Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Chieti ja Johannes Paulus II

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Chieti ja Johannes Paulus II

Chieti vs. Johannes Paulus II

Chieti (ladinakeelsed nimed Theate, Teate Marrucinorum) on linn ja vald Itaalias Abruzzo maakonnas, samanimelise provintsi keskus. Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.

Sarnasusi Chieti ja Johannes Paulus II

Chieti ja Johannes Paulus II on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Ancona, Avezzano, Firenze, Itaalia, Krüpt, Ladina keel, Lecce, Milano, Pariis, Rooma, 1. märts, 11. juuni.

Ancona

Ancona sadam Ancona on linn Itaalias, Marche maakonna ja Ancona provintsi halduskeskus.

Ancona ja Chieti · Ancona ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Avezzano

Avezzano on linn Itaalias Abruzzo maakonnas L'Aquila provintsis.

Avezzano ja Chieti · Avezzano ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Firenze

Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Chieti ja Firenze · Firenze ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Chieti ja Itaalia · Itaalia ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Krüpt

Krüpt Bayeux' katedraalis Prantsusmaal Krüpt (kreeka keeles kryptos 'varjatud, salajane') oli algselt märtri koobas katakombides.

Chieti ja Krüpt · Johannes Paulus II ja Krüpt · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Chieti ja Ladina keel · Johannes Paulus II ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lecce

Lecce on linn Itaalia kaguosas, Lecce provintsi keskus.

Chieti ja Lecce · Johannes Paulus II ja Lecce · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Chieti ja Milano · Johannes Paulus II ja Milano · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Chieti ja Pariis · Johannes Paulus II ja Pariis · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Chieti ja Rooma · Johannes Paulus II ja Rooma · Näe rohkem »

1. märts

1.

1. märts ja Chieti · 1. märts ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

11. juuni

11.

11. juuni ja Chieti · 11. juuni ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Chieti ja Johannes Paulus II

Chieti on 57 suhted, samas Johannes Paulus II 787. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 1.42% = 12 / (57 + 787).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Chieti ja Johannes Paulus II. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »