27 suhted: Aatom, Alkoholid, Aminohapped, Atseetaldehüüd, Õhk, Derivaat, Dioolid, Eeterlikud õlid, Formaliin, Glükoos, Hapnik, Hüdraadid, Justus von Liebig, Keemiline ühend, Ladina keel, Lahustamine, Lõhn, Lipiidid, Metanaal, Nukleiinhapped, Oligomeer, Polümeerid, Polümerisatsioon, Suhkrud, Vesi, Vesilahus, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Aldehüüdid ja Aatom · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Aldehüüdid ja Alkoholid · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Aldehüüdid ja Aminohapped · Näe rohkem »
Atseetaldehüüd
Atseetaldehüüd ehk etanaal (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik (keemistemperatuur 21 °C).
Uus!!: Aldehüüdid ja Atseetaldehüüd · Näe rohkem »
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Uus!!: Aldehüüdid ja Õhk · Näe rohkem »
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Aldehüüdid ja Derivaat · Näe rohkem »
Dioolid
Dioolid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub kaks hüdroksüülrühma (-OH).
Uus!!: Aldehüüdid ja Dioolid · Näe rohkem »
Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...
Uus!!: Aldehüüdid ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »
Formaliin
Formaliin on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli.
Uus!!: Aldehüüdid ja Formaliin · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Aldehüüdid ja Glükoos · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Aldehüüdid ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdraadid
Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.
Uus!!: Aldehüüdid ja Hüdraadid · Näe rohkem »
Justus von Liebig
Justus von Liebig Justus von Liebig (12. mai 1803 – 18. aprill 1873) oli saksa teadlane, kes andis suure panuse agro- ja biokeemiasse ning keda peetakse üheks orgaanilise keemia alusepanijaks.
Uus!!: Aldehüüdid ja Justus von Liebig · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Aldehüüdid ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Aldehüüdid ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Aldehüüdid ja Lahustamine · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Aldehüüdid ja Lõhn · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Aldehüüdid ja Lipiidid · Näe rohkem »
Metanaal
Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.
Uus!!: Aldehüüdid ja Metanaal · Näe rohkem »
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Uus!!: Aldehüüdid ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »
Oligomeer
Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.
Uus!!: Aldehüüdid ja Oligomeer · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Aldehüüdid ja Polümeerid · Näe rohkem »
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Uus!!: Aldehüüdid ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Aldehüüdid ja Suhkrud · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Aldehüüdid ja Vesi · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Aldehüüdid ja Vesilahus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Aldehüüdid ja Vesinik · Näe rohkem »