301 suhted: Abhaasia, Agostinho Neto, Akadeemia (ajakiri), Aleksander Kurtna, Alo Ritsing, Apollon, Arbujad, Aristophanes, Armeenia, Arthur Schopenhauer, Artur Alliksaar, Artur Rinne, Aserbaidžaan, Asta Põldmäe, Auleegioni orden, Ülejõe (Tartu), Ülo Torpats, Õhtuleht, Benno Pludra, Beowulf, Bertolt Brecht, Bulgaaria keel, Charles Baudelaire, Daniele Monticelli, Demokraatia, Dionysos, Don Quijote, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Goethe Selts, Eesti keel, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kongress, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti kultuur, Eesti luule, Eesti mõttelugu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti NSV teeneline kirjanik, Eesti põlevkivitööstus, Eesti president, Eesti Raamat, Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium, Eesti taasiseseisvumine, Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eestlased, Ekspressionism, Ellen Niit, ..., Elva, Elva Gümnaasium, Elva kalmistu, Elva linna aukodanik, Emakeele Selts, Eno Raud, Epp Kaidu, Essee, Euripides, Federico García Lorca, Feodor Klement, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, Fernando Pessoa, Filoloogia, Friedrich Schiller, Galeegi keel, Gaseel, Gotthold Ephraim Lessing, Gruusia, Gruusia keel, Haiku, Hamlet (tegelane), Havai keel, Heinrich Heine, Heksameeter, Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia, Hermann Hesse, Hispaania keel, Homoseksuaalsus, Horatius, Hugo Treffneri Gümnaasium, Hugo von Hofmannsthal, Ilja Ehrenburg, Ilmar Jaks, Ilmar Malin, Imastu mõis, Inglise keel, Irene Saal, Ivar Grünthal, Ivar Ivaski Mälestusfond, Jaak Põldmäe, Jaan Kross, Jaan Krossi kirjandusauhind, Jaan Tõnisson, Jaan Tooming, Jacques Prévert, Janika Kronberg, Jätkusõda, Jüri Talvet, Jõhvi–Tartu–Valga maantee, Jõulud Vigalas, Johann Wolfgang von Goethe, Jossif Stalin, Juhan Kaalep, Juhan Liivi luuleauhind, Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia, Juliusz Słowacki, Kannibalism, Kapral, Karjala kannas, Karl Luik, Karl Talpak, Karula kihelkond, Kassetipõlvkond, Kassitoome, Katalaani keel, Keel ja Kirjandus, Kehra, Kiviaeg, Klassitsism, Kohila, Konstantin Päts, Konstantin Stanislavski, Kose, Kriitik, Kulno Süvalep, Kunda kultuur, Kungla (mütoloogia), Kuningal on külm (ooper), Kuningas Oidipus, Kuuba, Ladina keel, Laul minu Cidist, Laulev revolutsioon, Löögiüksus Admiral Pitka, Lee Põllumaa, Lennart Meri, Loomeliitude ühispleenum, Looming (ajakiri), Loomingu Raamatukogu, Lope de Vega, Luís Vaz de Camões, Luuletaja, Mana (ajakiri), Maoori keel, Mark Soosaar, Mart Laari teine valitsus, Martialis, Max Frisch, Mähkli, Märt Väljataga, Miina Härma Gümnaasium, Moskva, MTÜ Liivimaa Mälu, Mulgid, Nafta, Näitekirjanik, Nõo kihelkond, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Neokolonialism, Nigol Andresen, Octavio Paz, Okeaania, Oksitaani keel, Omakaitse, Otepää, Ottniell Jürissaar, Otto von Budberg, Ovidius, Paan, Pagari tänav, Pallas, Panteon, Panzerfaust 30, Parlamentaarne vabariik, Patarei vangla, Paul Ariste, Paul-Eerik Rummo, Pärsia keel, Põhiseaduse Assamblee, Põhja-Makedoonia, Peedu (Elva), Pikse litaania, Pirita jõgi, Plautus, Polüglott, Polüneesia, Polüneesia keeled, Poola keel, Portugali keel, Postimees, Prantsuse keel, Presidentaalne vabariik, Rahvuslus, Rahvusmõtte auhind, Rail Baltic, Raimu Hanson, Ramón Gómez de la Serna, Rassul Hamzatov, Rein Põllumaa, Riho Laurisaar, Riigivanem, Riigivapi teenetemärk, Romantism, Russitsism, Ruuben Kaalep, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Salvador Espriu, Silvia Nagelmaa, Sirje Olesk, Sirp (ajaleht), Sonett, Soome, Soome keel, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, Soome Valge Roosi Rüütliordu, Soome-ugri keeled, Soomepoisid, Sophokles, Sula (jutustus), Sulaaeg, Suure-Kambja, Suvesõda, Svetlan Semenenko, Tadžikistan, Tallinn, Taoism, Tarass Ševtšenko, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikooli kohvik, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, Tartu Kirjanduse Maja, Tartu Kultuurkapitali aastapreemia, Tartu linna aukodanik, Tartu muinsuskaitsepäevad, Tartu Suurtäht, Tartu vaim, Tartumaa, Tšehhi, Türgi keel, Türkmenistan, Tõlkija, Tõravere, Teaduslik ateism, Teine maailmasõda, Toivo Jürgenson, Toomas Kiho, Toompea loss, Triin Kaalep, Tuna, Ukraina keel, Uku Põllumaa, Urmo Soonvald, Usbeki keel, Usbekistan, Uudissõna, Vaikiv ajastu, Valimisliit Isamaa, Valmen Hallap, Valter Ojakäär, Vanaegiptuse keel, Vanakreeka keel, Vanemuine (teater), Varssavi Lepingu Organisatsioon, Võru keel, Võrumaa, Veto, Vicente Aleixandre, Viiburi laht, Voika, Vuoksi jõgi, Weimar, William Shakespeare, Zhuangzi, Zulfiya, 101 kiri, 1926, 1977, 1984, 1985, 1986, 1992. aasta Eesti presidendivalimised, 1995, 1996, 1998, 20. eesti diviis, 200. jalaväerügement, 2000, 2001, 2002, 2008, 2010, 2014, 2016, 2020, 4. juuni, 9. juuni. Laienda indeks (251 rohkem) »
Abhaasia
Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Abhaasia · Näe rohkem »
Agostinho Neto
Agostinho Neto (1975) António Agostinho Neto (17. september 1922 Catete, Bengo provints – 10. september 1979 Moskva) oli Angola vabadusvõitleja (MPLA juht), luuletaja ja Angola esimene president.
Uus!!: Ain Kaalep ja Agostinho Neto · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Ain Kaalep ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Aleksander Kurtna
Aleksander Kurtna haud Metsakalmistul Aleksander Kurtna (kuni 1935 Aleksander Kurson) (7. oktoober (vkj)/ 20. oktoober 1914 Räpina – 31. jaanuar 1983 Tallinn) oli eesti tõlkija ja polüglott.
Uus!!: Ain Kaalep ja Aleksander Kurtna · Näe rohkem »
Alo Ritsing
Alo Ritsing (sündinud 4. novembril 1936) on eesti koorijuht ja helilooja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Alo Ritsing · Näe rohkem »
Apollon
''Apollon Lykeios'', Rooma koopia Kreeka originaalist. Pariis, Louvre ''Apollon Lykeios'', kaevust leitud 200 fragmendist rekonstrueeritud elevandiluust kuju, 3. sajandil pKr (arvatavasti Praxitelese kuju koopia). Jumala vasakus käes on olnud vibu. Ateena, agoraa muuseum Apollon (vanakreeka keeles Ἀπόλλων; ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.
