Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Alfons Rebane ja Putki lahing
Alfons Rebane ja Putki lahing on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Armeegrupp Narwa, Diviis, Eesti, Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas, Georg Sooden, Idarinne (Teine maailmasõda), Jõhvi, Kolmas riik, Kuremäe, Major, Narva lahing (1944), Punaarmee, Putki, Rakvere, Rasina, Räpina, Sinimägede lahing, Teine maailmasõda, Valdur Jürissaar, Wehrmacht, 2. märts, 5. märts, 658. Eesti Pataljon, 659. Eesti Pataljon.
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Alfons Rebane ja Armeegrupp Narwa · Armeegrupp Narwa ja Putki lahing ·
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Alfons Rebane ja Diviis · Diviis ja Putki lahing ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Alfons Rebane ja Eesti · Eesti ja Putki lahing ·
Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas
"Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas" on ülevaatlik koguteos, mille koostasid Rootsis Evald Blumfeldt, Hans Kauri, Richard Maasing ja Vello Pekomäe, kes Teise maailmasõja tõttu Eestis lahkusid.
Alfons Rebane ja Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas · Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas ja Putki lahing ·
Georg Sooden
Georg Sooden (sünninimega Georg Aleksander Soden; 2. detsember 1904 Helsingi – 28. juuli 1944 Sinimäed) oli Eesti sõjaväelane (leitnant), Nõukogude Liidu sõjaväelane ja Saksamaa sõjaväelane (major).
Alfons Rebane ja Georg Sooden · Georg Sooden ja Putki lahing ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Alfons Rebane ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Putki lahing ·
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Alfons Rebane ja Jõhvi · Jõhvi ja Putki lahing ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Alfons Rebane ja Kolmas riik · Kolmas riik ja Putki lahing ·
Kuremäe
Kuremäe küla asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi–Vasknarva maantee ääres Jõhvist 21 km kaugusel.
Alfons Rebane ja Kuremäe · Kuremäe ja Putki lahing ·
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Alfons Rebane ja Major · Major ja Putki lahing ·
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Alfons Rebane ja Narva lahing (1944) · Narva lahing (1944) ja Putki lahing ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Alfons Rebane ja Punaarmee · Punaarmee ja Putki lahing ·
Putki
Putki on paikkond (varem küla) Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Mustanina küla alal.
Alfons Rebane ja Putki · Putki ja Putki lahing ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Alfons Rebane ja Rakvere · Putki lahing ja Rakvere ·
Rasina
Rasina on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Alfons Rebane ja Rasina · Putki lahing ja Rasina ·
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Alfons Rebane ja Räpina · Putki lahing ja Räpina ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Alfons Rebane ja Sinimägede lahing · Putki lahing ja Sinimägede lahing ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Alfons Rebane ja Teine maailmasõda · Putki lahing ja Teine maailmasõda ·
Valdur Jürissaar
Valdur Jürissaar (kuni 1935. aastani Ferdinand Jürrison) (6. märts 1910 Vana-Roela, Tartumaa – 9. aprill 1956 Warrington) oli Eesti ja Saksa sõjaväelane (lipnik, 1933).
Alfons Rebane ja Valdur Jürissaar · Putki lahing ja Valdur Jürissaar ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Alfons Rebane ja Wehrmacht · Putki lahing ja Wehrmacht ·
2. märts
2.
2. märts ja Alfons Rebane · 2. märts ja Putki lahing ·
5. märts
5.
5. märts ja Alfons Rebane · 5. märts ja Putki lahing ·
658. Eesti Pataljon
658.
658. Eesti Pataljon ja Alfons Rebane · 658. Eesti Pataljon ja Putki lahing ·
659. Eesti Pataljon
659.
659. Eesti Pataljon ja Alfons Rebane · 659. Eesti Pataljon ja Putki lahing ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alfons Rebane ja Putki lahing ühist
- Millised on sarnasused Alfons Rebane ja Putki lahing
Võrdlus Alfons Rebane ja Putki lahing
Alfons Rebane on 315 suhted, samas Putki lahing 33. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 6.90% = 24 / (315 + 33).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alfons Rebane ja Putki lahing. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
