Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Atmosfäär ja Divesinik
Atmosfäär ja Divesinik on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Gaas, Hape, Keemiline reaktsioon, Kelvin, Kondensatsioon, Kosmos, Lihtaine, Mass, Molekul, Molekulmass, Oksüdatsioon, Paskal, Rõhk, Süsihappegaas, Tööstus, Tihedus, Veeaur, Vesi, Vesinik.
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Atmosfäär ja Gaas · Divesinik ja Gaas ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Atmosfäär ja Hape · Divesinik ja Hape ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Atmosfäär ja Keemiline reaktsioon · Divesinik ja Keemiline reaktsioon ·
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Atmosfäär ja Kelvin · Divesinik ja Kelvin ·
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Atmosfäär ja Kondensatsioon · Divesinik ja Kondensatsioon ·
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Atmosfäär ja Kosmos · Divesinik ja Kosmos ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Atmosfäär ja Lihtaine · Divesinik ja Lihtaine ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Atmosfäär ja Mass · Divesinik ja Mass ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Atmosfäär ja Molekul · Divesinik ja Molekul ·
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Atmosfäär ja Molekulmass · Divesinik ja Molekulmass ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Atmosfäär ja Oksüdatsioon · Divesinik ja Oksüdatsioon ·
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Atmosfäär ja Paskal · Divesinik ja Paskal ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Atmosfäär ja Rõhk · Divesinik ja Rõhk ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Atmosfäär ja Süsihappegaas · Divesinik ja Süsihappegaas ·
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Atmosfäär ja Tööstus · Divesinik ja Tööstus ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Atmosfäär ja Tihedus · Divesinik ja Tihedus ·
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Atmosfäär ja Veeaur · Divesinik ja Veeaur ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Atmosfäär ja Vesi · Divesinik ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Atmosfäär ja Divesinik ühist
- Millised on sarnasused Atmosfäär ja Divesinik
Võrdlus Atmosfäär ja Divesinik
Atmosfäär on 150 suhted, samas Divesinik 74. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 8.48% = 19 / (150 + 74).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Atmosfäär ja Divesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
