Sisukord
78 suhted: A (häälik), A (muusika), A (täpsustus), Aar, Aasta, Alfa, Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood, Amper, Argoon, Athenaios, Ato-, Austria, AZ, Ã, Ă, Ä, Æ, Å, À, B, Berliin, Bertrand Russell, C, Diftong, Eesti keel, Eesti tähestik, Euripides, Foiniikia, Foneem, Geomeetria, Häälik, Heebrea kiri, Inglise keel, IPA, Kaanan, Kõrisulghäälik, Kell, Kirillitsa, Konstant, Kordaja, Kreeka tähestik, Kuueteistkümnendsüsteem, Kuupäev, Ladina keel, Ladina kiri, Ladina tähestik, Loogika, Matemaatika, Muusika, Muutuja, ... Laienda indeks (28 rohkem) »
A (häälik)
A on maailma keeltes tavaliselt kõige loomulikuma keeleasendiga moodustatud vokaal.
Vaata A ja A (häälik)
A (muusika)
oktavites A (tähtnimetus) ehk la (silpnimetus) on c-ga algava diatoonilise helirea kuues heli.
Vaata A ja A (muusika)
A (täpsustus)
A võib olla.
Vaata A ja A (täpsustus)
Aar
Aar (lühend a) (ladina area ala, pind) on meetermõõdustikul põhinev mittesüsteemne pindalaühik.
Vaata A ja Aar
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata A ja Aasta
Alfa
Alfa (suurtähena Α, väiketähena α, vanakreeka ἄλφα, uuskreeka Άλφα) on kreeka tähestiku 1.
Vaata A ja Alfa
Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood
ASCII tähestikus on 95 prinditavat tähemärki, numbrid 32 kuni 126. Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood (lüh ASCII, ingl American Standard Code for Information Interchange) on 128-tähemärgiline keelemärkide tabel, mis sisaldab.
Vaata A ja Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood
Amper
Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata A ja Amper
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Vaata A ja Argoon
Athenaios
Athenaios (ladina keeles Athenaeus) Naukratisest oli vanakreeka retoorik ja grammatik, kes oli pärit Vana-Egiptusest Naukratise linnast.
Vaata A ja Athenaios
Ato-
Ato- (tähis a) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Vaata A ja Ato-
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata A ja Austria
AZ
AZ.
Vaata A ja AZ
Ã
à (ã) on ladina kirja täht, mis on saadud a-tähest diakriitilise märgi tilde abil.
Vaata A ja Ã
Ă
Ă ă Ă (ă) on ladina kirja täht, mis on kasutusel rumeenia ja vietnami keeles.
Vaata A ja Ă
Ä
Ä (ä) on ladina kirja täht, mis on saadud a-tähest diakriitilise märgi treema abil.
Vaata A ja Ä
Æ
Æ (æ) on ladina kirja täht, mis on kasutusel islandi, taani, norra, fääri, samuti keskaja ladina keeles, vanainglise keeles ja mõnes inglise keele sõnas.
Vaata A ja Æ
Å
Åå Å(å) on norra ja taani tähestiku 29.
Vaata A ja Å
À
À on täht A, millele on lisatud diakriitiline märk graavis.
Vaata A ja À
B
100px B (b) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike teine täht.
Vaata A ja B
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata A ja Berliin
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Vaata A ja Bertrand Russell
C
100px C (c) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike kolmas täht.
Vaata A ja C
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Vaata A ja Diftong
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata A ja Eesti keel
Eesti tähestik
Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.
Vaata A ja Eesti tähestik
Euripides
Euripides. Rooma marmorkoopia 4. sajandi kreeka originaalist Euripides (vanakreeka keeles Εὐριπίδης; umbes 480 eKr Salamis – 406 eKr Pella) oli vanakreeka tragöödiakirjanik.