Uus!!: Ain Kaalep ja Apollon · Näe rohkem »
Arbujad
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis on saanud nime 1938.
Uus!!: Ain Kaalep ja Arbujad · Näe rohkem »
Aristophanes
Aristophanes Aristophanes (u 445 eKr – 385 eKr) oli kuulsaim vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, tragöödiaautorite Sophoklese ja Euripidese noorem kaasaegne, ainus vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud.
Uus!!: Ain Kaalep ja Aristophanes · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Armeenia · Näe rohkem »
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Uus!!: Ain Kaalep ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »
Artur Alliksaar
Artur Alliksaar (kuni 17. juuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu – 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Ain Kaalep ja Artur Alliksaar · Näe rohkem »
Artur Rinne
Artur Rinne haud Metsakalmistul Artur Rinne (25. september 1910 Narva – 31. jaanuar 1984 Tallinn) oli eesti laulja, lavastaja ja telerežissöör.
Uus!!: Ain Kaalep ja Artur Rinne · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Ain Kaalep ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Asta Põldmäe
Asta Põldmäe (sündinud 5. aprillil 1944 Puurmanis) on eesti kirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Asta Põldmäe · Näe rohkem »
Auleegioni orden
Auleegioni orden (prantsuse keeles Ordre national de la Légion d'honneur, algselt Ordre royale de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa kõrgeim teenetemärk, mille asutas Napoleon 19. mail 1802.
Uus!!: Ain Kaalep ja Auleegioni orden · Näe rohkem »
Ülejõe (Tartu)
Ülejõe linnaosa nähtuna Emajõe Ärikeskusest Ülejõe uus ja vana hoonestus 2021. aasta detsembris Ülejõe linnaosa asub Tartus, Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ülejõe (Tartu) · Näe rohkem »
Ülo Torpats
Ülo Torpats (15. november 1920 Tartu – 20. jaanuar 1988 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ülo Torpats · Näe rohkem »
Õhtuleht
Õhtuleht on üle-eestilise levikuga eestikeelne tabloidleht.
Uus!!: Ain Kaalep ja Õhtuleht · Näe rohkem »
Benno Pludra
Benno Pludra kohtumas kooliõpilastega (1984) Benno Pludra (1. oktoober 1925 Mückenberg (tänapäeval Lauchhammer) – 27. august 2014 Potsdam) oli saksa laste- ja noorsookirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Benno Pludra · Näe rohkem »
Beowulf
"Beowulfi" käsikirja esimene lehekülg "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos.
Uus!!: Ain Kaalep ja Beowulf · Näe rohkem »
Bertolt Brecht
Bertolt Brecht (ka Bert Brecht, sünninimega Eugen Berthold Friedrich Brecht; 10. veebruar 1898 Augsburg – 14. august 1956 Ida-Berliin, Saksa DV) oli saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Bertolt Brecht · Näe rohkem »
Bulgaaria keel
Bulgaaria keel (български език) on lõunaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Bulgaaria keel · Näe rohkem »
Charles Baudelaire
Charles Baudelaire. Félix Nadari foto Charles-Pierre Baudelaire (9. aprill 1821 Pariis – 31. august 1867) oli prantsuse luuletaja, tõlkija ja kriitik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Charles Baudelaire · Näe rohkem »
Daniele Monticelli
Daniele Monticelli esinemas Mihhail Lotmanile pühendatud sümpoosionil (2012) Daniele Monticelli (2022) Daniele Monticelli (sündinud 14. mail 1970 Milanos) on itaalia päritolu Eesti semiootik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Daniele Monticelli · Näe rohkem »
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Uus!!: Ain Kaalep ja Demokraatia · Näe rohkem »
Dionysos
Dionysos. Marmor. 2. sajand eKr Dionysos, Ariadne, saatürid ja menaadid. Atika krateer IV sajandist eKr Dionysos loorberipärjaga. Marmor. Rooma umbes aastaist 40–60 pärinev koopia kreeka originaalist (umbes 350–325 eKr) Dionysos ehk Bakchos (ladina keeles Bacchus) oli vanakreeka mütoloogias veinijumal.
Uus!!: Ain Kaalep ja Dionysos · Näe rohkem »
Don Quijote
Esimese väljaande tiitelleht (1605) "Don Quijote" (täielik pealkiri "Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast", hispaania "El ingenioso hidalgo don Quijote de la Mancha"; algselt "El ingenioso hidalgo don Quixote de la Mancha") on Miguel de Cervantese romaan.
Uus!!: Ain Kaalep ja Don Quijote · Näe rohkem »
Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »
Eesti Goethe Selts
Eesti Goethe Selts on Tartus tegutsev teaduslik selts.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Goethe Selts · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond EKS embleem kõvaköitelise raamatu ümbrispaberi seljal Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärk on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Kirjanduse Selts · Näe rohkem »
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjanike Liit (lühend EKL) on Eesti kirjanike, kirjanduskriitikute ja tõlkijate kutseliit.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Kirjanike Liit · Näe rohkem »
Eesti Kongress
Eesti Kongress oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üle-eestilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Kongress · Näe rohkem »
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lühend EKRE) on Eesti erakond, mis kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust, kui sellega ühinesid 2012.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond · Näe rohkem »
Eesti kultuur
Altja võrgukuurid on näide Eesti traditsioonilisest arhitektuurist Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti kultuur · Näe rohkem »
Eesti luule
Eesti luule on eesti keeles või Eestis kirjutatud luule.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti luule · Näe rohkem »
Eesti mõttelugu
Hando Runnel 2002. aastal "Eesti mõtteloo" raamatutega "Eesti mõttelugu" on kirjastuse Ilmamaa alates 1995.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti mõttelugu · Näe rohkem »
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on avalik-õiguslik Eesti muusikakõrgkool Tallinnas, mis asutati 1919.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia · Näe rohkem »
Eesti NSV teeneline kirjanik
Eesti NSV teeneline kirjanik oli Eesti NSV-s aastatel 1945–1988 kirjanikele välja antud aunimetus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti NSV teeneline kirjanik · Näe rohkem »
Eesti põlevkivitööstus
Põhja-Eesti kukersiit https://panoviewer.toolforge.org/#Oil_shale_-_from_research_to_reality_04._Enefit280_plant_-_On_the_platform,_view_to_the_retort.jpg 360° vaade Enefit280 tehasele, mis töötleb 280 tonni põlevkivi tunnis Eesti põlevkivitööstus on üks Eesti mõjukamatest tööstusharudest, mis on tähtis nii riigi energeetika põhivarustajana kui ka otsese ja kaudse tööandjana (eelkõige Virumaal).
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti põlevkivitööstus · Näe rohkem »
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti president · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium (aastatel 1993–2013 elutöö tänuauhind) on sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond välja antav stipendium, millega tunnustatakse isiku panust Eesti kultuurilukku.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium · Näe rohkem »
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti taasiseseisvumine · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi kultuuripreemia
Eesti Vabariigi kultuuripreemia ehk riigi kultuuripreemia on 1991.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)
Eesti Vabariigi 1938.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938) · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
Eesti Vabariigi 1992.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eestlased · Näe rohkem »
Ekspressionism
August Macke. "Daam rohelise jakiga". 1913 Franz Marc. "Sinine hobune" I. 1914 Ekspressionism (prantsuse keeles expression, väljendus, ilme, ladina keeles expressio, 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda eelkõige Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki kauneid kunste hõlmav modernistlik kunstivool, mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ekspressionism · Näe rohkem »
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ellen Niit · Näe rohkem »
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Elva · Näe rohkem »
Elva Gümnaasium
Elva Gümnaasiumi algkoolihoone aadressil Tartu maantee 3, august 2013 Elva Gümnaasiumi algkoolihoone sissepääs, august 2013 Elva Gümnaasiumi algkoolihoone tiibhoone, august 2013 Elva Gümnaasium (varem Elva Keskkool) on gümnaasium Tartu maakonnas Elva linnas aadressil Tartu maantee 3 ja Puiestee tänav 2.
