Sisukord
55 suhted: Aarjalased, Abraham Lincoln, Akadeemia (ajakiri), Alþingi, Amalfi hertsogkond, Ateena demokraatia, Braahman, Demokraatia indeks, Demokraatiapäev, Edward I, Eesti Demokraatia Uuendamine, Enamusdemokraatia, Esindusdemokraatia, Firenze Vabariik, Francis Fukuyama, Genova vabariik, Grupidemokraatia, John Maata, Juhitud demokraatia, Kalifaat, Karantaania, Kleisthenes, Kodanikuühiskond, Konsensus, Konsensusdemokraatia, Kultuuriline pluralism, Leppedemokraatia, Lucca vabariik, Magna Carta, Ohlokraatia, Organisatsiooniteooria, Otsedemokraatia, Pisa vabariik, Plebeid, Plutokraatia, Rahvaalgatus, Referendum, Rooma vabariik, Sallivus, San Marino, Senat, Siena vabariik, Sotsiokraatia, Sparta, Tehnokraatia, Ting, Totaalne demokraatia, Valgdemokraatia, Valitsemisvorm, Vana Šveitsi Konföderatsioon, ... Laienda indeks (5 rohkem) »
- Valimised
Aarjalased
Aarjalased ehk aarialased olid varaseid indoiraani keeli kõnelnud hõimud.
Vaata Demokraatia ja Aarjalased
Abraham Lincoln
Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardini maakond, Kentucky – 15. aprill 1865 Washington) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16.
Vaata Demokraatia ja Abraham Lincoln
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Vaata Demokraatia ja Akadeemia (ajakiri)
Alþingi
Þingvellir, paik, kus loodi Islandi Althing Althing, ka Alþing, Althingi, Alþingi (vanaislandi Alþing, tänapäeva islandi keeles Alþingi) on Islandi parlament, mis loodi 930.
Vaata Demokraatia ja Alþingi
Amalfi hertsogkond
Amalfi hertsogkond (itaalia: Ducato di Amalfi) või Amalfi vabariik (itaalia: Repubblica di Amalfi) oli 10.
Vaata Demokraatia ja Amalfi hertsogkond
Ateena demokraatia
Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia.
Vaata Demokraatia ja Ateena demokraatia
Braahman
Grupp braahmaneid, 1913 Braahman, ka brahmaan või brahmiin (sanskriti ja paali keeles brāhmaṇa ‘jumal Brahmast tulenev’) on kõrgeima varna nimetus Indias.
Vaata Demokraatia ja Braahman
Demokraatia indeks
Sinisemad riigid on demokraatlikumad (kaart 2016. aasta andmetel) Demokraatia indeks on Briti ettevõtte Economist Intelligence Unit koostatav loend, milles alates 2006.
Vaata Demokraatia ja Demokraatia indeks
Demokraatiapäev
Demokraatiapäev on 2007.
Vaata Demokraatia ja Demokraatiapäev
Edward I
Edward I, ka Edward Longshanks (Edward Pikk-koib; 17. juuni 1239, Westminster, Middlesex – 7. juuli 1307, Burgh-on-Sands, Cumberland) oli alates 20. novembrist 1272 kuni surmani Inglismaa kuningas ja Iirimaa isand ning alates 14. veebruarist 1254 Chesteri krahv.
Vaata Demokraatia ja Edward I
Eesti Demokraatia Uuendamine
Eesti Demokraatia Uuendamine oli aastatel 2005–2011 tegutsenud avalik, sõltumatu ja erapooletu kodanikualgatus, mis tekkis seoses Tõive Kivikase üleskutsega poliitikute eetikakoodeksi sisseseadmiseks.
Vaata Demokraatia ja Eesti Demokraatia Uuendamine
Enamusdemokraatia
Enamusdemokraatia on turumajanduslikul konkurentsil põhinev poliitiline filosoofia, mille järgi enamusel (vähemalt 51%) peaks olema õigus teostada oma tahet vähemuse üle ning rakendada selleks võimu ühiskondlike suhete ja avaliku ruumi korraldamisel.
Vaata Demokraatia ja Enamusdemokraatia
Esindusdemokraatia
Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – valimistega.
Vaata Demokraatia ja Esindusdemokraatia
Firenze Vabariik
Firenze floriini esi- ja tagakülg Firenze Vabariik (itaalia keeles: Respublica Florentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.
Vaata Demokraatia ja Firenze Vabariik
Francis Fukuyama
Francis Fukuyama (2015) Francis Fukuyama (sündinud 27. oktoobril 1952 Chicagos) on ameerika filosoof, politoloog ja kirjanik.
Vaata Demokraatia ja Francis Fukuyama
Genova vabariik
Genova vabariik (itaalia: Repubblica di Genova, liguuria: Repúbrica de Zêna) oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 Liguurias Itaalia looderannikul, hõlmates Korsikat aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.
