Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brabanti hertsogkond ja Flandria
Brabanti hertsogkond ja Flandria on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Antwerpen, Antwerpeni provints, Belgia, Brüssel, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Flaami Brabandi provints, Flandria krahv, Frangid, Gallia Belgica, Holland, Hollandi Vabariik, Ida-Frangi riik, Karl V, Kesk-Frangi riik, Lõuna-Madalmaad, Leuven, Liège'i piiskopkond, Madalmaad, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Mechelen, Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, Schelde, Valois-Burgundia dünastia, Verduni leping.
Antwerpen
Antwerpen on sadamalinn Belgias Flandrias, Antwerpeni provintsi keskus ja elanike arvult Belgia suurim linn.
Antwerpen ja Brabanti hertsogkond · Antwerpen ja Flandria ·
Antwerpeni provints
Antwerpeni provints on provints Belgia põhjaosas.
Antwerpeni provints ja Brabanti hertsogkond · Antwerpeni provints ja Flandria ·
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Belgia ja Brabanti hertsogkond · Belgia ja Flandria ·
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Brüssel ja Brabanti hertsogkond · Brüssel ja Flandria ·
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Brabanti hertsogkond ja Burgundia hertsog · Burgundia hertsog ja Flandria ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Brabanti hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Flandria ·
Flaami Brabandi provints
Flaami Brabandi provints on hollandikeelne provints Belgia keskosas Flandrias.
Brabanti hertsogkond ja Flaami Brabandi provints · Flaami Brabandi provints ja Flandria ·
Flandria krahv
Flandria krahvide vapp Flandria krahv oli Flandria krahvkonna võimukandja või asevalitseja 9.
Brabanti hertsogkond ja Flandria krahv · Flandria ja Flandria krahv ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Brabanti hertsogkond ja Frangid · Flandria ja Frangid ·
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Brabanti hertsogkond ja Gallia Belgica · Flandria ja Gallia Belgica ·
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Brabanti hertsogkond ja Holland · Flandria ja Holland ·
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Brabanti hertsogkond ja Hollandi Vabariik · Flandria ja Hollandi Vabariik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Brabanti hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Flandria ja Ida-Frangi riik ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Brabanti hertsogkond ja Karl V · Flandria ja Karl V ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Brabanti hertsogkond ja Kesk-Frangi riik · Flandria ja Kesk-Frangi riik ·
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Brabanti hertsogkond ja Lõuna-Madalmaad · Flandria ja Lõuna-Madalmaad ·
Leuven
Leuven on linn Belgias Flandrias, Flaami Brabandi provintsi keskus.
Brabanti hertsogkond ja Leuven · Flandria ja Leuven ·
Liège'i piiskopkond
Liège'i vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi osariik Madalmaades tänapäeva Belgia alal, mida valitses Liège'i piiskop kui keisririigi vürst.
Brabanti hertsogkond ja Liège'i piiskopkond · Flandria ja Liège'i piiskopkond ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Brabanti hertsogkond ja Madalmaad · Flandria ja Madalmaad ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Brabanti hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Flandria ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ·
Mechelen
Mechelen on linn Belgias.
Brabanti hertsogkond ja Mechelen · Flandria ja Mechelen ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Brabanti hertsogkond ja Saksa kuningas · Flandria ja Saksa kuningas ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brabanti hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Flandria ja Saksa-Rooma riik ·
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Brabanti hertsogkond ja Schelde · Flandria ja Schelde ·
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Brabanti hertsogkond ja Valois-Burgundia dünastia · Flandria ja Valois-Burgundia dünastia ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Brabanti hertsogkond ja Verduni leping · Flandria ja Verduni leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brabanti hertsogkond ja Flandria ühist
- Millised on sarnasused Brabanti hertsogkond ja Flandria
Võrdlus Brabanti hertsogkond ja Flandria
Brabanti hertsogkond on 88 suhted, samas Flandria 128. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 12.04% = 26 / (88 + 128).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brabanti hertsogkond ja Flandria. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
