Demokraatia ja Volitusdemokraatia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Demokraatia ja Volitusdemokraatia

Demokraatia vs. Volitusdemokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Volitusdemokraatia (inglise keeles delegate democracy 'delegaat-demokraatia' või delegative democracy 'delegeeriv demokraatia') on volitamisel põhinev demokraatliku otsuse langetamise süsteem.

Enamusdemokraatia

Enamusdemokraatia on turumajanduslikul konkurentsil põhinev poliitiline filosoofia, mille järgi enamusel (vähemalt 51%) peaks olema õigus teostada oma tahet vähemuse üle ning rakendada selleks võimu ühiskondlike suhete ja avaliku ruumi korraldamisel.

Demokraatia ja Enamusdemokraatia · Enamusdemokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »

Esindusdemokraatia

Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – valimistega.

Demokraatia ja Esindusdemokraatia · Esindusdemokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »

Grupidemokraatia

valitsusvälisteks organisatsioonideks (NGO). Nende mõju muutub märgatavaks kui nad võtavad kasutusele digiühiskonna töövahendid nagu foorumid ja internetihääletused. Seda uuestisündi võiks märkida lühendiga NGO 2.0. Grupi- või huvigrupi demokraatia (ingl. interest group democracy) on kõige vanem demokraatia vorm, sest grupipõhist demokraatlikku otsustusprotsessi rakendasid juba iidsetest aegadest peale paljud hõimud ja sõdalaste üksused, keskaja vabalinnades rakendasid seda meetodit käsitööliste organisatsioonid (tsunftid, gildid) oma mõjuvõimu suurendamiseks volikogus.

Demokraatia ja Grupidemokraatia · Grupidemokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »

Juhitud demokraatia

Juhitud demokraatia (ingl guided democracy, illiberal democracy) märgib formaalselt demokraatlikku riigikorda, mis tegelikult toimib autokraatliku valitsusviisina.

Demokraatia ja Juhitud demokraatia · Juhitud demokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »

Konsensusdemokraatia

Konsensusdemokraatia on liberaalse ühiskonna kõige äärmuslikum, kõige aeganõudvam, kuid ka kõige jätkusuutlikum otsustamisvorm, sest konsensuse saavutamisel pole enam kohta tülidele ega vihapidamisele, sest kellestki pole teerulliga üle sõidetud.

Demokraatia ja Konsensusdemokraatia · Konsensusdemokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »

Leppedemokraatia

Leppedemokraatia viitab soovile leida huvirühmadevaheline kompromiss, mis rahuldaks suuremat osa otsustajatest.

Demokraatia ja Leppedemokraatia · Leppedemokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »

Otsedemokraatia

Šveitsi Glaruse kantoni maapäeva kogunemine Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta.

Demokraatia ja Otsedemokraatia · Otsedemokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »

Sotsiokraatia

Sotsiokraatia on valitsemisvorm, milles üksikisikud (indiviidid) kasutavad nõusolekul põhinevat otsustamise meetodit ja asutuse (organisatsiooni) struktuur tugineb küberneetilistele põhimõtetele.

Demokraatia ja Sotsiokraatia · Sotsiokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »

Totaalne demokraatia

Totaalne demokraatia märgib olukorda, milles võrdsuse ideaalist lähtudes on valimisõigus laiendatud kogu elanikkonnale.

Demokraatia ja Totaalne demokraatia · Totaalne demokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »

Valgdemokraatia

Valgdemokraatia (inglise keeles liquid democracy 'likviidne', 'voolav' või 'valguv demokraatia') on volitusdemokraatia vorm, milles iga hääleõigusega osaleja võib volitada enda eest hääletama mõne teise osaleja, neid volitusi jooksvalt muuta või neist loobuda ja kasutada oma hääleõigust ise.

Demokraatia ja Valgdemokraatia · Valgdemokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »