Armeenia ja Armeenia poliitika

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Armeenia ja Armeenia poliitika

Armeenia vs. Armeenia poliitika

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus. Armeenia poliitika raamid seab riigikord: Armeenia on presidentaalne esindusdemokraatlik vabariik, kus riigipea on president ja kehtib mitmeparteisüsteem.

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Armeenia ja Armeenia · Armeenia ja Armeenia poliitika · Näe rohkem »

Armeenia Apostlik Kirik

Armeenia Apostlik Kirik (armeenia keeles Հայաստանեայց Առաքելական Եկեղեցի Hajastaneajtsh Arakhelakan Jekeghetshi) on maailma vanim rahvuskirik ja üks vanimaid kristlikke kogukondi.

Armeenia ja Armeenia Apostlik Kirik · Armeenia Apostlik Kirik ja Armeenia poliitika · Näe rohkem »

Armeenia Vabariiklik Partei

Armeenia Vabariiklik Partei (armeenia Հայաստանի Հանրապետական կուսակցություն, Hajastani Hanrapetakan Kusaktshuthjun, lühendatult HHK) on rahvuslik konservatiivne Armeenia partei, mis asutati 1990.

Armeenia ja Armeenia Vabariiklik Partei · Armeenia Vabariiklik Partei ja Armeenia poliitika · Näe rohkem »

Armeenlaste genotsiid

Osmanite armees teeninud Venezuela ohvitser Rafael de Nogales Méndez, kes kirjutas üksikasjaliku ülevaate tapmistest raamatus "Cuatro años bajo la media luna" Armeenlaste genotsiidiks või Armeenia genotsiidiks (armeenia: Հայոց Ցեղասպանություն) nimetatakse Osmanite riigi armeenlastest elanike süstemaatilist hävitamist ja deporteerimist Esimese maailmasõja päevil (aastatel 1915–1917).

Armeenia ja Armeenlaste genotsiid · Armeenia poliitika ja Armeenlaste genotsiid · Näe rohkem »

Aserbaidžaan

Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.

Armeenia ja Aserbaidžaan · Armeenia poliitika ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »

Õitsev Armeenia

Õitsev Armeenia (armeenia keeles Բարգավաճ Հայաստան Կուսակցություն, Bargavatš Hajastan Kusaktshutjun) on Armeenia paremtsentristlik partei, mida juhib Armeenia ärimees Gagik Tsarukjan.

Õitsev Armeenia ja Armeenia · Õitsev Armeenia ja Armeenia poliitika · Näe rohkem »

Dašnaktshuthjun

"Dašnaktshuthjun" (ka "Dašnaktsutjun"; õieti Armeenia Revolutsiooniline Föderatsioon või Armeenia Revolutsiooniline Liit; armeenia keeles Հայ Հեղապոխական Դաշնակծություն (Haj Heghapohhakan Dašnaktshutjun), vanas kirjaviisis Հայ Յեղապոխական Դաշնակծութիւն) on armeenlaste sotsialistlik ja rahvuslik partei, mis asutati 1890.

Armeenia ja Dašnaktshuthjun · Armeenia poliitika ja Dašnaktshuthjun · Näe rohkem »

Esindusdemokraatia

Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – valimistega.

Armeenia ja Esindusdemokraatia · Armeenia poliitika ja Esindusdemokraatia · Näe rohkem »

Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu lipp/Euroopa lipp Euroopa Nõukogu liikmesriigid Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 46 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.

Armeenia ja Euroopa Nõukogu · Armeenia poliitika ja Euroopa Nõukogu · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Armeenia ja Iraan · Armeenia poliitika ja Iraan · Näe rohkem »

Levon Ter-Petrosjan

Levon Ter-Petrosjan Levon Ter-Petrosjan (armeenia: Լևոն Տեր-Պետրոսյան; sündinud 9. jaanuaril 1945 Ḩalabis Süürias) on Armeenia poliitik ja riigitegelane.

Armeenia ja Levon Ter-Petrosjan · Armeenia poliitika ja Levon Ter-Petrosjan · Näe rohkem »

Mägi-Karabahh

Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.

Armeenia ja Mägi-Karabahh · Armeenia poliitika ja Mägi-Karabahh · Näe rohkem »

Parlamentarism

Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante.

Armeenia ja Parlamentarism · Armeenia poliitika ja Parlamentarism · Näe rohkem »

Presidentaalne vabariik

Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis.

Armeenia ja Presidentaalne vabariik · Armeenia poliitika ja Presidentaalne vabariik · Näe rohkem »

Rahvuskogu (Armeenia)

Rahvuskogu (armeenia keeles Ազգային Ժողով, Azgajin Žoghov) on Armeenia parlament, Armeenia Vabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan.

Armeenia ja Rahvuskogu (Armeenia) · Armeenia poliitika ja Rahvuskogu (Armeenia) · Näe rohkem »

Seaduslikkuse Partei

Seaduse Võim ehk Orinatsh jerkir (armeenia keeles Օրինաց երկիր) on Armeenia tsentristlik partei, mida juhib Arthur Baghdasarjan.

Armeenia ja Seaduslikkuse Partei · Armeenia poliitika ja Seaduslikkuse Partei · Näe rohkem »

Serž Sargsjan

Serž Sargsjan (portrait) Serž Sargsjan (armeenia Սերժ Սարգսյան; sündinud 30. juunil 1954 Stephanakerdis) on Armeenia poliitik, aastatel 2007–2008 Armeenia peaminister ja 9. aprillist 2008 kuni 9.

Armeenia ja Serž Sargsjan · Armeenia poliitika ja Serž Sargsjan · Näe rohkem »

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.

Armeenia ja Täidesaatev võim · Armeenia poliitika ja Täidesaatev võim · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Armeenia ja Türgi · Armeenia poliitika ja Türgi · Näe rohkem »

Vabariik

Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.

Armeenia ja Vabariik · Armeenia poliitika ja Vabariik · Näe rohkem »