Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Friisimaa ja Kesk-Frangi riik
Friisimaa ja Kesk-Frangi riik on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Charles III (Lääne-Frangi), Frangi keiser, Frangi riik, Ida-Frangi riik, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karl Suur, Karolingid, Lääne-Frangi riik, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig III Laps, Ludwig Vaga, Madalmaad, Põhjameri, Provence, Rein, Saksa-Rooma riik, Schelde.
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Burgundia hertsogkond ja Friisimaa · Burgundia hertsogkond ja Kesk-Frangi riik ·
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Burgundia kuningriik ja Friisimaa · Burgundia kuningriik ja Kesk-Frangi riik ·
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Charles III (Lääne-Frangi) ja Friisimaa · Charles III (Lääne-Frangi) ja Kesk-Frangi riik ·
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Frangi keiser ja Friisimaa · Frangi keiser ja Kesk-Frangi riik ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Friisimaa · Frangi riik ja Kesk-Frangi riik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Friisimaa ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Kesk-Frangi riik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Friisimaa ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kesk-Frangi riik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Friisimaa ja Karl Suur · Karl Suur ja Kesk-Frangi riik ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Friisimaa ja Karolingid · Karolingid ja Kesk-Frangi riik ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Friisimaa ja Lääne-Frangi riik · Kesk-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Friisimaa ja Lothar I (Frangi keiser) · Kesk-Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Friisimaa ja Ludwig III Laps · Kesk-Frangi riik ja Ludwig III Laps ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Friisimaa ja Ludwig Vaga · Kesk-Frangi riik ja Ludwig Vaga ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Friisimaa ja Madalmaad · Kesk-Frangi riik ja Madalmaad ·
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Friisimaa ja Põhjameri · Kesk-Frangi riik ja Põhjameri ·
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Friisimaa ja Provence · Kesk-Frangi riik ja Provence ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Friisimaa ja Rein · Kesk-Frangi riik ja Rein ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Friisimaa ja Saksa-Rooma riik · Kesk-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik ·
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Friisimaa ja Kesk-Frangi riik ühist
- Millised on sarnasused Friisimaa ja Kesk-Frangi riik
Võrdlus Friisimaa ja Kesk-Frangi riik
Friisimaa on 94 suhted, samas Kesk-Frangi riik 38. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 14.39% = 19 / (94 + 38).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Friisimaa ja Kesk-Frangi riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
