 5. Üksik Jalaväepataljon ·
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
1. Diviis ja 6. Üksik Jalaväepataljon · 2. Diviis ja 6. Üksik Jalaväepataljon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1. Diviis ja 2. Diviis ühist
- Millised on sarnasused 1. Diviis ja 2. Diviis
Võrdlus 1. Diviis ja 2. Diviis
1. Diviis on 114 suhted, samas 2. Diviis 97. Kuna neil ühist 46, Jaccard indeks on 21.80% = 46 / (114 + 97).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1. Diviis ja 2. Diviis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
