Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Arras, Arrasi unioon, Béthune, Boulogne-sur-Mer, Burgundia dünastia, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Burgundia ringkond, Calais, Charles Südi, Charles VIII, Charles X, Departemang (Prantsusmaa), Flandria krahvkond, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gallia Belgica, Germaanlased, Habsburgid, Habsburgide Hispaania, Habsburgide Madalmaad, Hainaut' krahvkond, Hollandi keel, Hollandi Vabariik, Kapetingid, Karolingid, Keldid, Keskaegne Prantsusmaa, Kortrijki lahing, Lääne-Frangi riik, Lõuna-Madalmaad, Louis VIII, Louis XI, Louis XIII, Marie (Burgundia), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Nancy lahing, Pas-de-Calais' departemang, Philippe II, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Rooma keisririik, Rooma riik, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Seitseteist provintsi, Senešall, Utrechti unioon, Valois-Burgundia dünastia.
Arras
Arras on linn ja omavalitsusüksus (vald) Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Arrasi jõe ääres, Artois' ajalooline keskus ning Pas-de-Calais' departemangu, Arrasi ringkonna, Arras-Nordi kantoni, Arras-Ouesti kantoni, Arras-Sudi kantoni ja Arrasi linnakogukonna keskus.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Arras · Näe rohkem »
Arrasi unioon
Hispaania Madalmaade kaart, Utrechti unioon ja Arrasi unioon (1579). Arrasi unioon (hollandi Unie van Atrecht, hispaania Unión de Arrás) oli Arrasis (Atrechtis) 6.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Arrasi unioon · Näe rohkem »
Béthune
Suur koht Béthune (arhailises hollandi keeles: Betun) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Béthune · Näe rohkem »
Boulogne-sur-Mer
Üldvaade Brecquerecque'i kvartalist:moodne tuletorn, keskaegne kellatorn ja La Manche Boulogne-sur-Mer (pikardi: Boulonne-su-Mér; hollandi: Bonen; ladina: Gesoriacum või Bononia), sageli lihtsalt Boulogne, on rannikulinn Põhja-Prantsusmaal.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Boulogne-sur-Mer · Näe rohkem »
Burgundia dünastia
Burgundia dünastia oli Kapetingide dünastia kõrvalharu, mis põlvnes Prantsusmaa kuninga Robert II nooremast pojast, Burgundia hertsog Robert I-st.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Burgundia dünastia · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Uus!!: Artois' krahvkond ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »
Burgundia ringkond
Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Burgundia ringkond · Näe rohkem »
Calais
Calais on sadamalinn Pas-de-Calais' departemangus, mille alamprefektuur ta on.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Calais · Näe rohkem »
Charles Südi
Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Charles Südi · Näe rohkem »
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Charles VIII · Näe rohkem »
Charles X
Charles X Charles X (9. oktoober 1757 – 6. november 1836) oli Prantsusmaa kuningas 1824–1830.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Charles X · Näe rohkem »
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Departemang (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Gallia Belgica · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Germaanlased · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Habsburgid · Näe rohkem »
Habsburgide Hispaania
1570. aasta Ibeeria poolsaare kaart Habsburgide Hispaania on nüüdisaegne historiograafiline mõiste, millega viidatakse 16.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Habsburgide Hispaania · Näe rohkem »
Habsburgide Madalmaad
Habsburgide Madalmaad on ühine nimi Saksa-Rooma riigi läänidele Madalmaades, mida valitsesid Habsburgid.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Habsburgide Madalmaad · Näe rohkem »
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Uus!!: Artois' krahvkond ja Hainaut' krahvkond · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »
Kapetingid
Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Kapetingid · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Karolingid · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Keldid · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Kortrijki lahing
Miniatuur, XIV sajand Kuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Kortrijki lahing · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Lõuna-Madalmaad · Näe rohkem »
Louis VIII
Louis VIII Louis VIII Lõvi (5. september 1187 – 8. november 1226) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1223–1226.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Louis VIII · Näe rohkem »
Louis XI
pisi Louis XI (3. juuli 1423 Bourges – 30. august 1483 Château de Plessis-lez-Tours) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1461 – 1483.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Louis XI · Näe rohkem »
Louis XIII
Louis XIII (27. september 1601 Fontainebleau – 14. mai 1643 Saint-Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Louis XIII · Näe rohkem »
Marie (Burgundia)
pisi pisi Marie Rikas (13. veebruar 1457 Brüssel – 27. märts 1482 Wijnendale loss) oli Burgundia titulaarhertsoginna 5.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Marie (Burgundia) · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Nancy lahing
Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houry maal aastast 1862 Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Nancy lahing · Näe rohkem »
Pas-de-Calais' departemang
prefektuurihoone Arrasis Pas-de-Calais' departemang (pikardi Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Pas-de-Calais' departemang · Näe rohkem »
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Philippe II · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Seitseteist provintsi
Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Seitseteist provintsi · Näe rohkem »
Senešall
Senešall oli kõrgem õukonna-, haldus- või kohtuametnik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Senešall · Näe rohkem »
Utrechti unioon
Utrechti unioon (hollandi keeles Unie van Utrecht) oli 23.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Utrechti unioon · Näe rohkem »
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Uus!!: Artois' krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »
