Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Eesti NSV

Index Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.

Ava Google Mapsis

Sisukord

  1. 242 suhted: Acta Historica Tallinnensia, Albert Vendelin, Ameerika Ühendriigid, Andrei Ždanov, Anneksioon, Armeenlased, Arnold Veimer, AS Eesti Fosforiit, Aserbaidžaanlased, Balti küsimus, Balti kett, Balti soojuselektrijaam, Baltimaad, Boris Kumm, De facto, De iure, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Dissident, Eesti, Eesti Ingeri, Eesti kodanike komiteed, Eesti Kolhoosiehitus, Eesti lipp, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV aunimetused, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti NSV hümn, Eesti NSV konstitutsioon (1940), Eesti NSV lipp, Eesti NSV ministeeriumide loend, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti NSV vapp, Eesti NSV välisministrite loend, Eesti okupeerimine 1940. aastal, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti soojuselektrijaam, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestlased, EKP Keskkomitee, Elektrifitseerimine, Enn Sarv, ENSV (seriaal), Fosforiidisõda, Glasnost, Gustav Ernesaks, ... Laienda indeks (192 rohkem) »

  2. Nõukogude Liidu liiduvabariigid

Acta Historica Tallinnensia

Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.

Vaata Eesti NSV ja Acta Historica Tallinnensia

Albert Vendelin

Albert Vendelin (21. august 1914 Petrograd – 24. mai 2007) oli Eesti NSV riigitegelane.

Vaata Eesti NSV ja Albert Vendelin

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Vaata Eesti NSV ja Ameerika Ühendriigid

Andrei Ždanov

Andrei Ždanov 267x267px Andrei Aleksandrovitš Ždanov (Андрей Александрович Жданов; 14. (vkj) / 26. veebruar 1896 Mariupol, Venemaa Keisririik (praegune Ukraina) – 31. august 1948 Valdai lähedal, Novgorodi oblast, Nõukogude Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane, kindralmajor.

Vaata Eesti NSV ja Andrei Ždanov

Anneksioon

Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.

Vaata Eesti NSV ja Anneksioon

Armeenlased

1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Vaata Eesti NSV ja Armeenlased

Arnold Veimer

Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald –­ 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.

Vaata Eesti NSV ja Arnold Veimer

AS Eesti Fosforiit

AS Eesti Fosforiit on pikka aega tegutsenud keemiatööstusettevõte, mis 20.

Vaata Eesti NSV ja AS Eesti Fosforiit

Aserbaidžaanlased

pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups.

Vaata Eesti NSV ja Aserbaidžaanlased

Balti küsimus

Balti küsimus on rahvusvahelist õigust puudutav küsimus Balti riikide – Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi – 1940.

Vaata Eesti NSV ja Balti küsimus

Balti kett

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Vaata Eesti NSV ja Balti kett

Balti soojuselektrijaam

Balti soojuselektrijaam (lühendatult Balti SEJ, ametlik nimi Balti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa.

Vaata Eesti NSV ja Balti soojuselektrijaam

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Vaata Eesti NSV ja Baltimaad

Boris Kumm

Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.

Vaata Eesti NSV ja Boris Kumm

De facto

De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.

Vaata Eesti NSV ja De facto

De iure

De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').

Vaata Eesti NSV ja De iure

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Vaata Eesti NSV ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest

Dissident

Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.

Vaata Eesti NSV ja Dissident

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti NSV ja Eesti

Eesti Ingeri

Eesti-Ingeri põhjaosa 1934. aastal Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa.

Vaata Eesti NSV ja Eesti Ingeri

Eesti kodanike komiteed

Tunne Kelami Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tunnistus. Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989.

Vaata Eesti NSV ja Eesti kodanike komiteed

Eesti Kolhoosiehitus

Eesti Kolhoosiehitus (lühend EKE) asutati kolhooside algatusel 1962.

Vaata Eesti NSV ja Eesti Kolhoosiehitus

Eesti lipp

20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.

Vaata Eesti NSV ja Eesti lipp

Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.

Vaata Eesti NSV ja Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti NSV aunimetused

Eesti NSV aunimetused on aunimetused, millega Eesti NSV-s tunnustati paljude erialade inimesi ja töökollektiive, kellel oli erilisi teeneid Eesti NSV riiklikus, majanduslikus ja kultuurilises ülesehitustöös.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV aunimetused

Eesti NSV Ülemnõukogu

Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu

Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis

II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised toimusid 14.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium

Eesti NSV hümn

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn ehk Eesti NSV hümn oli Eesti NSV hümn.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV hümn

Eesti NSV konstitutsioon (1940)

Eesti NSV konstitutsiooni võttis 25. augustil 1940 vastu Riigivolikogu, mille järgi muudeti senine Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV konstitutsioon (1940)

Eesti NSV lipp

Eesti NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV lipp.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV lipp

Eesti NSV ministeeriumide loend

Eesti NSV ministeeriumide loend on Eesti NSV-s tegutsenud rahvakomissariaatide ja ministeeriumide loend aastatest 1940–1990.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV ministeeriumide loend

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu

Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu

Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu oli 1957.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Eesti NSV vapp

Eesti NSV vapp 1940–1990 Eesti NSV vapp oli NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV vapp.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV vapp

Eesti NSV välisministrite loend

Eesti NSV välisministrid.

Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV välisministrite loend

Eesti okupeerimine 1940. aastal

Eesti okupeerimine 1940.

Vaata Eesti NSV ja Eesti okupeerimine 1940. aastal

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.

Vaata Eesti NSV ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei

Eesti soojuselektrijaam

Eesti soojuselektrijaam (lühendatult Eesti SEJ; ametlik nimi Eesti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa, soojuselektrijaam Narva lähedal Auvere külas Mustajõel, mis töötab alates 1969.

Vaata Eesti NSV ja Eesti soojuselektrijaam

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Vaata Eesti NSV ja Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Eesti NSV ja Eestlased

EKP Keskkomitee

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.

Vaata Eesti NSV ja EKP Keskkomitee

Elektrifitseerimine

Elektrifitseerimine on teiste energialiikide asemel elektrienergia kasutuselevõtt.

Vaata Eesti NSV ja Elektrifitseerimine

Enn Sarv

Enn Sarv (aastani 1932 Espenstein; 13. mai 1921 – 22. märts 2008) oli eesti vabadusvõitleja, tõlkija ja matemaatik.

Vaata Eesti NSV ja Enn Sarv

ENSV (seriaal)

"ENSV" on nostalgiline Eesti komöödiasari.

Vaata Eesti NSV ja ENSV (seriaal)

Fosforiidisõda

pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.

Vaata Eesti NSV ja Fosforiidisõda

Glasnost

Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.

Vaata Eesti NSV ja Glasnost

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaksa kuju Tallinna lauluväljakul Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila, Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.

Vaata Eesti NSV ja Gustav Ernesaks

Hans Kruus

Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.

Vaata Eesti NSV ja Hans Kruus

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Vaata Eesti NSV ja Harju maakond

Hävituspataljonid

Hävituspataljonid (vene keeles истребительные батальоны) olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.

Vaata Eesti NSV ja Hävituspataljonid

Heimar Lenk

Heimar Lenk (2011) Heimar Lenk (2006) Heimar Lenk (sündinud 17. septembril 1946 Tallinnas) on eesti ajakirjanik ja poliitik.

Vaata Eesti NSV ja Heimar Lenk

Helsingi lepped

Vasemalt: Henry Kissinger, Leonid Brežnev, Gerlad Ford ja Andrei Gromõko 1975. aastal Helsingis Helsingi lepped, ka Helsingi lepe või Helsingi lõppakt oli Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsil augustis 1975 Euroopa riikide (peale Albaania ja Andorra) ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada riigipeade kohtumisel sõlmitud leping, mis sätestas deklaratiivses vormis üleeuroopalise strateegilise julgeoleku ja rahvusvahelise läbikäimise põhimõtted, sealhulgas humanitaarküsimustes.

Vaata Eesti NSV ja Helsingi lepped

Indrek Toome

Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.

Vaata Eesti NSV ja Indrek Toome

Inimsusvastane kuritegu

Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Vaata Eesti NSV ja Inimsusvastane kuritegu

Interliikumine

Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.

Vaata Eesti NSV ja Interliikumine

Isemajandava Eesti ettepanek

Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.

Vaata Eesti NSV ja Isemajandava Eesti ettepanek

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Vaata Eesti NSV ja Iseseisvus

Järva maakond

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti NSV ja Järva maakond

Johannes Käbin

Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.

