Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Burgundid ja Germaanlased
Burgundid ja Germaanlased on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Alarich I, Alemannid, Chlodovech I, Frangid, Gallia, Gallia Belgica, Goodid, Honorius, Hunnid, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Merovingid, Rein, Rooma riik, Speyer, Stilicho, Strasbourg, Sueebid, Suur rahvasterändamine, Tacitus, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid, Wisła, Worms, 6. sajand.
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Alarich I ja Burgundid · Alarich I ja Germaanlased ·
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannid ja Burgundid · Alemannid ja Germaanlased ·
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Burgundid ja Chlodovech I · Chlodovech I ja Germaanlased ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Burgundid ja Frangid · Frangid ja Germaanlased ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Burgundid ja Gallia · Gallia ja Germaanlased ·
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Burgundid ja Gallia Belgica · Gallia Belgica ja Germaanlased ·
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Burgundid ja Goodid · Germaanlased ja Goodid ·
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Burgundid ja Honorius · Germaanlased ja Honorius ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Burgundid ja Hunnid · Germaanlased ja Hunnid ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Burgundid ja Ladina keel · Germaanlased ja Ladina keel ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Burgundid ja Lääne-Rooma keisririik · Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Burgundid ja Läänegoodid · Germaanlased ja Läänegoodid ·
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Burgundid ja Merovingid · Germaanlased ja Merovingid ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Burgundid ja Rein · Germaanlased ja Rein ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Burgundid ja Rooma riik · Germaanlased ja Rooma riik ·
Speyer
Speyer on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Burgundid ja Speyer · Germaanlased ja Speyer ·
Stilicho
Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.
Burgundid ja Stilicho · Germaanlased ja Stilicho ·
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Burgundid ja Strasbourg · Germaanlased ja Strasbourg ·
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Burgundid ja Sueebid · Germaanlased ja Sueebid ·
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Burgundid ja Suur rahvasterändamine · Germaanlased ja Suur rahvasterändamine ·
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Burgundid ja Tacitus · Germaanlased ja Tacitus ·
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Burgundid ja Vana-Rooma keisrite loend · Germaanlased ja Vana-Rooma keisrite loend ·
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Burgundid ja Vandaalid · Germaanlased ja Vandaalid ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Burgundid ja Wisła · Germaanlased ja Wisła ·
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Burgundid ja Worms · Germaanlased ja Worms ·
6. sajand
6.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Burgundid ja Germaanlased ühist
- Millised on sarnasused Burgundid ja Germaanlased
Võrdlus Burgundid ja Germaanlased
Burgundid on 59 suhted, samas Germaanlased 111. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 15.29% = 26 / (59 + 111).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Burgundid ja Germaanlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
