Sisukord
154 suhted: Abort, Abstraktne objekt, Adolf Hitler, Ameerika Ühendriikide president, Analüütiline filosoofia, Analüütiline tomism, Analysis, Aristoteles, Arv, Audoktor, Blackfriars, Briti Akadeemia, Cambridge, Cambridge'i Ülikool, Ceteris paribus, David Hume, Deontoloogiline eetika, Determinism, Dominiiklased, Donald Davidson, Dwight Eisenhower, Eesmärk, Enesekaitse, Fenomenalism, Filosoofia veebientsüklopeedia, Filosoofilised uurimused, Franklin D. Roosevelt, Geigeri loendur, Georg Henrik von Wright, George Edward Moore, Gottlob Frege, Harry Truman, Häbi, Hüpotees, Heinrich Himmler, Hing, Hiroshima, Idee, Iirimaa, Intention, Jeremy Bentham, John McDowell, John Stuart Mill, Jossif Stalin, Julgus, Julia Driver, Jumal, Karistus, Katoliiklus, Kavatsus, ... Laienda indeks (104 rohkem) »
Abort
Abordi toetuseks korraldatud meeleavaldus New Yorgis 2022. aasta mais Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel rasedus katkeb.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Abort
Abstraktne objekt
Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Abstraktne objekt
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Vaata G. E. M. Anscombe ja Adolf Hitler
Ameerika Ühendriikide president
Ameerika Ühendriikide president (inglise keeles President of The United States; POTUS) on Ameerika Ühendriikide riigipea, Ameerika Ühendriikide valitsuse juht ja sõjaväe ülemjuhataja.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Ameerika Ühendriikide president
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Analüütiline filosoofia
Analüütiline tomism
Analüütiline tomism on suund filosoofias, mis kombineerib tomismi (Aquino Thomase nimest) ja analüütilise filosoofia ideid.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Analüütiline tomism
Analysis
Analysis on eelretsenseeritav ingliskeelne filosoofiaajakiri.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Analysis
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Aristoteles
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Arv
Audoktor
Audoktor (doctor honoris causa, dr. h. c.) on tiitel, mida antakse erilise austuse märgiks mingi ülikooli poolt.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Audoktor
Blackfriars
Blackfriars on piirkond Londoni kesklinnas Thamesi jõe põhjakaldal.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Blackfriars
Briti Akadeemia
Briti Akadeemia logo Briti Akadeemia asub Londoni kesklinnas aadressil 10–11 Carlton House Terrace Briti Akadeemia (inglise keeles The British Academy) on Suurbritannia humanitaar- ja sotsiaalteaduste teaduste akadeemia, üks neljast Briti rahvuslikust akadeemiast.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Briti Akadeemia
Cambridge
left Cambridge on ülikoolilinn Inglismaal East Anglias, Cambridgeshire'i krahvkonna keskus.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Cambridge
Cambridge'i Ülikool
Cambridge'i Ülikool on ülikool Cambridge'i linnas Inglismaal.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Cambridge'i Ülikool
Ceteris paribus
Ceteris paribus on ladinakeelne fraas, ligikaudse tähendusega "muu võrdsuse korral", mis on kasutusel eriti teadusfilosoofias kui füsikalistliku teadusliku eksperimendi tähtis tingimus.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Ceteris paribus
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Vaata G. E. M. Anscombe ja David Hume
Deontoloogiline eetika
Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Deontoloogiline eetika
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Determinism
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Dominiiklased
Donald Davidson
Donald Herbert Davidson (6. märts 1917 Springfield, Massachusetts – 30. august 2003 Berkeley, California) oli ameerika filosoof, analüütilise filosoofia suurkujusid.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Donald Davidson
Dwight Eisenhower
Dwight David Eisenhower (14. oktoober 1890 – 28. märts 1969), rahva seas tuntud kui Ike, oli USA sõjaväelane ja poliitik, USA 34.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Dwight Eisenhower
Eesmärk
Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).