Vaata Eesti NSV ja Johannes Käbin

Johannes Semper

Johannes Semper, 1930 Johannes Semper (10. märts (vkj)/ 22. märts 1892 Pahuvere küla, Tuhalaane vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.

Vaata Eesti NSV ja Johannes Semper

Johannes Varese valitsus

Johannes Varese valitsus ehk nn "rahvavalitsus" oli juunipöördega võimule tulnud Nõukogude Liidu nukuvalitsus Eestis, mis oli ametis 21. juunist kuni 25. augustini 1940.

Vaata Eesti NSV ja Johannes Varese valitsus

Jossif Stalin

Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5.

Vaata Eesti NSV ja Jossif Stalin

Juhan Kahk

Juhan Kahk (1. august 1928 Nõmme – 28. juuni 1998 Tallinn) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1969).

Vaata Eesti NSV ja Juhan Kahk

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Vaata Eesti NSV ja Juudid

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 14.

Vaata Eesti NSV ja Juuniküüditamine

Juunikommunistid

Juunikommunistid on Eestis pärast 1940.

Vaata Eesti NSV ja Juunikommunistid

Juunipööre

Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.

Vaata Eesti NSV ja Juunipööre

Kaitsetööstus

Kaitsetööstus ehk sõjatööstus on tootmisharu, mis tegeleb sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega.

Vaata Eesti NSV ja Kaitsetööstus

Karl Vaino

Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.

Vaata Eesti NSV ja Karl Vaino

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Vaata Eesti NSV ja Küüditamine

Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)

Kingissepa rajoon (soome keeles Jaaman piiri) on haldusüksus Venemaal Leningradi oblasti lääneosas.

Vaata Eesti NSV ja Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.

Vaata Eesti NSV ja Kitsarööpmeline raudtee

Kohtla-Järve

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Vaata Eesti NSV ja Kohtla-Järve

Kolhoos

Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.

Vaata Eesti NSV ja Kolhoos

Kollektiviseerimine

Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.

Vaata Eesti NSV ja Kollektiviseerimine

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Vaata Eesti NSV ja Kolmas riik

Kuritegu

Kuritegu (inglise keeles criminal offence) on süütegu, mille eest määratakse füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus.

Vaata Eesti NSV ja Kuritegu

Laiarööpmeline raudtee

Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.

Vaata Eesti NSV ja Laiarööpmeline raudtee

Lääne maakond

Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.

Vaata Eesti NSV ja Lääne maakond

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Vaata Eesti NSV ja Läänemeri

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Vaata Eesti NSV ja Läti

Läti NSV

Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).

Vaata Eesti NSV ja Läti NSV

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Vaata Eesti NSV ja Lätlased

Lühend

Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.

Vaata Eesti NSV ja Lühend

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Vaata Eesti NSV ja Leedu

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Vaata Eesti NSV ja Leedulased

Leningradi oblast

Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.

Vaata Eesti NSV ja Leningradi oblast

Liiduvabariik

Liiduvabariik oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus.

Vaata Eesti NSV ja Liiduvabariik

Loomeliitude ühispleenum

1988.

Vaata Eesti NSV ja Loomeliitude ühispleenum

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Vaata Eesti NSV ja Maakond

Maie Pihlamägi

Maie Pihlamägi (sündinud 13. märtsil 1950 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Vaata Eesti NSV ja Maie Pihlamägi

Mart Arold

Mart Arold (kirjanikunimega Leo Levala; 12. august 1944 Saare vald – 15. jaanuar 2014) oli eesti füüsik ja publitsist.

Vaata Eesti NSV ja Mart Arold

Mati Graf

Mati Graf (sündinud 24. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor.

Vaata Eesti NSV ja Mati Graf

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

Vaata Eesti NSV ja Märtsiküüditamine

Märtsipleenum

Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.

Vaata Eesti NSV ja Märtsipleenum

Metsavennad

Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Vaata Eesti NSV ja Metsavennad

Mihhail Gorbatšov

Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.

Vaata Eesti NSV ja Mihhail Gorbatšov

Ministrite nõukogu

Ministrite nõukogu ehk valitsus on kõrgeim täidesaatev võimuorgan.

Vaata Eesti NSV ja Ministrite nõukogu

Mittetunnustamispoliitika

Mittetunnustamispoliitika on rahvusvahelise poliitika üks erimenetlus rahvusvahelise õiguse rikkumisest tuleneva olukorra kehtetuks tunnistamiseks.

