Sarnasusi Albrecht Mecklenburgist ja Kalmari unioon
Albrecht Mecklenburgist ja Kalmari unioon on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht IV (Mecklenburg), Håkon VI, Margrete I, Mecklenburg, Norra, Norra kuningas, Ojamaa, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Stockholm.
Albrecht IV (Mecklenburg)
Albrecht IV (enne 1363 – 24./31. detsember 1388) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1383–1388.
Albrecht IV (Mecklenburg) ja Albrecht Mecklenburgist · Albrecht IV (Mecklenburg) ja Kalmari unioon ·
Håkon VI
Håkon VI Magnusson (umbes 1340 – 1380) oli Norra kuningas 1343–1380.
Albrecht Mecklenburgist ja Håkon VI · Håkon VI ja Kalmari unioon ·
Margrete I
Margrete I Margrete I (märts 1353 – 28. oktoober 1412) oli Taani ja Norra kuninganna (1387–1412) ning Rootsi regent (1389–1412).
Albrecht Mecklenburgist ja Margrete I · Kalmari unioon ja Margrete I ·
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Albrecht Mecklenburgist ja Mecklenburg · Kalmari unioon ja Mecklenburg ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Albrecht Mecklenburgist ja Norra · Kalmari unioon ja Norra ·
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Albrecht Mecklenburgist ja Norra kuningas · Kalmari unioon ja Norra kuningas ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Albrecht Mecklenburgist ja Ojamaa · Kalmari unioon ja Ojamaa ·
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Albrecht Mecklenburgist ja Rootsi keel · Kalmari unioon ja Rootsi keel ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Albrecht Mecklenburgist ja Rootsi kuningas · Kalmari unioon ja Rootsi kuningas ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Albrecht Mecklenburgist ja Stockholm · Kalmari unioon ja Stockholm ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Albrecht Mecklenburgist ja Kalmari unioon ühist
- Millised on sarnasused Albrecht Mecklenburgist ja Kalmari unioon
Võrdlus Albrecht Mecklenburgist ja Kalmari unioon
Albrecht Mecklenburgist on 32 suhted, samas Kalmari unioon 142. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 5.75% = 10 / (32 + 142).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Albrecht Mecklenburgist ja Kalmari unioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: