Kiiremini kui brauser!Sarnasusi A (häälik) ja Norra keel
A (häälik) ja Norra keel on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Diftong, Rootsi keel, Taani keel, Täishäälik.
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
A (häälik) ja Diftong · Diftong ja Norra keel ·
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
A (häälik) ja Rootsi keel · Norra keel ja Rootsi keel ·
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
A (häälik) ja Taani keel · Norra keel ja Taani keel ·
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis A (häälik) ja Norra keel ühist
- Millised on sarnasused A (häälik) ja Norra keel
Võrdlus A (häälik) ja Norra keel
A (häälik) on 38 suhted, samas Norra keel 26. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 6.25% = 4 / (38 + 26).
Viiteid
See artikkel näitab suhet A (häälik) ja Norra keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
