Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aristoteles ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Aristoteles ja Gottfried Wilhelm Leibniz on 49 ühist asja (Unioonpeedia): Bioloogia, David Hume, Eetika, Empirism, Epistemoloogia, Füüsika, Füüsika (Aristoteles), Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, Galileo Galilei, Gottlob Frege, Harjumus, Hing, Identsus, Immanuel Kant, Jumal, Kategooria (filosoofia), Ladina keel, Lääne filosoofia, Loodusfilosoofia, Loogika, Luule, Mateeria, Matemaatika, Mälu, Metafüüsika, Minevik, Olemine, Olemus, Olevik, ..., Ontoloogia, Paratamatus, Platon, Platonism, Polühistor, Psühholoogia, Ratsionalism, René Descartes, Skolastika, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Substants, Suhe (filosoofia), Taju, Tõestus, Tõesus, Teadmine, Teadus, Thomas Hobbes, Tulevik. Laienda indeks (19 rohkem) »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Aristoteles ja Bioloogia · Bioloogia ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Aristoteles ja David Hume · David Hume ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Aristoteles ja Eetika · Eetika ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Aristoteles ja Empirism · Empirism ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Aristoteles ja Epistemoloogia · Epistemoloogia ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Aristoteles ja Füüsika · Füüsika ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Aristoteles ja Füüsika (Aristoteles) · Füüsika (Aristoteles) ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Aristoteles ja Filosoofia · Filosoofia ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Aristoteles ja Filosoofia veebientsüklopeedia · Filosoofia veebientsüklopeedia ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Aristoteles ja Galileo Galilei · Galileo Galilei ja Gottfried Wilhelm Leibniz ·
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Aristoteles ja Gottlob Frege · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Gottlob Frege ·
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Aristoteles ja Harjumus · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Harjumus ·
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Aristoteles ja Hing · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hing ·
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Aristoteles ja Identsus · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Identsus ·
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Aristoteles ja Immanuel Kant · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Immanuel Kant ·
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Aristoteles ja Jumal · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Jumal ·
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Aristoteles ja Kategooria (filosoofia) · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kategooria (filosoofia) ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Aristoteles ja Ladina keel · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ladina keel ·
Lääne filosoofia
Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.
Aristoteles ja Lääne filosoofia · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Lääne filosoofia ·
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Aristoteles ja Loodusfilosoofia · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Loodusfilosoofia ·
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Aristoteles ja Loogika · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Loogika ·
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Aristoteles ja Luule · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Luule ·
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Aristoteles ja Mateeria · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mateeria ·
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Aristoteles ja Matemaatika · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Matemaatika ·
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Aristoteles ja Mälu · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mälu ·
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Aristoteles ja Metafüüsika · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Metafüüsika ·
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Aristoteles ja Minevik · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Minevik ·
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Aristoteles ja Olemine · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Olemine ·
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Aristoteles ja Olemus · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Olemus ·
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Aristoteles ja Olevik · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Olevik ·
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Aristoteles ja Ontoloogia · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ontoloogia ·
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Aristoteles ja Paratamatus · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Paratamatus ·
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Aristoteles ja Platon · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Platon ·
Platonism
Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.
Aristoteles ja Platonism · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Platonism ·
Polühistor
Leonardo da Vinci autoportree. 1512. Sangviin, joonistus. Praegu asub Biblioteca Reales TorinosPolühistor (.
Aristoteles ja Polühistor · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Polühistor ·
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Aristoteles ja Psühholoogia · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Psühholoogia ·
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Aristoteles ja Ratsionalism · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ratsionalism ·
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Aristoteles ja René Descartes · Gottfried Wilhelm Leibniz ja René Descartes ·
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Aristoteles ja Skolastika · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Skolastika ·
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Aristoteles ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia ·
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Aristoteles ja Substants · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Substants ·
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Aristoteles ja Suhe (filosoofia) · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Suhe (filosoofia) ·
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Aristoteles ja Taju · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Taju ·
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Aristoteles ja Tõestus · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tõestus ·
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Aristoteles ja Tõesus · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tõesus ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Aristoteles ja Teadmine · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teadmine ·
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Aristoteles ja Teadus · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teadus ·
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Aristoteles ja Thomas Hobbes · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Thomas Hobbes ·
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Aristoteles ja Tulevik · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tulevik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aristoteles ja Gottfried Wilhelm Leibniz ühist
- Millised on sarnasused Aristoteles ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Võrdlus Aristoteles ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Aristoteles on 383 suhted, samas Gottfried Wilhelm Leibniz 218. Kuna neil ühist 49, Jaccard indeks on 8.15% = 49 / (383 + 218).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Gottfried Wilhelm Leibniz. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