Vaata G. E. M. Anscombe ja Eesmärk
Enesekaitse
Enesekaitse on vaimsete ja kehaliste käitumis- ja lähivõitlusvõtete kogum, mille eesmärk on vältida või tõrjuda rünnet enda vastu.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Enesekaitse
Fenomenalism
Fenomenalism on filosoofiline positsioon, mille järgi propositsioonid füüsilise maailma kohta saab analüüsida propositsioonideks selle kohta, kuidas ühed aistingute järgnevused tooksid kaasa teisi.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Fenomenalism
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofilised uurimused
"Filosoofilised uurimused" ("Philosophische Untersuchungen") on üks Ludwig Wittgensteini kahest tähtsamast teosest kõrvuti "Loogilis-filosoofiline traktaadiga".
Vaata G. E. M. Anscombe ja Filosoofilised uurimused
Franklin D. Roosevelt
Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimetähist FDR; 30. jaanuar 1882 Hyde Park, New Yorgi osariik – 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Franklin D. Roosevelt
Geigeri loendur
Geigeri loendur, ka Geigeri-Mülleri loendur on osakeste detektor ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Geigeri loendur
Georg Henrik von Wright
Georg Henrik von Wright (14. juuni 1916 Helsingi – 16. juuni 2003 Helsingi) oli Soome filosoof.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Georg Henrik von Wright
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Vaata G. E. M. Anscombe ja George Edward Moore
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Gottlob Frege
Harry Truman
Harry S. Truman (8. mai 1884 – 26. detsember 1972) oli Ameerika Ühendriikide 34.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Harry Truman
Häbi
Häbi (ka häbitunne) on moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Häbi
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Hüpotees
Heinrich Himmler
Heinrich Himmler Heinrich Himmler (1907) Heinrich Luitpold Himmler (7. oktoober 1900 München – 23. mai 1945 Lüneburg) oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Heinrich Himmler
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Hing
Hiroshima
Hiroshima on linn Jaapanis, Hiroshima prefektuuri keskus.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Hiroshima
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Idee
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Iirimaa
Intention
"Intention" ("Kavatsus") on Elizabeth Anscombe'i filosoofiline raamat.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Intention
Jeremy Bentham
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748 – 6. juuni 1832) oli inglise õigusteadlane ja filosoof, kes kasutas terminit kasulikkus (utility) kui kõikjal toimivat põhimõtet.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Jeremy Bentham
John McDowell
John McDowell Pariisis oktoobris 2007 John Henry McDowell (sündinud 7. märtsil 1942 Boksburgis Lõuna-Aafrika Vabariigis) on Lõuna-Aafrika filosoof, kes on olnud Oxfordi Ülikooli University College'i liige ja on nüüd Pittsburghi Ülikooli professor.
Vaata G. E. M. Anscombe ja John McDowell
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Vaata G. E. M. Anscombe ja John Stuart Mill
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Jossif Stalin
Julgus
Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Julgus
Julia Driver
Julia Lynn Driver (sündinud 29. oktoobril 1961) on Ameerika Ühendriikide filosoof, kes on spetsialiseerunud moraalifilosoofiale.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Julia Driver
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata G. E. M. Anscombe ja Jumal
Karistus
Nõia põletamine Karistus, laste kasvatusest kuni kriminaalkaristusteni, on autoriteedi määratud kasvatus- ja mõjutusvahend mingi vastuvõetamatu teo eest.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Karistus
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Katoliiklus
Kavatsus
Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Kavatsus
Kavatsuslikkus
Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse või käitumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega".