Uus!!: Ain Kaalep ja Elva Gümnaasium · Näe rohkem »
Elva kalmistu
Elva kalmistu värav (juuni 2009) Elva kalmistu pärast 2010. aasta augustitormi Elva kalmistu on surnuaed Elva linna servas parkmetsas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Elva kalmistu · Näe rohkem »
Elva linna aukodanik
Elva linna aukodaniku nimetus on Elva linna tunnustusavaldus, mis antakse üksikisikutele Elva linnale osutatud teenete eest või linnapoolse erilise austuse märgiks.
Uus!!: Ain Kaalep ja Elva linna aukodanik · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Ain Kaalep ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Eno Raud
Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu – 9. juuli 1996 Haapsalu) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Eno Raud · Näe rohkem »
Epp Kaidu
1947 Epp Kaidu Epp Kaidu (lavanimi) ehk Leida Ird (neiupõlvenimi Leida Rosenblatt;15. aprill 1915 Jäärja vald – 23. juuni 1976) oli eesti lavastaja ja näitleja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Epp Kaidu · Näe rohkem »
Essee
Essee on mittefiktsioonilise kunstilise proosa žanr, milles esitatakse üldarusaadavaid arutlusi filosoofistel, poliitilistel, teaduslikel, religioossetel jm üldhuvitavatel teemadel isikupärasest, subjektiivsest vaatenurgast ja ilukirjandusele omases nõudlikus stiilis.
Uus!!: Ain Kaalep ja Essee · Näe rohkem »
Euripides
Euripides. Rooma marmorkoopia 4. sajandi kreeka originaalist Euripides (vanakreeka keeles Εὐριπίδης; umbes 480 eKr Salamis – 406 eKr Pella) oli vanakreeka tragöödiakirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Euripides · Näe rohkem »
Federico García Lorca
Federico del Sagrado Corazón de Jesús García Lorca, tuntud kui Federico García Lorca (hisp) (5. juuni 1898 Fuente Vaqueros – 18. august 1936) oli üks tähtsamaid 20. sajandi Hispaania luuletajaid ja näitekirjanikke, samuti luuletaja, teatrijuht, muusik ja graafik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Federico García Lorca · Näe rohkem »
Feodor Klement
Feodor Klement (ka Theodor Klement; 30. mai (vkj 12. juuni) 1903 Peterburi – 28. juuni 1973 Tartu) oli Vene ja Eesti füüsik, Tartu Riikliku Ülikooli rektor aastatel 1951–1970, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1951).
Uus!!: Ain Kaalep ja Feodor Klement · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (lühemalt ka Wiedemanni keeleauhind) on Eesti keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · Näe rohkem »
Fernando Pessoa
Fernando Pessoa Fernando Pessoa (kodanikunimega Fernando António Nogueira de Seabra Pessoa; 13. juuni 1888 – 30. november 1935) oli Portugali luuletaja, proosakirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, kirjastaja ning filosoof.
Uus!!: Ain Kaalep ja Fernando Pessoa · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Ain Kaalep ja Filoloogia · Näe rohkem »
Friedrich Schiller
Friedrich Schiller Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Friedrich Schiller · Näe rohkem »
Galeegi keel
Galeegi keel on romaani keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Galeegi keel · Näe rohkem »
Gaseel
Gaseel on lüüriline luuletus Idamaade kirjanduses.
Uus!!: Ain Kaalep ja Gaseel · Näe rohkem »
Gotthold Ephraim Lessing
Gotthold Ephraim Lessing (22. jaanuar 1729 Kamenz – 15. veebruar 1781 Braunschweig) oli saksa kirjanik, filosoof ja publitsist.
Uus!!: Ain Kaalep ja Gotthold Ephraim Lessing · Näe rohkem »
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Ain Kaalep ja Gruusia · Näe rohkem »
Gruusia keel
Gruusia keel ehk georgia keel on ligikaudu 4 miljoni kõnelejaga kartveli ehk Lõuna-Kaukaasia keel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Gruusia keel · Näe rohkem »
Haiku
Haiku Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis klassikalisel kujul koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5).
Uus!!: Ain Kaalep ja Haiku · Näe rohkem »
Hamlet (tegelane)
Hamleti kuju Stratford-upon-Avonis Hamlet on Shakespeare'i näidendi "Hamlet" peategelane.
Uus!!: Ain Kaalep ja Hamlet (tegelane) · Näe rohkem »
Havai keel
Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.
Uus!!: Ain Kaalep ja Havai keel · Näe rohkem »
Heinrich Heine
Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.
Uus!!: Ain Kaalep ja Heinrich Heine · Näe rohkem »
Heksameeter
Heksameeter on antiikkirjandusest pärinev värsimõõt.
Uus!!: Ain Kaalep ja Heksameeter · Näe rohkem »
Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia
Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia on Hendrik Adamsoni auks alates 1994.
Uus!!: Ain Kaalep ja Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia · Näe rohkem »
Hermann Hesse
Hermann Hesse (1927) Hermann Karl Hesse (2. juuli 1877 Calw – 9. august 1962 Montagnola) oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Hermann Hesse · Näe rohkem »
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Uus!!: Ain Kaalep ja Hispaania keel · Näe rohkem »
Homoseksuaalsus
Homoseksuaalsus on samast soost inimeste vaheline romantiline või seksuaalne huvi või käitumine, mis võib avalduda seksuaalse sättumuse, eelistuse või identiteedina.
Uus!!: Ain Kaalep ja Homoseksuaalsus · Näe rohkem »
Horatius
Horatiuse kuju tema sünnilinnas Venosas (antiikaja Venusia) Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia – 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid.
Uus!!: Ain Kaalep ja Horatius · Näe rohkem »
Hugo Treffneri Gümnaasium
Hugo Treffneri portree. Johann Köleri õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum Hugo Treffneri Gümnaasium (lühend HTG) on Tartus asuv gümnaasium.
Uus!!: Ain Kaalep ja Hugo Treffneri Gümnaasium · Näe rohkem »
Hugo von Hofmannsthal
Hugo von Hofmannsthal (1910) Hugo Laurenz August Hofmann von Hofmannsthal (1. veebruar 1874 Viin – 15. juuli 1929 Rodaun Viini lähedal) oli Austria kirjanik ja libretist.