Vaata Demokraatia ja Genova vabariik
Grupidemokraatia
valitsusvälisteks organisatsioonideks (NGO). Nende mõju muutub märgatavaks kui nad võtavad kasutusele digiühiskonna töövahendid nagu foorumid ja internetihääletused. Seda uuestisündi võiks märkida lühendiga NGO 2.0. Grupi- või huvigrupi demokraatia (ingl.
Vaata Demokraatia ja Grupidemokraatia
John Maata
John Maata (24. detsember 1166 või 1167 Oxford – 18/19. oktoober 1216 Nottinghamshire, Inglismaa) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv 27. mai 1199 – 19. oktoober 1216.
Vaata Demokraatia ja John Maata
Juhitud demokraatia
Juhitud demokraatia (ingl guided democracy, illiberal democracy) märgib formaalselt demokraatlikku riigikorda, mis tegelikult toimib autokraatliku valitsusviisina.
Vaata Demokraatia ja Juhitud demokraatia
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Vaata Demokraatia ja Kalifaat
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Vaata Demokraatia ja Karantaania
Kleisthenes
Kleisthenes (umbes 570 eKr – umbes 508 eKr) oli Ateena riigimees aristokraatlikust Alkmaioniidide suguvõsast.
Vaata Demokraatia ja Kleisthenes
Kodanikuühiskond
Kodanikuühiskond (inglise keeles civil society) on ühiskond, mille aluseks on vabadust nautivad kodanikud, kes on haritud ja laia silmaringiga, vaimselt ja materiaalselt sõltumatud, isiksusliku arengutaseme saavutanud inimesed, kes mõistavad põhjuse-tagajärje seost ning oskavad hinnata langetatava otsuse hilisemaid mõjusid, tahavad osaleda oma elukeskkonna (avaliku ruumi) kujundamisel ning on valmis kandma vastutust.
Vaata Demokraatia ja Kodanikuühiskond
Konsensus
Konsensus ehk ühismeel on grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus.
Vaata Demokraatia ja Konsensus
Konsensusdemokraatia
Konsensusdemokraatia on liberaalse ühiskonna kõige äärmuslikum, kõige aeganõudvam, kuid ka kõige jätkusuutlikum otsustamisvorm, sest konsensuse saavutamisel pole enam kohta tülidele ega vihapidamisele, sest kellestki pole teerulliga üle sõidetud.
Vaata Demokraatia ja Konsensusdemokraatia
Kultuuriline pluralism
Kultuuriline pluralism tähistab olukorda, kus suurema kogukonna sees olev väiksem grupp säilitab oma ainulaadse kultuurilise identiteedi ning laiem kultuur aktsepteerib nende väärtushinnanguid ja tavasid (juhul kui need on kooskõlas seaduste ja suurema kogukonna väärtushinnangutega).
Vaata Demokraatia ja Kultuuriline pluralism
Leppedemokraatia
Leppedemokraatia viitab soovile leida huvirühmadevaheline kompromiss, mis rahuldaks suuremat osa otsustajatest.
Vaata Demokraatia ja Leppedemokraatia
Lucca vabariik
Lucca vabariik oli ajalooline riik Itaalias, mis eksisteeris aastatel 1160–1805 Apenniini poolsaare keskosas.
Vaata Demokraatia ja Lucca vabariik
Magna Carta
"Magna Carta" "Magna Carta" (ladina 'suur paber') ehk "Magna Carta Libertatum" (sõna Carta asemel on kasutatud ka sõna Charta) on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu.
Vaata Demokraatia ja Magna Carta
Ohlokraatia
Ohlokraatia (kreeka keeles jõuguvalitsus) on demokraatia väärastunud vorm, kõige halvema ja amoraalsema massi valitsus.
Vaata Demokraatia ja Ohlokraatia
Organisatsiooniteooria
Organisatsiooniteooria on distsipliin, mis uurib suurtes (alates 1000-2000 inimesest) organisatsioonides toimuvaid protsesse, nende seaduspärasid ja nende seoseid organisatsiooni ülesehituslike elementidega (nt struktuur, hierarhia, tööjaotus jne).
Vaata Demokraatia ja Organisatsiooniteooria
Otsedemokraatia
Šveitsi Glaruse kantoni maapäeva kogunemine Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta.
Vaata Demokraatia ja Otsedemokraatia
Pisa vabariik
Mahdia rüüstamise röövsaagiga Pisa vabariigi kaubanduslik ja territoriaalne laienemine (12. sajand) – kaubateed, kolooniad ja laod Pisa meresadama Porto Pisano reljeef Pisa tornil Pisa vabariik oli 10. ja 11. sajandil eksisteerinud de facto sõltumatu riik, mille keskuseks oli Toscana linn Pisa.
Vaata Demokraatia ja Pisa vabariik
Plebeid
Plebeid (ladina keeles plebs) oli Rooma riigi vabade kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr.
Vaata Demokraatia ja Plebeid
Plutokraatia
Plutokraatia ehk timokraatia ehk rikaste valitsus on valitsusvorm, kus otsustamine on tsentraliseeritud ja otsustusõigus on vaid riigi rikastel kodanikel.
Vaata Demokraatia ja Plutokraatia
Rahvaalgatus
Rahvaalgatus on rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigieluküsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.
Vaata Demokraatia ja Rahvaalgatus
Referendum
Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.
Vaata Demokraatia ja Referendum
Rooma vabariik
Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.
Vaata Demokraatia ja Rooma vabariik
Sallivus
Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.
Vaata Demokraatia ja Sallivus
San Marino
San Marino (ametlikult San Marino Vabariik; itaalia keeles Repubblica di San Marino, ka Serenissima Repubblica di San Marino) on merepiirita kääbusriik Lõuna-Euroopas.
Vaata Demokraatia ja San Marino
Senat
Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Vaata Demokraatia ja Senat
Siena vabariik
Siena vabariik (itaalia Repubblica di Siena) oli riik, mis pärines Siena linnast Toscanas Kesk-Itaalias.
Vaata Demokraatia ja Siena vabariik
Sotsiokraatia
Sotsiokraatia on valitsemisvorm, milles üksikisikud (indiviidid) kasutavad nõusolekul põhinevat otsustamise meetodit ja asutuse (organisatsiooni) struktuur tugineb küberneetilistele põhimõtetele.
Vaata Demokraatia ja Sotsiokraatia
Sparta
Sparta (Dooria murdes Σπάρτα, Spártā; Atika murdes Σπάρτη, Spártē), oli prominentne Vana-Kreeka linnriik.
Vaata Demokraatia ja Sparta
Tehnokraatia
Tehnokraatia (kreeka τεχνοκρατία tähendab kunst/meisterlikkus + võim/valitsemine) ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest.
Vaata Demokraatia ja Tehnokraatia
Ting
Västmanlandis, viikingiaegne tingi kogunemise paik. Kääpa juures asuvad kivilaevad ja ruunikivi Ting (vanaislandi ja islandi keeles þing, teistes skandinaavia keeltes ting) oli germaani rahvaste rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.
Vaata Demokraatia ja Ting
Totaalne demokraatia
Totaalne demokraatia märgib olukorda, milles võrdsuse ideaalist lähtudes on valimisõigus laiendatud kogu elanikkonnale.
Vaata Demokraatia ja Totaalne demokraatia
Valgdemokraatia
Valgdemokraatia (inglise keeles liquid democracy 'likviidne', 'voolav' või 'valguv demokraatia') on volitusdemokraatia vorm, milles iga hääleõigusega osaleja võib volitada enda eest hääletama mõne teise osaleja, neid volitusi jooksvalt muuta või neist loobuda ja kasutada oma hääleõigust ise.
Vaata Demokraatia ja Valgdemokraatia
Valitsemisvorm
Valitsemisvorm ehk poliitiline režiim on üldine raamistik, mille abil kontrollitakse riiki või kogukonda.
Vaata Demokraatia ja Valitsemisvorm
Vana Šveitsi Konföderatsioon
Vana Šveitsi Konföderatsioon (saksa Alte Eidgenossenschaft; ajalooliselt Eidgenossenschaft, pärast reformatsiooni: prantsuse République des Suisses, ladina Republica Helvetiorum, "Šveitslaste vabariik") oli Šveitsi eelkäija aastatel 1291–1798.
Vaata Demokraatia ja Vana Šveitsi Konföderatsioon
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Vaata Demokraatia ja Võrdsus
Veetše
Veetše (vene keeles вече) oli Vana-Venes rahvakoosolek üldiste küsimuste arutamiseks ning hiljem ka mitme linna kõrgeim võimuorgan.
Vaata Demokraatia ja Veetše
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Demokraatia ja Veneetsia vabariik
Volitusdemokraatia
Volitusdemokraatia (inglise keeles delegate democracy 'delegaat-demokraatia' või delegative democracy 'delegeeriv demokraatia') on volitamisel põhinev demokraatliku otsuse langetamise süsteem.
Vaata Demokraatia ja Volitusdemokraatia
1938
1938.
Vaata Demokraatia ja 1938
Vaata ka
Valimised
- Demokraatia
- Elektrooniline hääletamine
- Erakond
- Esindusdemokraatia
- Hääletus
- Kvalifitseeritud häälteenamus
- Mandaat
- Mitmeparteisüsteem
- Ostrakism
- Poliitiline spekter
- Valimised
- Valimiskomisjon
- Valimispäev
- Valimisringkond
- Valimissüsteem
Tuntud ka kui Demokraat, Demokraatlik, Rahva võim.