Vaata G. E. M. Anscombe ja Kavatsuslikkus
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Käitumine
Kättemaks
Kättemaks on subjektiivsest õiglustundest lähtuv vastutegu (või -teod) halbade tegude, halva kohtlemise, ebaõigluse, alanduse, solvangu vms.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Kättemaks
Kieran Setiya
Kieran Setiya (sündinud 1976) on USA filosoof.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Kieran Setiya
Kohus (eetika)
Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Kohus (eetika)
Kohustus
Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Kohustus
Konsekventsialism
Konsekventsialism on eetikas seisukoht, mille järgi tegude ja otsuste hindamisel tuleb lähtuda nende (võimalikest) tagajärgedest ning võimalikud teised kaalutlused taanduvad tagajärjede arvestamisele.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Konsekventsialism
Kurat
Kuradi kujutis Strasbourgi katedraali vitraažaknal Prantsusmaal Kurat on kristluses ning ka teistes aabrahamlikes religioonides Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Kurat
Leping
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Leping
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata G. E. M. Anscombe ja Liikumine
Limerick
Limerick on linn Iirimaal.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Limerick
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Vaata G. E. M. Anscombe ja London
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Loodusseadus
Loogilis-filosoofiline traktaat
"Loogilis-filosoofiline traktaat" (algne saksakeelne pealkiri "Logisch-philosophische Abhandlung", hilisem ladinakeelne pealkiri "Tractatus logico-philosophicus") on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele).
Vaata G. E. M. Anscombe ja Loogilis-filosoofiline traktaat
Lubadus
Lubadus on moraalile ja südametunnistusele tuginev vanne või tõotus, mida antakse kellelegi kui tagatist, kuidas ja mis viisil edaspidi toimitakse.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Lubadus
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Ludwig Wittgenstein
Masturbeerimine
"Masturbeeriv naine". Gustav Klimti joonistus (1913) Masturbeerimine ehk onanism on oma suguelundite stimuleerimine seksuaalse rahulduse eesmärgil.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Masturbeerimine
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Mateeria
Mõrv
Jakub Schikaneder, "Mõrv majas", 1890 Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Mõrv
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Mõtlemine
Michael Thompson
Michael Thomson on USA filosoof, kes tegeleb praktilise filosoofiaga.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Michael Thompson
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Mina
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Missa
Modern Moral Philosophy
"Modern Moral Philosophy" ("Uusaja moraalifilosoofia" või "Moodne moraalifilosoofia") on G. E. M. Anscombe'i artikkel, millega ta algatas vooruseetika taassünni.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Modern Moral Philosophy
Monokkel
Luís de Montalvor monokliga Monokkel on optiline vahend nägemise korrigeerimiseks, milles erinevalt tänapäeval enam levinud prillidest on ainult üks lääts.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Monokkel
Nagasaki
Nagasaki on linn Jaapanis, Nagasaki prefektuuri keskus.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Nagasaki
Nauding
Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Nauding
Nimi
kartušis Nimi on nomineeriv ökonoomne keelend, mida kasutatakse ühe isendi temasarnaste liigikaaslaste seast eristamiseks.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Nimi
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Vaata G. E. M. Anscombe ja Osutamine
Osutus
Osutus (inglise keeles reference) on analüütilises keelefilosoofias see, mille kohta nimi (nimisõna, nimisõnafraas, asesõna või muu osutav väljend) käib (millele ta osutab, millele ta viitab, mida ta tähistab, denoteerib).