Uus!!: Ain Kaalep ja Hugo von Hofmannsthal · Näe rohkem »
Ilja Ehrenburg
Ilja Ehrenburg 1925. aastal Ilja Ehrenburg 1959. aastal Ilja Grigorjevitš Ehrenburg (Илья Григорьевич Эренбург; 14. (26.) jaanuar 1891 Kiiev – 31. august 1967 Moskva) oli Nõukogude kirjanik, ajakirjanik, revolutsionäär, sõjakorrespondent ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ilja Ehrenburg · Näe rohkem »
Ilmar Jaks
Ilmar Jaks (4. aprill 1923 Asuküla vald, Ridala kihelkond, Läänemaa – 1. september 2019) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ilmar Jaks · Näe rohkem »
Ilmar Malin
Ilmar Malin (16. jaanuar 1924 Tartu – 15. märts 1994 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ja installatsioonide-assamblaažide autor.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ilmar Malin · Näe rohkem »
Imastu mõis
Imastu mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Härjatall Kuivati Imastu mõis (saksa keeles Mönnikorb, vene keeles Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Ain Kaalep ja Imastu mõis · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Ain Kaalep ja Inglise keel · Näe rohkem »
Irene Saal
Irene Saal (sündinud 16. aprillil 1966 Tallinnas) on eesti rahvaluuleuurija ja luuletaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Irene Saal · Näe rohkem »
Ivar Grünthal
Ivar Grünthal (8. juuni 1924 Tartu – 14. veebruar 1996 Göteborg) oli eesti kirjanik, arst ja poliitik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ivar Grünthal · Näe rohkem »
Ivar Ivaski Mälestusfond
Ivar Ivaski Mälestusfond on Eesti Rahvuskultuuri Fondi üks allfonde, mille eesmärk on stipendiumide kaudu toetada luule-, essee- või kriitikaraamatu autorit.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ivar Ivaski Mälestusfond · Näe rohkem »
Jaak Põldmäe
Rudolf, Jaak ja Aino Põldmäe haud Tartus Raadi kalmistul Jaak Põldmäe (6. november 1942 Tartu – 12. november 1979 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jaak Põldmäe · Näe rohkem »
Jaan Kross
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jaan Kross · Näe rohkem »
Jaan Krossi kirjandusauhind
Jaan Krossi kirjandusauhind on auhind, mida annab välja Jaan Krossi Sihtasutus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jaan Krossi kirjandusauhind · Näe rohkem »
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jaan Tõnisson · Näe rohkem »
Jaan Tooming
Jaan Tooming (sündinud 28. märtsil 1946 Tallinnas) on eesti teatrilavastaja, näitleja ja kirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jaan Tooming · Näe rohkem »
Jacques Prévert
Jacques Prévert Jacques Prévert (4. veebruar 1900 Neuilly-sur-Seine – 11. aprill 1977 Omonville-la-Petite) oli prantsuse luuletaja ja stsenarist.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jacques Prévert · Näe rohkem »
Janika Kronberg
Janika Kronberg esinemas kirjandusfestivali HeadRead raames Tallinna KeskraamatukogusFoto: Ave Maria Mõistlik, 29. mai 2014 Tartu NAK-i suveseminaril Lätete Pääl Janika Kronberg (sündinud 24. novembril 1963 Võrus) on eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Janika Kronberg · Näe rohkem »
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jätkusõda · Näe rohkem »
Jüri Talvet
Jüri Talvet 10. novembril 2011 Tartu Ülikooli aulas Maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonial pärast audiplomi vastuvõtmist Jüri Talvet (sündinud 17. detsembril 1945 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija, luuletaja ja esseist.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jüri Talvet · Näe rohkem »
Jõhvi–Tartu–Valga maantee
Eesti põhiteede kaart Jõhvi–Tartu–Valga maantee ristumine Elva–Rannu teega Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee Lohusuu juures Maantee Ninasi küla juures Jõhvi–Tartu–Valga maantee (põhimaantee nr 3) on üks Eesti põhimaanteid.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jõhvi–Tartu–Valga maantee · Näe rohkem »
Jõulud Vigalas
"Jõulud Vigalas" on 1980.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jõulud Vigalas · Näe rohkem »
Johann Wolfgang von Goethe
"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.
Uus!!: Ain Kaalep ja Johann Wolfgang von Goethe · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Ain Kaalep ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Juhan Kaalep
Juhan Kaalep (Mähma – 12. mai 1955 Uus-Meremaa) oli eesti metsateadlane, kes töötas Lõuna-Eestis mitmel pool metsaülemana.
Uus!!: Ain Kaalep ja Juhan Kaalep · Näe rohkem »
Juhan Liivi luuleauhind
Juhan Liivi luuleauhind on kirjandusauhind, mida antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Juhan Liivi luuleauhind · Näe rohkem »
Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia
Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia oli 1970–1989 Eesti NSV-s välja antud kirjandusauhind.
Uus!!: Ain Kaalep ja Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia · Näe rohkem »
Juliusz Słowacki
Juliusz Słowacki (anonüümne portree) Juliusz Słowacki (4. september 1809 Krzemieniec, Poola kuningriik, Vene keisririik – 3. aprill 1849 Pariis) oli poola romantiline luuletaja ja näitekirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Juliusz Słowacki · Näe rohkem »
Kannibalism
Kannibalism on liigikaaslase söömine.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kannibalism · Näe rohkem »
Kapral
Eesti maaväe kaprali auastmetunnus Kapral on kogenud sõduri sõjaväeline auaste Eesti kaitseväes ja teistes peamiselt preisi traditsioonidega armeedes.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kapral · Näe rohkem »
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Uus!!: Ain Kaalep ja Karjala kannas · Näe rohkem »
Karl Luik
Karl Julius Luik (12. juuli 1883 Koikküla vald, Valgamaa – 5. märts 1948 Tobolsk, Vene NFSVJüri Saar Postimees, 17. märts 2016) oli Tartu linnapea aastail 1920–1934.
Uus!!: Ain Kaalep ja Karl Luik · Näe rohkem »
Karl Talpak
Karl Talpak Karl Eduard Talpak (28. veebruar 1905 Rakvere – 12. märts 1991 Södertälje, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) (1944).
Uus!!: Ain Kaalep ja Karl Talpak · Näe rohkem »
Karula kihelkond
Karula kihelkond (lühend Krl; saksa keeles Kirchspiel Karolen) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Karula kihelkond · Näe rohkem »
Kassetipõlvkond
Osa nn kassetipõlvkonna liikmeid (vasakult: Paul-Eerik Rummo, Ly Seppel, Andres Ehin, Mats Traat ja Enn Vetemaa) esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kassetipõlvkond · Näe rohkem »
Kassitoome
Kassitoome sügisvärvides Kassitoome 2011. aasta kevadel Kassitoome 2012. aasta juunis Tartu toomkirik, vaade K. E. Baeri tänavalt Kassitoome poolt, 2008 Kassitoome on park Tartu kesklinnas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kassitoome · Näe rohkem »
Katalaani keel
Katalaani keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel), Andorras, Prantsusmaa lõunaosas ning Sardiinias.
Uus!!: Ain Kaalep ja Katalaani keel · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Ain Kaalep ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kehra
Kehra linn, rongijaam ja tselluloositehas (november 2021) Kehra on linn Harjumaal Anija vallas Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kehra · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Klassitsism · Näe rohkem »
Kohila
Droonivideo Kohila vantsillast ja autosillast, vesiveskist, linnast 2022 juunis Kohila on alev Rapla maakonnas Keila jõe kaldal, Kohila valla keskus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kohila · Näe rohkem »
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Uus!!: Ain Kaalep ja Konstantin Päts · Näe rohkem »
Konstantin Stanislavski
Konstantin Stanislavski (kodanikunimega Konstantin Aleksejev, vene Константин Сергеевич Станиславский; 5. jaanuar/17. jaanuar 1863 Moskva – 7. august 1938 Moskva) oli vene näitleja, lavastaja, teatrijuht ja teatriteoreetik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Konstantin Stanislavski · Näe rohkem »
Kose
Droonivideo Kosest 2021. aasta septembris Kose on alevik Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe orus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kose · Näe rohkem »
Kriitik
Üks Eesti tuntumaid kriitikuid oli Friedebert Tuglas. Kriitik on inimene, kes avaldab avalikkuses, tavaliselt eelkõige ajakirjanduses, järjepidevalt oma põhjendatud seisukohti arvustustes kirjanduse, teatri, filmi, muusika või mõne muu kunstivaldkonna kohta.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kriitik · Näe rohkem »
Kulno Süvalep
Kulno Süvalep (sünninimi Schulbach; 4. august 1929 Tallinn – 19. juuli 1996 Tartu) oli eesti näitleja, lavastaja, kirjanik, tõlkija, laulude autor.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kulno Süvalep · Näe rohkem »
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kunda kultuur · Näe rohkem »
Kungla (mütoloogia)
Kungla on eesti mütoloogias õnnemaa, muinasjutumaa.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kungla (mütoloogia) · Näe rohkem »
Kuningal on külm (ooper)
Kuningal on külm on Valter Ojakääru ooper kahes osas ja kahes pildis Ain Kaalepi libretole Anton Hansen Tammsaare samanimelise satiirilise näidendi (1936) järgi.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kuningal on külm (ooper) · Näe rohkem »
Kuningas Oidipus
Teater Ugala vabaõhuetendus "Kuningas Oidipus" 1923. aastal, Jaan Rieti foto "Kuningas Oidipus" (vanakreeka keeles "Οἰδίπους Τύραννος" ("Oidipous Tyrannos"), ladina keeles "Oedipus Tyrannus" või "Oedipus Rex") on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kuningas Oidipus · Näe rohkem »
Kuuba
Kuuba Trinidad kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja Kuuba on riik Ladina-Ameerikas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Kuuba · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ladina keel · Näe rohkem »
Laul minu Cidist
Illustratsioon eeposest "Laul minu Cidist" (hispaania keeles "Cantar de Mio Cid") on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi (araabia sidi – 'härra') elust.
Uus!!: Ain Kaalep ja Laul minu Cidist · Näe rohkem »
Laulev revolutsioon
Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Laulev revolutsioon · Näe rohkem »
Löögiüksus Admiral Pitka
Löögiüksus Admiral Pitka oli septembris 1944 admiral Johan Pitka moodustatud väeüksus Tallinna kaitsmiseks, katse taastada Eesti kaitsevägi.
Uus!!: Ain Kaalep ja Löögiüksus Admiral Pitka · Näe rohkem »
Lee Põllumaa
Lee Põllumaa (sündinud 30. jaanuaril 1961 Viljandis) on eesti bioloog.
Uus!!: Ain Kaalep ja Lee Põllumaa · Näe rohkem »
Lennart Meri
Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.
Uus!!: Ain Kaalep ja Lennart Meri · Näe rohkem »
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Uus!!: Ain Kaalep ja Loomeliitude ühispleenum · Näe rohkem »
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Uus!!: Ain Kaalep ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »
Loomingu Raamatukogu
Loomingu Raamatukogu (lühend LR; algselt ""Loomingu" Raamatukogu") on 1957.
Uus!!: Ain Kaalep ja Loomingu Raamatukogu · Näe rohkem »
Lope de Vega
Lope de Vega ehk Félix Lope de Vega y Carpio (25. november 1562 Madrid – 27. august 1635 Madrid) oli hispaania kirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Lope de Vega · Näe rohkem »
Luís Vaz de Camões
Luís Vaz de Camões Luís Vaz de Camões (1524 või 1525 – 10. juuni 1580 Lissabonis) oli portugali luuletaja, kelle teost "Lusiaadid" (Os Lusíadas) peetakse Portugali rahvuseeposeks.
Uus!!: Ain Kaalep ja Luís Vaz de Camões · Näe rohkem »
Luuletaja
Luuletaja (luuleline sünonüüm poeet; naissoost poetess) on kirjanik, kes loob luule vormis kirjandusteoseid.
Uus!!: Ain Kaalep ja Luuletaja · Näe rohkem »
Mana (ajakiri)
Mana on 1957–1999 väljaspool okupeeritud Eestit ilmunud eestikeelne ajakiri.
Uus!!: Ain Kaalep ja Mana (ajakiri) · Näe rohkem »
Maoori keel
Maoori keel (ka maori keel) on austroneesia hõimkonda ida-polüneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad maoorid Uus-Meremaal.
Uus!!: Ain Kaalep ja Maoori keel · Näe rohkem »
Mark Soosaar
Mark Soosaar 2015. aastal Mark Soosaar (ametlikult Mark-Toomas Soosaar; sündinud 12. jaanuaril 1946 Viljandis) on Eesti filmilavastaja ja poliitik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Mark Soosaar · Näe rohkem »
Mart Laari teine valitsus
Mart Laari teine valitsus oli Eesti Vabariigi 41.
Uus!!: Ain Kaalep ja Mart Laari teine valitsus · Näe rohkem »
Martialis
Marcus Valerius Martialis (umbes 40 Bilbilis – umbes 102 Bilbilis) oli Rooma luuletaja, kuulsaim Rooma epigrammatik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Martialis · Näe rohkem »
Max Frisch
Max Frisch (1961) frangisel mälestusmündil (2011) Max Rudolf Frisch (15. mai 1911 Zürich – 4. aprill 1991 Zürich) oli Šveitsi kirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Max Frisch · Näe rohkem »
Mähkli
Mähkli on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Mähkli · Näe rohkem »
Märt Väljataga
Märt Väljataga esinemas kirjandusfestivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 3. juuni 2012 Märt Väljataga (sündinud 30. märtsil 1965) on eesti kirjanduskriitik, filosoof, tõlkija ja luuletaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Märt Väljataga · Näe rohkem »
Miina Härma Gümnaasium
Miina Härma Gümnaasium on 1906.
Uus!!: Ain Kaalep ja Miina Härma Gümnaasium · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Ain Kaalep ja Moskva · Näe rohkem »
MTÜ Liivimaa Mälu
MTÜ Liivimaa Mälu on 2003.
Uus!!: Ain Kaalep ja MTÜ Liivimaa Mälu · Näe rohkem »
Mulgid
Mulgimaa lipuga Mulgid on Lõuna-Eestis asuva Mulgimaa (praegune Viljandi ja Valga maakond) põlised elanikud, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks (subnatsioon).
Uus!!: Ain Kaalep ja Mulgid · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Ain Kaalep ja Nafta · Näe rohkem »
Näitekirjanik
Näitekirjanik ehk draamakirjanik ehk dramaatik (ei soovitata sõna "dramaturg") on näidendeid kirjutav kirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Näitekirjanik · Näe rohkem »
Nõo kihelkond
Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Ain Kaalep ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »
Neokolonialism
Neokolonialismiks ehk uuskolonialismiks nimetatakse II maailmasõjale järgnenud tendentsi, kus kasutades ära vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskusi, surusid suurriigid neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, millega allutasid need maad oma mõjule.
Uus!!: Ain Kaalep ja Neokolonialism · Näe rohkem »
Nigol Andresen
Nigol Andresen (ametlikult kuni 1940 Nikolai Andresen; 2. oktoober 1899 Avido Haljala vald – 24. veebruar 1985 Tartu) oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Nigol Andresen · Näe rohkem »
Octavio Paz
Octavio Paz Lozano (31. märts 1914 México – 19. aprill 1998 México) oli Mehhiko kirjanik ja diplomaat.
Uus!!: Ain Kaalep ja Octavio Paz · Näe rohkem »
Okeaania
Okeaania Okeaania kaart Okeaania on osa Austraalia ja Okeaania maailmajaost.
Uus!!: Ain Kaalep ja Okeaania · Näe rohkem »
Oksitaani keel
Keele leviala Oksitaani murded Jules Ronjat' järgi Toulouse'i lähedal Oksitaani keel (lenga d'òc, occitan, varem ka provansi keel või provanssaali keel) on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias), Monacos, Prantsusmaa lõunaosas ning Itaalias.
Uus!!: Ain Kaalep ja Oksitaani keel · Näe rohkem »
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Uus!!: Ain Kaalep ja Omakaitse · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Ain Kaalep ja Otepää · Näe rohkem »
Ottniell Jürissaar
Ottniell Jürissaar (27. märts 1924 Tartu – 7. september 2014) oli eesti luuletaja, muusik ja soomepoiss.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ottniell Jürissaar · Näe rohkem »
Otto von Budberg
pisi Parun Otto von Budberg (täisnimi saksa keeles Otto Bernhard Freiherr von Budberg-Bönninghausen, vene keeles Отто́н Рома́нович Бу́дберг; 18. veebruar 1850 Tallinn – 17. veebruar 1907 Kivi-Vigala) oli Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane.
Uus!!: Ain Kaalep ja Otto von Budberg · Näe rohkem »
Ovidius
Ovidius Publius Ovidius Naso (20. märts 43 eKr Sulmo – 17 Tomis) oli Vana-Rooma luuletaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ovidius · Näe rohkem »
Paan
Paan" (1900) Paan (kreeka Pan) oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim.
Uus!!: Ain Kaalep ja Paan · Näe rohkem »
Pagari tänav
Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Pagari tänav · Näe rohkem »
Pallas
Kunstiühing Pallas on aastatel 1918–1940 ja 1943–1944 tegutsenud, 1988.
Uus!!: Ain Kaalep ja Pallas · Näe rohkem »
Panteon
Panteon (kreeka keeles παν 'kõik' + θεός 'jumal') tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Panteon · Näe rohkem »
Panzerfaust 30
Panzerfaust 30 oli reaktiivgranaadiheitja ehk tankirusikas, mis oli mõeldud ühekordseks kasutamiseks jalaväe tankitõrjerelvana Wehrmachtis.
Uus!!: Ain Kaalep ja Panzerfaust 30 · Näe rohkem »
Parlamentaarne vabariik
'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.
Uus!!: Ain Kaalep ja Parlamentaarne vabariik · Näe rohkem »
Patarei vangla
Vangla peasissepääs Keskvangla makett Vangikong Patarei vangla ehk Patarei on Tallinna lahe ääres asuv ehitisekompleks, mida kasutati aastatel 1919–2005 vanglana (Keskvangla) ning kus on olnud ka vanglate keskhaigla.
Uus!!: Ain Kaalep ja Patarei vangla · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Ain Kaalep ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Paul-Eerik Rummo
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Paul-Eerik Rummo · Näe rohkem »
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Pärsia keel · Näe rohkem »
Põhiseaduse Assamblee
Põhiseaduse Assamblee (esialgse nimega Põhiseaduslik Assamblee. Riigi Teataja) oli taastatud Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud esinduskogu.
Uus!!: Ain Kaalep ja Põhiseaduse Assamblee · Näe rohkem »
Põhja-Makedoonia
Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Põhja-Makedoonia · Näe rohkem »
Peedu (Elva)
Peedu on eraldiseisev Elva linnaosa Tartu–Valga raudtee ja Elva jõe ääres.
Uus!!: Ain Kaalep ja Peedu (Elva) · Näe rohkem »
Pikse litaania
Piksepapp Vihtla Jürgeni järgi üles kirjutatud pikse palve Johann Gutslaffi 1644. aasta raamatus "Pikse litaania" on Veljo Tormise 1974.
Uus!!: Ain Kaalep ja Pikse litaania · Näe rohkem »
Pirita jõgi
Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Ain Kaalep ja Pirita jõgi · Näe rohkem »
Plautus
Titus Macc(i)us Plautus (umbes 244 eKr Sarsina (Umbria maakond Itaalias) – 184 eKr Rooma) oli Vana-Rooma komöödiakirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Plautus · Näe rohkem »
Polüglott
Polüglott on inimene, kes valdab paljusid keeli.
Uus!!: Ain Kaalep ja Polüglott · Näe rohkem »
Polüneesia
Polüneesia jääb kolmnurga sisse Polüneesia (kreeka πολύς 'palju', νῆσος 'saar') on geograafiline ja kultuuriline piirkond Vaikses ookeani idaosas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Polüneesia · Näe rohkem »
Polüneesia keeled
Polüneesia keeled kuuluvad Austroneesia hõimkonda.
Uus!!: Ain Kaalep ja Polüneesia keeled · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Poola keel · Näe rohkem »
Portugali keel
Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Portugali keel · Näe rohkem »
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Uus!!: Ain Kaalep ja Postimees · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Ain Kaalep ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Presidentaalne vabariik
Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis.
Uus!!: Ain Kaalep ja Presidentaalne vabariik · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Rahvusmõtte auhind
Rahvusmõtte auhind on Tartu Ülikooli poolt alates 2004.
Uus!!: Ain Kaalep ja Rahvusmõtte auhind · Näe rohkem »
Rail Baltic
Rail Baltic (teistes riikides kasutatakse rahvusvahelist nimekuju Rail Baltica) on ehitusjärgus Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet ühendav standardrööpmeline (1435 mm laiuse rööpavahega) 870 km pikkune kiirraudtee.
Uus!!: Ain Kaalep ja Rail Baltic · Näe rohkem »
Raimu Hanson
Raimu Hanson (sündinud 25. märtsil 1957 Tartus) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Raimu Hanson · Näe rohkem »
Ramón Gómez de la Serna
Ramón Gómez de la Serna 1928. aastal Detail Ramón Gómez de la Serna monumendist Madridis Ramón Gómez de la Serna (3. juuli 1888 Madrid, Hispaania – 13. jaanuar 1963 Buenos Aires, Argentina) oli Hispaania kirjanik, dramaturg ning avangardismi entusiast.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ramón Gómez de la Serna · Näe rohkem »
Rassul Hamzatov
Venemaa postmark Rassul Hamzatovi mälestuseks 2013 Rassul Hamzatovitš Hamzatov (avaari keeles ХӀамзатил Расул, IPA:; vene keeles Расул Гамзатович Гамзатов Rasul Gamzatovitš Gamzatov; 8. september 1923 Tsada küla, Hunzahhi rajoon, Dagestan – 3. november 2003 Moskva) oli arvatavasti kõige kuulsam avaari keeles kirjutanud luuletaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Rassul Hamzatov · Näe rohkem »
Rein Põllumaa
Rein Põllumaa (30. juuli 1930 Tartu – 25. detsember 1990 Tallinn) oli eesti arst ja poliitik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Rein Põllumaa · Näe rohkem »
Riho Laurisaar
Riho Laurisaar (sündinud 20. juulil 1976) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Riho Laurisaar · Näe rohkem »
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Riigivanem · Näe rohkem »
Riigivapi teenetemärk
Riigivapi I klassi teenetemärk Riigivapi teenetemärk on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis on asutatud 1936.