Vaata A ja Euripides
Foiniikia
Foiniikia (vanakreeka keeles Φοινίκη (Phoinike), ka Kaanan, mõlemad arvatavasti 'purpurimaa'"Antiigileksikon", 1. kd., lk. 156) oli antiikaja maa Vahemere idakaldal.
Vaata A ja Foiniikia
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Vaata A ja Foneem
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Vaata A ja Geomeetria
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Vaata A ja Häälik
Heebrea kiri
pisi Heebrea kiri on heebrea keeles ning jidiši, ladiino ja muudes diasporaa juudi keeltes kirjutamiseks kasutatav kiri.
Vaata A ja Heebrea kiri
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata A ja Inglise keel
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Vaata A ja IPA
Kaanan
Kaanan on ajalooline maa Lähis-Idas, Egiptusest põhjas, mis hõlmas Foiniikia ja Palestiina.
Vaata A ja Kaanan
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''.
Vaata A ja Kõrisulghäälik
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Vaata A ja Kell
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Vaata A ja Kirillitsa
Konstant
Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.
Vaata A ja Konstant
Kordaja
Kordaja ehk koefitsient on üksliikme konstantne tegur.
Vaata A ja Kordaja
Kreeka tähestik
Kreeka tähestik on kreeka keele kirjutamiseks alates 9.
Vaata A ja Kreeka tähestik
Kuueteistkümnendsüsteem
Kuueteistkümnendsüsteem ehk heksadetsimaalsüsteem ehk seksadetsimaalsüsteem on kuueteistkümnendarve kasutav positsiooniline arvusüsteem.
Vaata A ja Kuueteistkümnendsüsteem
Kuupäev
Kuupäev ehk daatum on päeva järjekorranumber kuus, millele sageli lisatakse ka kuu ja aasta.
Vaata A ja Kuupäev
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata A ja Ladina keel
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Vaata A ja Ladina kiri
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Vaata A ja Ladina tähestik
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata A ja Loogika
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata A ja Matemaatika
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata A ja Muusika
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Vaata A ja Muutuja
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Vaata A ja Noot
Number
Numbrid ehk numbrimärgid on mõisted (ja kirjamärgid), mille abil esitatakse arve arvusüsteemis.
Vaata A ja Number
Osajaatav otsustus
Osajaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Vaata A ja Osajaatav otsustus
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata A ja Pariis
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata A ja Prantsuse keel
Süllogism
Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.
Vaata A ja Süllogism
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata A ja SI
Siinai poolsaar
Siinai poolsaar kosmosest nähtuna Siinai poolsaar (araabia سيناء (Sīnā’), heebrea סיני (Sinay)) on kolmnurgakujuline poolsaar Vahemere ja Punase mere vahel.
Vaata A ja Siinai poolsaar
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Vaata A ja Tähestik
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Vaata A ja Täht (kiri)
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Vaata A ja Täishäälik
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Vaata A ja Tegusõna
Termin (loogika)
Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term) on traditsioonilises loogikas propositsiooni (predikatsiooni, otsustuse) põhiosa.
Vaata A ja Termin (loogika)
Unicode
Unicode on rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks.
Vaata A ja Unicode
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata A ja Vanakreeka keel
Võrrand
Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena.
Vaata A ja Võrrand
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata A ja Viin
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Vaata A ja Voltaire
X
X (x) ehk iks on ladina tähestiku täht ja eesti tähestiku võõrtäht.
Vaata A ja X
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Vaata A ja Y
Z
Z (z) ehk zett on ladina tähestiku viimane (26. täht).
Vaata A ja Z
А
A (а) on kirillitsa täht, mis hääldub /a/.
Vaata A ja А
13. sajand
13.
Vaata A ja 13. sajand
1913
1913.
Vaata A ja 1913
1957
1957.
Vaata A ja 1957
4. sajand
4.
Vaata A ja 4. sajand
7. sajand eKr
7.
Vaata A ja 7. sajand eKr
8. sajand eKr
8.
Vaata A ja 8. sajand eKr