Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Baieri hertsogkond ja Frangi riik
Baieri hertsogkond ja Frangi riik on 48 ühist asja (Unioonpeedia): Alemannia, Arnulf (Frangi keiser), Austraasia, Švaabimaa hertsogkond, Ülem-Burgundia, Baieri, Baieri valitsejate loend, Burgundia hertsogkond, Cannstatti verekohus, Charles II Paljaspea, Elbe, Enns (jõgi), Frangi keiser, Frangid, Frangimaa, Ida-Frangi kuningas, Ida-Frangi riik, Idamark, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karantaania, Karl Paks, Karl Suur, Karlmann (majordoomus), Karolingid, Karolingide impeerium, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Langobardid, Langobardide kuningriik, ..., Lääne-Frangi riik, Leo III (paavst), Lothar I (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Madalmaad, Merovingid, Pannoonia, Rein, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksimaa hertsogiriik, Salzburg, Salzburgi peapiiskopkond, Tšehhid, Tüüringi, Verduni leping, Viikingid. Laienda indeks (18 rohkem) »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Alemannia ja Baieri hertsogkond · Alemannia ja Frangi riik ·
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Arnulf (Frangi keiser) ja Baieri hertsogkond · Arnulf (Frangi keiser) ja Frangi riik ·
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Austraasia ja Baieri hertsogkond · Austraasia ja Frangi riik ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond · Švaabimaa hertsogkond ja Frangi riik ·
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Ülem-Burgundia ja Baieri hertsogkond · Ülem-Burgundia ja Frangi riik ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Baieri hertsogkond · Baieri ja Frangi riik ·
Baieri valitsejate loend
Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.
Baieri hertsogkond ja Baieri valitsejate loend · Baieri valitsejate loend ja Frangi riik ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Baieri hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Frangi riik ·
Cannstatti verekohus
Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.
Baieri hertsogkond ja Cannstatti verekohus · Cannstatti verekohus ja Frangi riik ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Baieri hertsogkond ja Charles II Paljaspea · Charles II Paljaspea ja Frangi riik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Elbe · Elbe ja Frangi riik ·
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Baieri hertsogkond ja Enns (jõgi) · Enns (jõgi) ja Frangi riik ·
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Baieri hertsogkond ja Frangi keiser · Frangi keiser ja Frangi riik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Baieri hertsogkond ja Frangid · Frangi riik ja Frangid ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Baieri hertsogkond ja Frangimaa · Frangi riik ja Frangimaa ·
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi kuningas · Frangi riik ja Ida-Frangi kuningas ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Frangi riik ja Ida-Frangi riik ·
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Baieri hertsogkond ja Idamark · Frangi riik ja Idamark ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Baieri hertsogkond ja Itaalia kuningas · Frangi riik ja Itaalia kuningas ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Baieri hertsogkond ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) ·
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Baieri hertsogkond ja Karantaania · Frangi riik ja Karantaania ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Baieri hertsogkond ja Karl Paks · Frangi riik ja Karl Paks ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Baieri hertsogkond ja Karl Suur · Frangi riik ja Karl Suur ·
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Baieri hertsogkond ja Karlmann (majordoomus) · Frangi riik ja Karlmann (majordoomus) ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Baieri hertsogkond ja Karolingid · Frangi riik ja Karolingid ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Baieri hertsogkond ja Karolingide impeerium · Frangi riik ja Karolingide impeerium ·
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Baieri hertsogkond ja Kärnteni liidumaa · Frangi riik ja Kärnteni liidumaa ·
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Baieri hertsogkond ja Kärnteni mark · Frangi riik ja Kärnteni mark ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Baieri hertsogkond ja Langobardid · Frangi riik ja Langobardid ·
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Baieri hertsogkond ja Langobardide kuningriik · Frangi riik ja Langobardide kuningriik ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Baieri hertsogkond ja Lääne-Frangi riik · Frangi riik ja Lääne-Frangi riik ·
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Baieri hertsogkond ja Leo III (paavst) · Frangi riik ja Leo III (paavst) ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Baieri hertsogkond ja Lothar I (Frangi keiser) · Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Baieri hertsogkond ja Ludwig Sakslane · Frangi riik ja Ludwig Sakslane ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Baieri hertsogkond ja Ludwig Vaga · Frangi riik ja Ludwig Vaga ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Baieri hertsogkond ja Madalmaad · Frangi riik ja Madalmaad ·
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Baieri hertsogkond ja Merovingid · Frangi riik ja Merovingid ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Baieri hertsogkond ja Pannoonia · Frangi riik ja Pannoonia ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Rein · Frangi riik ja Rein ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Frangi riik ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Saksamaa · Frangi riik ja Saksamaa ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Baieri hertsogkond ja Salzburg · Frangi riik ja Salzburg ·
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Baieri hertsogkond ja Salzburgi peapiiskopkond · Frangi riik ja Salzburgi peapiiskopkond ·
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Baieri hertsogkond ja Tšehhid · Frangi riik ja Tšehhid ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Baieri hertsogkond ja Tüüringi · Frangi riik ja Tüüringi ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Baieri hertsogkond ja Verduni leping · Frangi riik ja Verduni leping ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Baieri hertsogkond ja Viikingid · Frangi riik ja Viikingid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baieri hertsogkond ja Frangi riik ühist
- Millised on sarnasused Baieri hertsogkond ja Frangi riik
Võrdlus Baieri hertsogkond ja Frangi riik
Baieri hertsogkond on 155 suhted, samas Frangi riik 292. Kuna neil ühist 48, Jaccard indeks on 10.74% = 48 / (155 + 292).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baieri hertsogkond ja Frangi riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