Vaata Eesti NSV ja Mittetunnustamispoliitika

Molotovi-Ribbentropi pakt

Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.

Vaata Eesti NSV ja Molotovi-Ribbentropi pakt

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Vaata Eesti NSV ja Moskva

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata Eesti NSV ja Narva

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Vaata Eesti NSV ja Narva jõgi

Nõukogude Liidu kodakondsus

Nõukogude Liidu ühtne kodakondsus kehtestati esmakordselt 30.

Vaata Eesti NSV ja Nõukogude Liidu kodakondsus

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.

Vaata Eesti NSV ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Vaata Eesti NSV ja Nõukogude Liit

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.

Vaata Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941

Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 on ülevaade Eestis Nõukogude võimu repressiivpoliitikat ja inimsusvastaseid kuritegusid okupeeritud Eestis toime pannud ja läbiviinud asutustest ning nende tegevuse süsteemist alates Eesti okupeerimisest kuni Saksa okupatsiooniperioodi alguseni.

Vaata Eesti NSV ja Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941

Nigol Andresen

Nigol Andresen (ametlikult kuni 1940 Nikolai Andresen; 2. oktoober 1899 Avido Haljala vald – 24. veebruar 1985 Tartu) oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik.

Vaata Eesti NSV ja Nigol Andresen

Nikita Hruštšov

Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).

Vaata Eesti NSV ja Nikita Hruštšov

Nikolai Karotamm

Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.

Vaata Eesti NSV ja Nikolai Karotamm

NKVD

Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.

Vaata Eesti NSV ja NKVD

NLKP 20. kongress

NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.

Vaata Eesti NSV ja NLKP 20. kongress

NLKP KK peasekretär

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht.

Vaata Eesti NSV ja NLKP KK peasekretär

NSV Liidu Ülemnõukogu

NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).

Vaata Eesti NSV ja NSV Liidu Ülemnõukogu

NSV Liidu Ministrite Nõukogu

NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.

Vaata Eesti NSV ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 1943–1946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.

Vaata Eesti NSV ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.

Vaata Eesti NSV ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest

Paul Luhtein

Paul Luhtein (ka Paul Luhthein; kuni aastani 1935 Paavel Luttein; 22. märts 1909 Tallinn – 8. veebruar 2007) oli eesti kirjakunstnik, raamatu- ja tarbegraafik ja kunstipedagoog.

Vaata Eesti NSV ja Paul Luhtein

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Vaata Eesti NSV ja Pärnu

Pärnu maakond

Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.

Vaata Eesti NSV ja Pärnu maakond

Põlevkivitööstus

VKG Petroter seadmed. Põlevkivitööstus on tööstusharu, mis tegeleb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.

Vaata Eesti NSV ja Põlevkivitööstus

Põlva rajoon

Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.

Vaata Eesti NSV ja Põlva rajoon

Pealinn

Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Vaata Eesti NSV ja Pealinn

Peipsivenelased

Peipsivenelased on Eesti venelased, kes elavad Peipsi järve ääres, peamiselt Mustveel ja Kallaste linnas, Raja, Kolkja, Kasepää ja Varnja külas ning Piirissaarel.

Vaata Eesti NSV ja Peipsivenelased

Perestroika

Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.

Vaata Eesti NSV ja Perestroika

Petseri rajoon

Petseri rajoon on haldusüksus Pihkva oblastis Venemaal.

Vaata Eesti NSV ja Petseri rajoon

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Vaata Eesti NSV ja Petserimaa

Pihkva oblast

Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.

Vaata Eesti NSV ja Pihkva oblast

Poolakad

Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Vaata Eesti NSV ja Poolakad

Proletariaadi diktatuur

Proletariaadi diktatuur on marksismi järgi kapitalistliku korra likvideerimise ja riigi purustamise tulemusel kehtestatava proletariaadi riigivõimu olemuse määratlus.

Vaata Eesti NSV ja Proletariaadi diktatuur

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Vaata Eesti NSV ja Punaarmee

Rahvarinne

Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.

Vaata Eesti NSV ja Rahvarinne

Rahvasaadikute nõukogu

Rahvasaadikute Nõukogu (lühend RSN; vene keeles Совет народныхдепутатов) oli riigivõimu kohaliku esindusorgani nimetus NSV Liidus.

