Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Aiboland, Asesõna, Diftong, Eesti, Eesti keel, Eesti keskaeg, Eesti rootsikeelsed kohanimed, Eesti taasiseseisvumine, Germaani keeled, Haapsalu, Hiiumaa, Indoeuroopa keeled, Kaashäälik, Lääne-Eesti, Muhu, Naissaar, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Noarootsi vald, Osmussaar, Pakri saared, Palatalisatsioon, Põhjagermaani keeled, Rannarootslased, Rootsi keel, Ruhnu, Saaremaa, Saksa keel, Teine maailmasõda, Vene keel, Vormsi, 1944.
Aiboland
Aiboland (ka Egeland) oli rannarootslaste omanimetus alade kohta, mida nad Lääne-Eestis ja Eesti saartel kasutasid ja käsitlesid selle nimetuse kaudu oma kodumaana.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Aiboland · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Asesõna · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eesti rootsikeelsed kohanimed
Eesti rootsikeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti rootsikeelsetes kohanimedes.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Eesti rootsikeelsed kohanimed · Näe rohkem »
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Eesti taasiseseisvumine · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Haapsalu · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Muhu · Näe rohkem »
Naissaar
Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on Eesti põhjaranniku saar, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Naissaar · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »
Noarootsi vald
Noarootsi vald (rootsi keeles Nuckö kommun) oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Noarootsi vald · Näe rohkem »
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Osmussaar · Näe rohkem »
Pakri saared
Pakri saarte vaheline sild enne 2012. aasta rekonstrueerimist pisi Pakri saared (rootsi Rågöarna 'rukkisaared') on kaks saart – Suur-Pakri (11,6 km²) ja Väike-Pakri (12,9 km²) – Eesti loodeosas, koos väiksemate laidudega.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Pakri saared · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Ruhnu · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Vene keel · Näe rohkem »
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Uus!!: Eestirootsi keel ja Vormsi · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Eestirootsi keel ja 1944 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Rannarootsi keel, Rannarootslaste keel.