Uus!!: Ain Kaalep ja Riigivapi teenetemärk · Näe rohkem »
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Uus!!: Ain Kaalep ja Romantism · Näe rohkem »
Russitsism
Russitsism ehk russism on keeleline venepärasus – vene keelest pärit sõna või muu keelend, tarind või muu keeleelement või -nähtus, mida kasutatakse mõnes muus keeles.
Uus!!: Ain Kaalep ja Russitsism · Näe rohkem »
Ruuben Kaalep
Ruuben Kaalep (sünninimi Ruuben Saal; sündinud 21. septembril 1993 Tallinnas) on eesti poliitik ja luuletaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ruuben Kaalep · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Saksa keel · Näe rohkem »
Salvador Espriu
Salvador Espriu (1980) Salvador Espriu i Castelló (10. juuli 1913 Santa Coloma de Farners – 22. veebruar 1985 Barcelona) oli katalaani kirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Salvador Espriu · Näe rohkem »
Silvia Nagelmaa
Silvia Nagelmaa (kuni 1935 Silvia Jagomann; kuni 1952 Silvia Joa; 22. mai 1929 Räpina vald, Võrumaa – 14. aprill 2022 Tartu) on eesti kirjandusteadlane.
Uus!!: Ain Kaalep ja Silvia Nagelmaa · Näe rohkem »
Sirje Olesk
Sirje Olesk Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012 Sirje Olesk (neiupõlvenimega Sirje Mägar; sündinud 24. augustil 1954 Kohtla-Järvel) on eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Sirje Olesk · Näe rohkem »
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Sirp (ajaleht) · Näe rohkem »
Sonett
Sonett (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.
Uus!!: Ain Kaalep ja Sonett · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Ain Kaalep ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Ain Kaalep ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus
Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus (lühend SSEÜ) on aastal 1992 Tallinnas asutatud veteraniorganisatsioon, mis ühendab Teises maailmasõjas Soome eest sõdinud eestlasi (soomepoisse)https://web.archive.org/web/20110722164806/http://www.suomenpojat.fi/et/sseu.html (vaadatud 11.03.2013).
Uus!!: Ain Kaalep ja Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus · Näe rohkem »
Soome Valge Roosi Rüütliordu
Soome Valge Roosi Rüütliordu Soome Valge Roosi Rüütliordu (soome keeles Suomen Valkoisen Ruusun ritarikunta; rootsi keeles Finlands Vita Ros' orden) on ühendus Soome Vabariigis, mille liikmeks võtmisega autasustatakse silmapaistvate teenetega tsiviilisikuid ja sõjaväelasi.
Uus!!: Ain Kaalep ja Soome Valge Roosi Rüütliordu · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Ain Kaalep ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Soomepoisid
Soomepoisid Jätkusõjas Marssal C. G. E. Mannerheimi hüvastijätukiri JR 200 võitlejatele 17. augustil 1944. Soomepoiste mälestusmärk Metsakalmistul Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased.
Uus!!: Ain Kaalep ja Soomepoisid · Näe rohkem »
Sophokles
pisi Sophokles (kreeka keeles Σοφοκλῆς Sophoklēs; 497/496 eKr Kolonos – 406/405 eKr Ateena) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke.
Uus!!: Ain Kaalep ja Sophokles · Näe rohkem »
Sula (jutustus)
"Sula" (vene keeles "Оттепель") on Ilja Ehrenburgi jutustus, mis avaldati 1954.
Uus!!: Ain Kaalep ja Sula (jutustus) · Näe rohkem »
Sulaaeg
Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956.
Uus!!: Ain Kaalep ja Sulaaeg · Näe rohkem »
Suure-Kambja
Suure-Kambja on küla Tartu maakonnas Kambja vallas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Suure-Kambja · Näe rohkem »
Suvesõda
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.
Uus!!: Ain Kaalep ja Suvesõda · Näe rohkem »
Svetlan Semenenko
Svetlan Semenenko (vene keeles Светлан Андреевич Семененко) (26. november 1938 Leningrad – 18. mai 2007) oli Eestis elanud vene päritolu luuletaja ning eesti kirjanduse vene keelde tõlkija.
Uus!!: Ain Kaalep ja Svetlan Semenenko · Näe rohkem »
Tadžikistan
Tadžikistan (tadžiki keeles Тоҷикистон Todžikiston; ametlikult Tadžikistani Vabariik (Ҷумҳурии Тоҷикистон Džumhurii Todžikiston)) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tadžikistan · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tallinn · Näe rohkem »
Taoism
Hieroglüüf, mis tähistab sõna ''dao'' Taoism (ka daoism; hiina keeles lihtsustatud kirjas 道教 (dàojiào)) on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Taoism · Näe rohkem »
Tarass Ševtšenko
Tarass Ševtšenko (ukraina keeles Тарас Григорович Шевченко; 9. märts 1814 (vana kalendri järgi 25. veebruar) Morõntsi, Kiievi kubermang (tänapäeval Tšerkassõ oblast) – 10. märts 1861 Peterburi) oli ukraina kirjanik ja kunstnik, tänapäevase ukraina kirjanduse rajaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tarass Ševtšenko · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kliinikum
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu Ülikooli Kliinikum · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli kohvik
Tartu Ülikooli kohvik Tartu Ülikooli kohvik (ka Ülikooli kohvik) on kohvik Tartu Ülikooli peahoone kõrval Tartus aadressil Ülikooli tänav 20.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu Ülikooli kohvik · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
Tartu Ülikooli vabade kunstide professor on Tartu Ülikooli rektori poolt üheks aastaks kutsutav filosoofiateaduskonna juurde kuuluv professor.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor · Näe rohkem »
Tartu Kirjanduse Maja
pisi Tartu Kirjanduse Maja, ka Tartu Kirjanike Maja, on Tartus Vanemuise tänaval asuv hoone, kus tegutsevad Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, samuti kirjastus Ilmamaa.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu Kirjanduse Maja · Näe rohkem »
Tartu Kultuurkapitali aastapreemia
Tartu Kultuurkapitali aastapreemia oli 1995–2011 Tartu Kultuurikapitali välja antav preemia inimesele, kellel on suuri panuseid Tartu kultuurielu (sport, teadus, haridus) edendamisel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu Kultuurkapitali aastapreemia · Näe rohkem »
Tartu linna aukodanik
Tartu linna aukodanik on Tartu linna aunimetus, mis antakse erilise auavaldusena inimesele, kes on elutööga osutanud Tartule väljapaistvaid teeneid.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu linna aukodanik · Näe rohkem »
Tartu muinsuskaitsepäevad
Tartu muinsuskaitsepäevad olid 14.−17. aprillini 1988 Tartus toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi muinsuskaitseklubide V kokkutulek, millest kujunes esimene Eesti taasiseseisvumise suurüritus.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu muinsuskaitsepäevad · Näe rohkem »
Tartu Suurtäht
Tartu Suurtäht on Tartu linna aukodaniku aunimetusega alates 1996.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu Suurtäht · Näe rohkem »
Tartu vaim
Tartu vaim on Tartule üldiselt ja eriti akadeemilistele kodanikele omane elu- ja mõttelaad, mida sageli kujutatakse ka kehastununa mõnes inimeses või karikatuurselt vaimolendina.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartu vaim · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Ain Kaalep ja Tšehhi · Näe rohkem »
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Türgi keel · Näe rohkem »
Türkmenistan
Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Ain Kaalep ja Türkmenistan · Näe rohkem »
Tõlkija
Tõlkija on inimene, kes teeb kirjalikku tõlget.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tõlkija · Näe rohkem »
Tõravere
Tõravere on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tõravere · Näe rohkem »
Teaduslik ateism
Teaduslik ateism oli üks Nõukogude Liidu kõrgkoolides õpetatavatest kohustuslikest poliitilistest õppeainetest, marksismi-leninismi osa.