Vaata Eesti NSV ja Rahvasaadikute nõukogu

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Vaata Eesti NSV ja Raudtee

Rändeiive

andmed puuduvad Rändeiive ehk rändesaldo ehk mehaaniline iive on aasta jooksul mingisse paikkonda saabunud ja sealt lahkunud inimeste arvude vahe; osa üldiibest.

Vaata Eesti NSV ja Rändeiive

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Eesti NSV ja Rootsi

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.

Vaata Eesti NSV ja Saare maakond

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Vaata Eesti NSV ja Saaremaa

Sakla

Uue-Lõve mõisa hobupostijaama hoone, kus asub Sakla raamatukogu, käsitöötuba ja perearsti vastuvõtt. Endine kolhoosikontor. Sakla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Vaata Eesti NSV ja Sakla

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Vaata Eesti NSV ja Sakslased

Sõjakuritegu

Delegaadid Haagi esimesel rahukonverentsil 1899. aastal Sõjakuritegu on rahvusvahelise sõjaõiguse rikkumine sõja ajal.

Vaata Eesti NSV ja Sõjakuritegu

Sõjavang

Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.

Vaata Eesti NSV ja Sõjavang

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Vaata Eesti NSV ja Seadus

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Vaata Eesti NSV ja Siber

Sirp ja vasar

NSV Liidu lipul Nõukogude Liidu lipp Sirp ja vasar (☭) on kommunismi ja kommunistlike parteide sümbol, mis algselt tähistas töölisklassi ja talurahva liitu.

Vaata Eesti NSV ja Sirp ja vasar

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Eesti NSV ja Soome

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Vaata Eesti NSV ja Soome laht

Soomlased

Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Vaata Eesti NSV ja Soomlased

Sovhoos

Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.

Vaata Eesti NSV ja Sovhoos

Stimsoni doktriin

Stimsoni mittetunnustamisdoktriin on USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA ei tunnusta sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamisega saavutatud territoriaalseid muutusi.

Vaata Eesti NSV ja Stimsoni doktriin

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Vaata Eesti NSV ja Suurbritannia

Suvesõda

Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.

Vaata Eesti NSV ja Suvesõda

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Eesti NSV ja Tallinn

Tallinna Pooljuhttakistite Tehas

Tallinna Pooljuhttakistite Tehas oli Eestis üks esimesi elektroonikakomponente tootvaid tehaseid.

Vaata Eesti NSV ja Tallinna Pooljuhttakistite Tehas

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Eesti NSV ja Tartu

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Vaata Eesti NSV ja Tartu Ülikool

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti NSV ja Tartu maakond

Tatarlased

Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.

Vaata Eesti NSV ja Tatarlased

Tšuvašid

Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul.

Vaata Eesti NSV ja Tšuvašid

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Eesti NSV ja Teine maailmasõda

Terror

Terror on poliitiliselt motiveeritud vägivalla- ja hirmuteod.

Vaata Eesti NSV ja Terror

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Vaata Eesti NSV ja Ukrainlased

Ultimaatum

Ultimaatum on suulises või kirjalikus vormis esitatud ühe vaidluspoole (riigi) poolt teisele vaidluspoolele (riigile) tüliküsimuse lahendamiseks ilma edasiste läbirääkimiste kavatsusteta esitatav kategooriline nõue.

Vaata Eesti NSV ja Ultimaatum

Umsiedlung

''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.

Vaata Eesti NSV ja Umsiedlung

Vabariigi Valitsus eksiilis

Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.

Vaata Eesti NSV ja Vabariigi Valitsus eksiilis

Vaino Väljas

Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.

Vaata Eesti NSV ja Vaino Väljas

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Eesti NSV ja Valga maakond

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Vaata Eesti NSV ja Valgevenelased

Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944

Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944 on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal Eestis erinevate poliitilise suunitlusega rühmituste aktiivsest ja passiivsest vastupanutegevusest.

Vaata Eesti NSV ja Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944

Vatikan

Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.

Vaata Eesti NSV ja Vatikan

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata Eesti NSV ja Võru

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Vaata Eesti NSV ja Võru maakond

Võru rajoon

Võru rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.

Vaata Eesti NSV ja Võru rajoon

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Vaata Eesti NSV ja Võrumaa

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Vaata Eesti NSV ja Vene keel

Vene NFSV

Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.

