Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Frangi riik ja Saksa-Rooma riik
Frangi riik ja Saksa-Rooma riik on 53 ühist asja (Unioonpeedia): Alpid, Alsace, Švaabimaa hertsogkond, Baieri, Baieri hertsogkond, Belgia, Burgundia, Burgundia kuningriik, Euroopa, Frangi keiser, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Gallia, Hispaania, Ida-Frangi kuningas, Idamark, Itaalia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karantaania, Karl Suur, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Kirik (institutsioon), Kirikuriik, Krahv, Kuningas, Ladina keel, ..., Lausitzi mark, Lääne-Rooma keisririik, Lorraine, Ludwig Sakslane, Madalmaad, Meißeni markkrahvkond, Misjon, Monarhia, Paavst, Pavia, Põhjameri, Prantsusmaa, Rooma, Rooma Peetri kirik, Saali tavaõigus, Saksi Idamark, Saksimaa hertsogiriik, Spoleto hertsogkond, Steiermark (mark), Tüüringi, Toulouse, Verona, Viin. Laienda indeks (23 rohkem) »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Alpid ja Frangi riik · Alpid ja Saksa-Rooma riik ·
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Alsace ja Frangi riik · Alsace ja Saksa-Rooma riik ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Frangi riik · Švaabimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Frangi riik · Baieri ja Saksa-Rooma riik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Frangi riik · Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Belgia ja Frangi riik · Belgia ja Saksa-Rooma riik ·
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Burgundia ja Frangi riik · Burgundia ja Saksa-Rooma riik ·
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Burgundia kuningriik ja Frangi riik · Burgundia kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Frangi riik · Euroopa ja Saksa-Rooma riik ·
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Frangi keiser ja Frangi riik · Frangi keiser ja Saksa-Rooma riik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangi riik ja Frangimaa · Frangimaa ja Saksa-Rooma riik ·
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Frangi riik ja Frangimaa hertsogkond · Frangimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Frangi riik ja Gallia · Gallia ja Saksa-Rooma riik ·
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Frangi riik ja Hispaania · Hispaania ja Saksa-Rooma riik ·
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Frangi riik ja Ida-Frangi kuningas · Ida-Frangi kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Frangi riik ja Idamark · Idamark ja Saksa-Rooma riik ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Frangi riik ja Itaalia · Itaalia ja Saksa-Rooma riik ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Frangi riik ja Itaalia kuningas · Itaalia kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma riik ·
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Frangi riik ja Karantaania · Karantaania ja Saksa-Rooma riik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Frangi riik ja Karl Suur · Karl Suur ja Saksa-Rooma riik ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Frangi riik ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Saksa-Rooma riik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Frangi riik ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Saksa-Rooma riik ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Frangi riik ja Kesk-Euroopa · Kesk-Euroopa ja Saksa-Rooma riik ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Frangi riik ja Keskaeg · Keskaeg ja Saksa-Rooma riik ·
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Frangi riik ja Kirik (institutsioon) · Kirik (institutsioon) ja Saksa-Rooma riik ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Frangi riik ja Kirikuriik · Kirikuriik ja Saksa-Rooma riik ·
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Frangi riik ja Krahv · Krahv ja Saksa-Rooma riik ·
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Frangi riik ja Kuningas · Kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Frangi riik ja Ladina keel · Ladina keel ja Saksa-Rooma riik ·
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Frangi riik ja Lausitzi mark · Lausitzi mark ja Saksa-Rooma riik ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Frangi riik ja Lääne-Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Saksa-Rooma riik ·
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Frangi riik ja Lorraine · Lorraine ja Saksa-Rooma riik ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Ludwig Sakslane ja Saksa-Rooma riik ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Frangi riik ja Madalmaad · Madalmaad ja Saksa-Rooma riik ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Frangi riik ja Meißeni markkrahvkond · Meißeni markkrahvkond ja Saksa-Rooma riik ·
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Frangi riik ja Misjon · Misjon ja Saksa-Rooma riik ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Frangi riik ja Monarhia · Monarhia ja Saksa-Rooma riik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Frangi riik ja Paavst · Paavst ja Saksa-Rooma riik ·
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Frangi riik ja Pavia · Pavia ja Saksa-Rooma riik ·
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Frangi riik ja Põhjameri · Põhjameri ja Saksa-Rooma riik ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Frangi riik ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Saksa-Rooma riik ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Frangi riik ja Rooma · Rooma ja Saksa-Rooma riik ·
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Frangi riik ja Rooma Peetri kirik · Rooma Peetri kirik ja Saksa-Rooma riik ·
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Frangi riik ja Saali tavaõigus · Saali tavaõigus ja Saksa-Rooma riik ·
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Frangi riik ja Saksi Idamark · Saksa-Rooma riik ja Saksi Idamark ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Frangi riik ja Spoleto hertsogkond · Saksa-Rooma riik ja Spoleto hertsogkond ·
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Frangi riik ja Steiermark (mark) · Saksa-Rooma riik ja Steiermark (mark) ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Frangi riik ja Tüüringi · Saksa-Rooma riik ja Tüüringi ·
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Frangi riik ja Toulouse · Saksa-Rooma riik ja Toulouse ·
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Frangi riik ja Verona · Saksa-Rooma riik ja Verona ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Frangi riik ja Saksa-Rooma riik ühist
- Millised on sarnasused Frangi riik ja Saksa-Rooma riik
Võrdlus Frangi riik ja Saksa-Rooma riik
Frangi riik on 292 suhted, samas Saksa-Rooma riik 422. Kuna neil ühist 53, Jaccard indeks on 7.42% = 53 / (292 + 422).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Frangi riik ja Saksa-Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