Uus!!: Ain Kaalep ja Teaduslik ateism · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Ain Kaalep ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Toivo Jürgenson
Toivo JürgensonFoto: Ave Maria Mõistlik, 11. mai 2019 Toivo Jürgenson 1999. aastal Toivo Jürgenson (sündinud 28. augustil 1957 Tallinnas) on Eesti teedeehitusinsener, poliitik ja ettevõtja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Toivo Jürgenson · Näe rohkem »
Toomas Kiho
A. H. Tammsaare Muuseumi 9. sügiskonverentsil 29. novembril 2013 Toomas Kiho (sündinud 17. jaanuaril 1963 Tartus) on eesti matemaatik ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Ain Kaalep ja Toomas Kiho · Näe rohkem »
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Uus!!: Ain Kaalep ja Toompea loss · Näe rohkem »
Triin Kaalep
Triin Kaalep (sündinud 10. septembril 1956) on eesti keeletoimetaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Triin Kaalep · Näe rohkem »
Tuna
Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.
Uus!!: Ain Kaalep ja Tuna · Näe rohkem »
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Ukraina keel · Näe rohkem »
Uku Põllumaa
Uku Põllumaa (sündinud 20. novembril 1962 Viljandis) on eesti arhitekt.
Uus!!: Ain Kaalep ja Uku Põllumaa · Näe rohkem »
Urmo Soonvald
Urmo Soonvald 2014. aastal Urmo Soonvald 2021. aasta Arvamusfestival Urmo Soonvald (sündinud 7. jaanuaril 1973) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Ain Kaalep ja Urmo Soonvald · Näe rohkem »
Usbeki keel
right Usbeki keel (usbeki keeles o‘zbek tili või o‘zbekcha) on turgi keelte tšagatai rühma kuuluv keel, Usbekistani riigikeel.
Uus!!: Ain Kaalep ja Usbeki keel · Näe rohkem »
Usbekistan
Usbekistani Vabariik (usbeki keeles Oʻzbekiston Respublikasi) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Ain Kaalep ja Usbekistan · Näe rohkem »
Uudissõna
Uudissõna on keeles ühesõnaline neologism ehk uudiskeelend.
Uus!!: Ain Kaalep ja Uudissõna · Näe rohkem »
Vaikiv ajastu
Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940.
Uus!!: Ain Kaalep ja Vaikiv ajastu · Näe rohkem »
Valimisliit Isamaa
Valimisliit Isamaa oli Eesti valimisliit, mis tegutses 1991–1992.
Uus!!: Ain Kaalep ja Valimisliit Isamaa · Näe rohkem »
Valmen Hallap
Valmen Hallap (18. detsember 1928 Tallinn – 13. detsember 1987 Tallinn) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Ain Kaalep ja Valmen Hallap · Näe rohkem »
Valter Ojakäär
Valter Ojakäär (10. märts 1923 Pärnu – 27. oktoober 2016 Pärnu) oli eesti helilooja ja publitsist.
Uus!!: Ain Kaalep ja Valter Ojakäär · Näe rohkem »
Vanaegiptuse keel
Vanaegiptuse keel on egiptuse keele kuju, mis on teada Vana riigi (2707–2216 eKr) aegsetelt raidkirjadelt ja üksikutest hilisematest tekstidest, nagu sargatekstidest Hilis-Egiptuse ajajärgu raidkirjadelt.
Uus!!: Ain Kaalep ja Vanaegiptuse keel · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Ain Kaalep ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vanemuine (teater)
Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus, mis asub aadressil Vanemuise tänav 6.
Uus!!: Ain Kaalep ja Vanemuine (teater) · Näe rohkem »
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Uus!!: Ain Kaalep ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Ain Kaalep ja Võru keel · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Ain Kaalep ja Võrumaa · Näe rohkem »
Veto
Veto on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata.
Uus!!: Ain Kaalep ja Veto · Näe rohkem »
Vicente Aleixandre
Vicente Pío Marcelino Cirilo Aleixandre y Merlo (26. aprill 1898 Sevilla – 14. detsember 1984 Madrid) oli hispaania luuletaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Vicente Aleixandre · Näe rohkem »
Viiburi laht
Satelliidifoto Viiburi lahest Viiburi laht (vene keeles Выборгский залив, soome keeles Viipurinlahti) on Soome lahe kirdenurgas asuv laht, mis halduslikult asub Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Ain Kaalep ja Viiburi laht · Näe rohkem »
Voika
Voika on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Ain Kaalep ja Voika · Näe rohkem »
Vuoksi jõgi
Jõe asend Vuoksi jõgi Venemaal Lossevos Vuoksi jõgi Priozjorski rajoonis Melnikovos Imatra koske lastakse lüüsidest vesi. Vuoksi (soome Vuoksi, rootsi Vuoksen, vene Вуокса, karjala Vuokša, Vöksa) on jõgi Soomes Lõuna-Karjalas ja Loode-Venemaal Leningradi oblastis, Karjala maakitsuse suurim jõgi.
Uus!!: Ain Kaalep ja Vuoksi jõgi · Näe rohkem »
Weimar
Weimar on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Uus!!: Ain Kaalep ja Weimar · Näe rohkem »
William Shakespeare
William Shakespeare (1623. aasta gravüür) Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
Uus!!: Ain Kaalep ja William Shakespeare · Näe rohkem »
Zhuangzi
Zhuangzi (traditsioonilises kirjaviisis 莊子, lihtsustatud kirjaviisis 庄子, pinyinis Zhuāng Zǐ), sünninimega Zhuang Zhou (traditsioonilises kirjaviisis 莊周, lihtsustatud kirjaviisis 庄周, pinyinis Zhuāng Zhōu) oli filosoofilise taoismi üks klassikuid, teose "Zhuangzi" väidetav autor.
Uus!!: Ain Kaalep ja Zhuangzi · Näe rohkem »
Zulfiya
Zulfiya (ka Zulfija; õieti Zulfiya Israilova; 14. märts (1. märts) 1915 Taškent – 1996 Taškent) oli usbeki luuletaja.
Uus!!: Ain Kaalep ja Zulfiya · Näe rohkem »
101 kiri
101 kiri on 2016.
Uus!!: Ain Kaalep ja 101 kiri · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Ain Kaalep ja 1926 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Ain Kaalep ja 1977 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Ain Kaalep ja 1984 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Ain Kaalep ja 1985 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Ain Kaalep ja 1986 · Näe rohkem »
1992. aasta Eesti presidendivalimised
1992.
Uus!!: Ain Kaalep ja 1992. aasta Eesti presidendivalimised · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Ain Kaalep ja 1995 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Ain Kaalep ja 1996 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Ain Kaalep ja 1998 · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Ain Kaalep ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
200. jalaväerügement
200.
Uus!!: Ain Kaalep ja 200. jalaväerügement · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Ain Kaalep ja 2000 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Ain Kaalep ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Ain Kaalep ja 2002 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Ain Kaalep ja 2008 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Ain Kaalep ja 2010 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Ain Kaalep ja 2014 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Ain Kaalep ja 2016 · Näe rohkem »
2020
2020.
Uus!!: Ain Kaalep ja 2020 · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Ain Kaalep ja 4. juuni · Näe rohkem »
9. juuni
9.
Uus!!: Ain Kaalep ja 9. juuni · Näe rohkem »