84 suhted: Alamhulk, Alamprogramm, Andmetüüp, Argument (matemaatika), Aritmeetika, Arv, Astendamine, Astmehulk, Avaldis, Besseli võrrand, Bijektiivne funktsioon, Binaarne seos, Browni liikumine, Determinism, Diferentseeruv funktsioon, Element (matemaatika), Erifunktsioon, Füüsika, Funktsionaal, Funktsionaalne sõltuvus, Funktsiooni üldavaldis, Funktsiooni muut, Gammafunktsioon, Geomeetria, Gottfried Wilhelm Leibniz, Graafik, Homomorfism, Hulgateooria, Hulk, Informaatika, Injektiivne funktsioon, Jagamine, Järjestatud paar, Joon, Kahe muutuja funktsioon, Kaugus, Kogum, Korrutamine, Kujutis (matemaatika), Kvantitatiivsed uurimismeetodid, Lahutamine, Leonhard Euler, Liitfunktsioon, Liitmine, Logaritm, Masin, Matemaatika, Matemaatiline analüüs, Määramispiirkond, Mitmene funktsioon, ..., Modelleerimine, Must kast, Muutuja, Muutumispiirkond, Naturaalarv, Naturaallogaritm, Null, Operaator (matemaatika), Otsekorrutis, Pealinn, Piirväärtus, Polünoom, Positiivne arv, Punkt (matemaatika), Reaalarv, Reaalsirge, Seos (matemaatika), Sisend, Suurus, Tasand, Tõus (matemaatika), Teadusharu, Tehe, Teisendus, Teoreem, Trigonomeetrilised funktsioonid, Tuletis (matemaatika), Valem, Väljund, Võrdus, 1694, 18. sajand, 19. sajand, 20. sajand. Laienda indeks (34 rohkem) »
Alamhulk
Venni diagramm: ''A'' on ''B'' alamhulk ehk ''B'' on ''A'' ülemhulk Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Alamhulk · Näe rohkem »
Alamprogramm
Alamprogramm (veel kutsutud protseduur, funktsioon, rutiin või meetod; inglise routine, subroutine) on informaatikas lähtekoodi korduvkasutatav osa, mis täidab kindlat ülesannet.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Alamprogramm · Näe rohkem »
Andmetüüp
Andmetüüp on informaatikas teatud tüüpi andmete klassifikatsioon või kategooria, mis tavaliselt tähendab võimalike väärtuste hulka; operatsioone, mida saab nende väärtustega läbi viia ja/või viis esindada neid väärtuseid masinatüüpidena.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Andmetüüp · Näe rohkem »
Argument (matemaatika)
Funktsiooni argument on matemaatikas sõltumatu muutuja, mis võtab väärtusi funktsiooni määramispiirkonnas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Argument (matemaatika) · Näe rohkem »
Aritmeetika
Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Aritmeetika · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Arv · Näe rohkem »
Astendamine
Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet a^n kahe arvuga: arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Astendamine · Näe rohkem »
Astmehulk
Astmehulga x, y, z elemendid kaasaarvamise järjekorras. Astmehulk ehk potentshulk on matemaatikas hulk, mis koosneb antud hulga S kõigist alamhulkadest, kaasa arvatud tühi hulk ja hulk S ise.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Astmehulk · Näe rohkem »
Avaldis
Avaldis on eeskiri.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Avaldis · Näe rohkem »
Besseli võrrand
Besseli võrrandiks (ka Besseli diferentsiaalvõrrandiks) nimetatakse matemaatikas harilikku teist järku homogeenset diferentsiaalvõrrandit kus α on kompleksarvuline parameeter.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Besseli võrrand · Näe rohkem »
Bijektiivne funktsioon
Bijektiivne funktsioon ''f'': ''X'' → ''Y'', kus hulk X on 1, 2, 3, 4 ja hulk Y on A, B, C, D. Näiteks, ''f''(1).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Bijektiivne funktsioon · Näe rohkem »
Binaarne seos
Binaarne seos ehk binaarne relatsioon on matemaatiline mõiste, mis vastab sellistele suhetele nagu "on suurem kui" ja "on võrdne" aritmeetikas ning "on element" hulgateoorias.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Binaarne seos · Näe rohkem »
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Browni liikumine · Näe rohkem »
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Determinism · Näe rohkem »
Diferentseeruv funktsioon
(Mingil kohal ehk mingis punktis) diferentseeruv funktsioon on funktsioon, millel on (selles punktis) diferentsiaal.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentseeruv funktsioon · Näe rohkem »
Element (matemaatika)
Elemendiks nimetatakse matemaatikas üksteisest erinevaid objekte, mis moodustavad hulga.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Element (matemaatika) · Näe rohkem »
Erifunktsioon
Erifunktsioon on funktsioon, mis pole elementaarfunktsioon, aga on nii oluline et, sel on oma nimi, näiteks Riemanni dzeetafunktsioon.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Erifunktsioon · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Füüsika · Näe rohkem »
Funktsionaal
Mittelineaarse funktsionaali näide. Joone pikkus on funktsionaal, mille lähtehulk on sirgestuvate joonte vektorruum (vektorruumi C(0,1,\mathbbR^3) alamruum) ja mille väärtused on mittenegatiivsed reaalarvud. Funktsionaal on operaator, mille väärtused on skalaarid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsionaal · Näe rohkem »
Funktsionaalne sõltuvus
Funktsionaalne sõltuvus on niisugune kahe muutuja (näiteks x ja y) vaheline seos, milles ühe muutuja (sõltumatu muutuja) x igale väärtusele vastab teise muutuja (sõltuva muutuja) y kindel väärtus, st leidub selline funktsioon või operaator f, mille korral kehtib võrdus y.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsionaalne sõltuvus · Näe rohkem »
Funktsiooni üldavaldis
Funktsiooni üldavaldiseks nimetatakse seost y.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsiooni üldavaldis · Näe rohkem »
Funktsiooni muut
Funktsiooni (reaalmuutuja funktsiooni) f(x) muut kohal x_0 on uue muutuja (argumendi) \Delta_ x.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsiooni muut · Näe rohkem »
Gammafunktsioon
Reaalarvude gammafunktsiooni graafik Kompleksarvude gammafunktsioon: heledus vastab funktsiooni väärtuse moodulile, värvus argumendile Kompleksarvude gammafunktsiooni moodul Gammafunktsioon ehk Euleri gammafunktsioon ehk teist liiki Euleri integraal \Gamma on üks erifunktsioon matemaatilises analüüsis ja kompleksmuutuja funktsioonide teoorias.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Gammafunktsioon · Näe rohkem »
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Geomeetria · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Graafik
Graafik (kreeka keeles graphikos kirjutatav, joonistatav) on mitmetähenduslik sõna:Sõnaveeb.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Graafik · Näe rohkem »
Homomorfism
Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Homomorfism · Näe rohkem »
Hulgateooria
Hulgateooria on matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, samuti järjestusi ja muid seoseid ning mõningaid muid valdkondi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Hulgateooria · Näe rohkem »
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Hulk · Näe rohkem »
Informaatika
Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Informaatika · Näe rohkem »
Injektiivne funktsioon
element on ülimalt üks originaal: elementidel ''A'', ''B'' ja ''D'' on igaühel üks originaal, elemendil ''C'' ei ole ühtegi originaali. Injektiivne funktsioon ehk injektiivne kujutus ehk injektsioon ehk üksühene kujutus on funktsioon f:X\to Y, mille korral sihthulga Y iga elemendi y puhul on olemas ülimalt üks (võib-olla mitte ühtegi) lähtehulga X element x, millele funktsioon teda vastavusse seab (f(x).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Injektiivne funktsioon · Näe rohkem »
Jagamine
Jagamine ehk jagamistehe on korrutamise pöördtehe, kus korrutise ja ühe teguri kaudu leitakse teine tegur.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Jagamine · Näe rohkem »
Järjestatud paar
Järjestatud paar koondab kaks objekti: esimese elemendi ja teise elemendi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Järjestatud paar · Näe rohkem »
Joon
Joon ehk kõver (inglise keeles line, curve) on matemaatikas kas tasandiline joon, Jordani joon või ühemõõtmeline kontiinum.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Joon · Näe rohkem »
Kahe muutuja funktsioon
Funktsioon ƒ on kahe muutuja funktsioon, kui eksisteerivad hulgad X, Y ja Z nii, et kus X × Y on X ja Y otsekorrutis.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kahe muutuja funktsioon · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kaugus · Näe rohkem »
Kogum
Kogum, ka kompleks, on teatav hulk esemeid või nähtusi ühtse rühma või tervikuna.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kogum · Näe rohkem »
Korrutamine
Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Korrutamine · Näe rohkem »
Kujutis (matemaatika)
Kujutis ehk teisend on matemaatikas lähtehulga A mõne elemendi a funktsiooni f: A → B korral sihthulga B element f(a).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kujutis (matemaatika) · Näe rohkem »
Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kvantitatiivsed uurimismeetodid · Näe rohkem »
Lahutamine
Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lahutamine · Näe rohkem »
Leonhard Euler
Jakob Emanuel Handmanni portree Eulerist (1753) Johann Georg Bruckeri portree Leonhard Eulerist Euleri autogramm Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Leonhard Euler · Näe rohkem »
Liitfunktsioon
Liitfunktsiooniks ehk funktsioonide ehk kujutuste kompositsiooniks nimetatakse matemaatikas funktsiooni, mis saadakse kahe funktsiooni järjest rakendamisel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Liitfunktsioon · Näe rohkem »
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Liitmine · Näe rohkem »
Logaritm
Graafik, mis kujutab logaritmi alusel 2: y.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Logaritm · Näe rohkem »
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Masin · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »
Määramispiirkond
Funktsiooni määramispiirkond on funktsiooni argumendi nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus on defineeritud.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Määramispiirkond · Näe rohkem »
Mitmene funktsioon
Mitmene funktsioon hulgast X hulka Y; element 3 hulgast ''X'' on seotud kahe elemendiga ''b'' ja ''c'' hulgast ''Y''. Mitmene funktsioon ehk mitmeväärtuseline funktsioon on funktsiooni üldistus, mille määramispiirkonnas vastab mõnele argumendi väärtusele vähemalt kaks väärtust.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Mitmene funktsioon · Näe rohkem »
Modelleerimine
Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Modelleerimine · Näe rohkem »
Must kast
Must kast on küberneetikas mudel, millega ei püüta modelleerida objekti siseehitust ja tema sees toimuvaid protsesse, vaid ainult välismõjude (sisendite) ja reaktsioonide (väljundite) vahelist seost.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Must kast · Näe rohkem »
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Muutuja · Näe rohkem »
Muutumispiirkond
Funktsiooni muutumispiirkond on funktsiooni väärtuste hulk ehk selle määramispiirkonna kujutis.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Muutumispiirkond · Näe rohkem »
Naturaalarv
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Naturaalarv · Näe rohkem »
Naturaallogaritm
Naturaallogaritm on logaritm alusel e, kus e on irratsionaalarv ligikaudse väärtusega 2,71828.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Naturaallogaritm · Näe rohkem »
Null
Null ehk 0 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 1 ja otseselt järgneb arvule –1.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Null · Näe rohkem »
Operaator (matemaatika)
Operaator on matemaatikas teatav kujutus ehk funktsioon.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Operaator (matemaatika) · Näe rohkem »
Otsekorrutis
Otsekorrutis defineeritakse matemaatikas kahe teatud liiki objekti jaoks teatava kolmanda sama liiki objektina.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Otsekorrutis · Näe rohkem »
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Pealinn · Näe rohkem »
Piirväärtus
pisi Funktsiooni f(x) piirväärtuseks kohal a nimetatakse arvu A, kui suvalise arvu ε > 0 korral leidub selline arv δ > 0, et iga x\in X korral kehtib võrratus kus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Piirväärtus · Näe rohkem »
Polünoom
Polünoom ehk algebraline hulkliige on matemaatikas hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abilÜ.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Polünoom · Näe rohkem »
Positiivne arv
Matemaatikas nimetatakse positiivseks arvuks nullist suuremat reaalarvu.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Positiivne arv · Näe rohkem »
Punkt (matemaatika)
Punkt on elementaargeomeetrias objekt, mida näitlikustatakse mõõtmeteta ruumiosana.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Punkt (matemaatika) · Näe rohkem »
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Reaalarv · Näe rohkem »
Reaalsirge
Reaalsirge on reaalarvude hulk koos reaalarvude loomuliku järjestuse ja teiste loomulike struktuuridega.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Reaalsirge · Näe rohkem »
Seos (matemaatika)
Seos ehk relatsioon ehk suhe on matemaatikas binaarse seose üldistus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Seos (matemaatika) · Näe rohkem »
Sisend
Sisend on süsteemi seisundit mõjustada võiv tegur, mida iseloomustatakse arvuliselt kui sisendsuurust.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Sisend · Näe rohkem »
Suurus
Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Suurus · Näe rohkem »
Tasand
pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tasand · Näe rohkem »
Tõus (matemaatika)
Tõus on arvsuurus, millega iseloomustatakse sirge kallet.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tõus (matemaatika) · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tehe
Tehe ehk operatsioon on toiming, mis seab mingi kindla tulemuse kindlate eeskirjade järgi vastavusse ühe või enama matemaatilise objektiga (nt liitmine, jagamine, ruutjuure võtmine).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tehe · Näe rohkem »
Teisendus
Teisenduseks nimetatakse matemaatikas kujutust mingist hulgast iseendasse.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Teisendus · Näe rohkem »
Teoreem
publisher.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Teoreem · Näe rohkem »
Trigonomeetrilised funktsioonid
Trigonomeetrilised funktsioonid on elementaarfunktsioonid siinus, koosinus, tangens, kootangens, seekans ja kooseekans, mille argument on geomeetriliselt tõlgendatav ühikringjoone kaarepikkusena või vastava kesknurgana.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Trigonomeetrilised funktsioonid · Näe rohkem »
Tuletis (matemaatika)
Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tuletis (matemaatika) · Näe rohkem »
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Valem · Näe rohkem »
Väljund
Väljund on süsteemi produkt või tulem, mis on väljundsuurusena mõõdetav või registreeritav ja mille kaudu süsteem võib mõjustada oma ümbrust või teisi süsteeme.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Väljund · Näe rohkem »
Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Võrdus · Näe rohkem »
1694
1694.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja 1694 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja 20. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Funktsioon matemaatikas, Kujutus, Matemaatiline funktsioon.