Vaata Eesti NSV ja Vene NFSV

Venelased

Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Vaata Eesti NSV ja Venelased

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Eesti NSV ja Venemaa

Venemaa eestlased

Venemaa keisririik 1886. aasta piirides "Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Johann Köler – autoportree (1859) Peterburi Jaani kirik 20. sajandi alguses Eestlased Venemaal on Venemaal elanud või elavad eestlased.

Vaata Eesti NSV ja Venemaa eestlased

Viisaastakuplaan

Viisaastakuplaan (vene keeles: пятилетний план) on peamiselt NSV Liidus ja teistes, reeglina käsumajaduse ehk nn sotsialistliku arengutee valinud riikides kehtinud või jätkuvalt kehtiv majanduse planeerimise riiklik süsteem.

Vaata Eesti NSV ja Viisaastakuplaan

Viisnurk

Korrapärane viisnurk Viisnurk ehk pentagoon on viie tipuga hulknurk.

Vaata Eesti NSV ja Viisnurk

Viljandi maakond

Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.

Vaata Eesti NSV ja Viljandi maakond

Viru maakond

Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Eesti NSV ja Viru maakond

Vladimir Käo

Vladimir Käo (18. jaanuar 1924 Petrograd – 25. märts 1989 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning ettevõttejuht.

Vaata Eesti NSV ja Vladimir Käo

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).

Vaata Eesti NSV ja Wehrmacht

1. järgu haldusüksus

1.

Vaata Eesti NSV ja 1. järgu haldusüksus

14. juuni

14.

Vaata Eesti NSV ja 14. juuni

16. november

16.

Vaata Eesti NSV ja 16. november

17. juuni

17.

Vaata Eesti NSV ja 17. juuni

1940

1940.

Vaata Eesti NSV ja 1940

1940. aasta Riigivolikogu valimised

1940.

Vaata Eesti NSV ja 1940. aasta Riigivolikogu valimised

1941

1941.

Vaata Eesti NSV ja 1941

1944

1944.

Vaata Eesti NSV ja 1944

1945

1945.

Vaata Eesti NSV ja 1945

1947

1947.

Vaata Eesti NSV ja 1947

1948

1948.

Vaata Eesti NSV ja 1948

1949

1949.

Vaata Eesti NSV ja 1949

1950

1950.

Vaata Eesti NSV ja 1950

1951

1951.

Vaata Eesti NSV ja 1951

1953

1953.

Vaata Eesti NSV ja 1953

1955

1955.

Vaata Eesti NSV ja 1955

1956

1956.

Vaata Eesti NSV ja 1956

1958

1958.

Vaata Eesti NSV ja 1958

1960

1960.

Vaata Eesti NSV ja 1960

1960. aastad

1960.

Vaata Eesti NSV ja 1960. aastad

1962

1962.

Vaata Eesti NSV ja 1962

1964

1964.

Vaata Eesti NSV ja 1964

1966

1966.

Vaata Eesti NSV ja 1966

1967

1967.

Vaata Eesti NSV ja 1967

1970. aastad

1970.

Vaata Eesti NSV ja 1970. aastad

1971

1971.

Vaata Eesti NSV ja 1971

1976

1976.

Vaata Eesti NSV ja 1976

1978

1978.

Vaata Eesti NSV ja 1978

1980

1980.

Vaata Eesti NSV ja 1980

1980. aastad

1980.

Vaata Eesti NSV ja 1980. aastad

1985

1985.

Vaata Eesti NSV ja 1985

1988

1988.

Vaata Eesti NSV ja 1988

1989

1989.

Vaata Eesti NSV ja 1989

1990

1990.

Vaata Eesti NSV ja 1990

1991

1991.

Vaata Eesti NSV ja 1991

1994

1994.

Vaata Eesti NSV ja 1994

1995

1995.

Vaata Eesti NSV ja 1995

20. august

20.

Vaata Eesti NSV ja 20. august

20. juuli

20.

Vaata Eesti NSV ja 20. juuli

21. juuli

21.

Vaata Eesti NSV ja 21. juuli

21. juuni

21.

Vaata Eesti NSV ja 21. juuni

22. juuli

22.

Vaata Eesti NSV ja 22. juuli

22. juuni

22.

Vaata Eesti NSV ja 22. juuni

22. september

22.

Vaata Eesti NSV ja 22. september

24. november

24.

