Kiiremini kui brauser!Sarnasusi A (häälik) ja Eesti keel
A (häälik) ja Eesti keel on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Diftong, Eesti keel, Foneem, Kõnekeel, Murre, Palatalisatsioon, Täishäälik, Võõrsõna.
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
A (häälik) ja Diftong · Diftong ja Eesti keel ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
A (häälik) ja Eesti keel · Eesti keel ja Eesti keel ·
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
A (häälik) ja Foneem · Eesti keel ja Foneem ·
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
A (häälik) ja Kõnekeel · Eesti keel ja Kõnekeel ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
A (häälik) ja Murre · Eesti keel ja Murre ·
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
A (häälik) ja Palatalisatsioon · Eesti keel ja Palatalisatsioon ·
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
A (häälik) ja Täishäälik · Eesti keel ja Täishäälik ·
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis A (häälik) ja Eesti keel ühist
- Millised on sarnasused A (häälik) ja Eesti keel
Võrdlus A (häälik) ja Eesti keel
A (häälik) on 38 suhted, samas Eesti keel 123. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 4.97% = 8 / (38 + 123).
Viiteid
See artikkel näitab suhet A (häälik) ja Eesti keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