Vaata Eesti NSV ja 24. november

25. märts

25.

Vaata Eesti NSV ja 25. märts

26. november

26.

Vaata Eesti NSV ja 26. november

28. jaanuar

28.

Vaata Eesti NSV ja 28. jaanuar

29. jaanuar

29.

Vaata Eesti NSV ja 29. jaanuar

40 kiri

"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.

Vaata Eesti NSV ja 40 kiri

6. august

6.

Vaata Eesti NSV ja 6. august

8. Eesti Laskurkorpus

8.

Vaata Eesti NSV ja 8. Eesti Laskurkorpus

8. mai

8.

Vaata Eesti NSV ja 8. mai

Vaata ka

Nõukogude Liidu liiduvabariigid

Tuntud ka kui ENSV, Eesti NSV (1940–1941), Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.

, Hans Kruus, Harju maakond, Hävituspataljonid, Heimar Lenk, Helsingi lepped, Indrek Toome, Inimsusvastane kuritegu, Interliikumine, Isemajandava Eesti ettepanek, Iseseisvus, Järva maakond, Johannes Käbin, Johannes Semper, Johannes Varese valitsus, Jossif Stalin, Juhan Kahk, Juudid, Juuniküüditamine, Juunikommunistid, Juunipööre, Kaitsetööstus, Karl Vaino, Küüditamine, Kingissepa rajoon (Leningradi oblast), Kitsarööpmeline raudtee, Kohtla-Järve, Kolhoos, Kollektiviseerimine, Kolmas riik, Kuritegu, Laiarööpmeline raudtee, Lääne maakond, Läänemeri, Läti, Läti NSV, Lätlased, Lühend, Leedu, Leedulased, Leningradi oblast, Liiduvabariik, Loomeliitude ühispleenum, Maakond, Maie Pihlamägi, Mart Arold, Mati Graf, Märtsiküüditamine, Märtsipleenum, Metsavennad, Mihhail Gorbatšov, Ministrite nõukogu, Mittetunnustamispoliitika, Molotovi-Ribbentropi pakt, Moskva, Narva, Narva jõgi, Nõukogude Liidu kodakondsus, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941, Nigol Andresen, Nikita Hruštšov, Nikolai Karotamm, NKVD, NLKP 20. kongress, NLKP KK peasekretär, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Paul Luhtein, Pärnu, Pärnu maakond, Põlevkivitööstus, Põlva rajoon, Pealinn, Peipsivenelased, Perestroika, Petseri rajoon, Petserimaa, Pihkva oblast, Poolakad, Proletariaadi diktatuur, Punaarmee, Rahvarinne, Rahvasaadikute nõukogu, Raudtee, Rändeiive, Rootsi, Saare maakond, Saaremaa, Sakla, Sakslased, Sõjakuritegu, Sõjavang, Seadus, Siber, Sirp ja vasar, Soome, Soome laht, Soomlased, Sovhoos, Stimsoni doktriin, Suurbritannia, Suvesõda, Tallinn, Tallinna Pooljuhttakistite Tehas, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu maakond, Tatarlased, Tšuvašid, Teine maailmasõda, Terror, Ukrainlased, Ultimaatum, Umsiedlung, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaino Väljas, Valga maakond, Valgevenelased, Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944, Vatikan, Võru, Võru maakond, Võru rajoon, Võrumaa, Vene keel, Vene NFSV, Venelased, Venemaa, Venemaa eestlased, Viisaastakuplaan, Viisnurk, Viljandi maakond, Viru maakond, Vladimir Käo, Wehrmacht, 1. järgu haldusüksus, 14. juuni, 16. november, 17. juuni, 1940, 1940. aasta Riigivolikogu valimised, 1941, 1944, 1945, 1947, 1948, 1949, 1950, 1951, 1953, 1955, 1956, 1958, 1960, 1960. aastad, 1962, 1964, 1966, 1967, 1970. aastad, 1971, 1976, 1978, 1980, 1980. aastad, 1985, 1988, 1989, 1990, 1991, 1994, 1995, 20. august, 20. juuli, 21. juuli, 21. juuni, 22. juuli, 22. juuni, 22. september, 24. november, 25. märts, 26. november, 28. jaanuar, 29. jaanuar, 40 kiri, 6. august, 8. Eesti Laskurkorpus, 8. mai.