Vaata G. E. M. Anscombe ja Osutus
Oxford
Oxford on linn Lõuna-Inglismaal Oxfordshire'i krahvkonnas.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Oxford
Oxfordi Ülikool
Oxfordi Ülikool (ingl University of Oxford) on ülikool Oxfordis Inglismaal.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Oxfordi Ülikool
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Paratamatus
Patsifism
Patsifistide poolt kasutatav sõjavastasuse embleem pisi Patsifism on põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada ning, mis näeb sõda kui mastaapset tapmist.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Patsifism
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Põhjus
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Põhjuslikkus
Philippa Foot
Philippa Ruth Foot (sünninimi Philippa Judith Bosanquet; 3. oktoober 1920 Owston Ferry, Lincolnshire – 3. oktoober 2010) oli Briti filosoof, üks tänapäevase vooruseetika rajajaid.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Philippa Foot
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Platon
Positiivne õigus
Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Positiivne õigus
Potsdami konverents
NSV Liidu valitsusjuht Jossif Stalin Potsdami konverentsil Potsdami konverents toimus 1945.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Potsdami konverents
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Preester
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Radioaktiivsus
Rahvusvaheline õigus
Rahvusvaheline õigus (rahvusvaheline avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit international public, sks.k. das Völkerrecht, vene k. международное право) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Rahvusvaheline õigus
Rünnak Pearl Harborile
Rünnak Pearl Harborile (Jaapani armee koodnimi Operatsioon AI, planeerimise etapis Operatsioon Z) oli Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 7. detsembril 1941, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Rünnak Pearl Harborile
Reegliutilitarism
Reegliutilitarism on utilitarismi variant, mis hindab teo õigsust selle reegli õigsuse kaudu, mida see tegu järgib.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Reegliutilitarism
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata G. E. M. Anscombe ja René Descartes
Richard Feynman
Richard Phillips Feynman (11. mai 1918 – 15. veebruar 1988) oli USA füüsikateoreetik.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Richard Feynman
Samasooliste abielu
Samasooliste abielu on abielu kahe samast soost inimese vahel.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Samasooliste abielu
Sündimuskontroll
Sündimuskontrolli, ka sünnikontrolli (inglise birth control) ehk kontratseptsiooni all mõistetakse meetodeid ja vahendeid (rasestumisvastaseid vahendeid), millega piiratakse rasedaks jäämist ehk rasestumist.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Sündimuskontroll
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Sündmus
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Sõjavang
Sensoorne deprivatsioon
Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Sensoorne deprivatsioon
Sodoomia
Sodoomia on inimese suguühe loomaga (v.a inimesega).
Vaata G. E. M. Anscombe ja Sodoomia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Suguühe
Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Suguühe
Surmanuhtlus
Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Surmanuhtlus
Tapmine
Tapmine (ka: tapp) on inimese või looma surma põhjustamine.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Tapmine
Tegevusfilosoofia
Tegevusfilosoofia ehk teofilosoofia on filosoofia valdkond, mis uurib peamiselt inimeste tahtlikke liigutusi.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Tegevusfilosoofia
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Tegu
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Teine maailmasõda
Teine meditatsioon
Teine meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" teine peatükk.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Teine meditatsioon
Topelttagajärje doktriin
Topelttagajärje doktriin ehk topelttagajärje printsiip ehk topelttagajärje teooria on Aquino Thomaselt alguse saanud tarvilike tingimuste komplekt selleks, et tegu, millel on hea eesmärk, kuid ka tõenäoline halb kõrvaltagajärg, oleks moraalselt lubatav.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Topelttagajärje doktriin
Tuumapomm
Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).
Vaata G. E. M. Anscombe ja Tuumapomm
Tuumarelv
Tuumarelva omavad riigid. Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Tuumarelv
Ultimaatum
Ultimaatum on suulises või kirjalikus vormis esitatud ühe vaidluspoole (riigi) poolt teisele vaidluspoolele (riigile) tüliküsimuse lahendamiseks ilma edasiste läbirääkimiste kavatsusteta esitatav kategooriline nõue.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Ultimaatum
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Utilitarism
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Vaba tahe
Vaimuseisund
Vaimuseisund (inglise keeles mental state, state of mind) või meeleseisund on kellegi vaimu seisund.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Vaimuseisund
Vastutus
Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Vastutus
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Väärus
Vägivald
Vägivald on teadlik ja sihilik kannatuste esilekutsumine.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Vägivald
Vooruseetika
Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.
Vaata G. E. M. Anscombe ja Vooruseetika
18. märts
18.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 18. märts
1919
1919.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1919
1937
1937.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1937
1938
1938.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1938
1939
1939.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1939
1941
1941.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1941
1942
1942.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1942
1945
1945.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1945
1953
1953.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1953
1957
1957.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1957
1958
1958.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1958
1959
1959.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1959
1961
1961.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1961
1966
1966.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1966
1967
1967.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1967
1970
1970.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1970
1971
1971.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1971
1972
1972.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1972
1975
1975.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1975
1979
1979.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1979
1981
1981.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1981
1986
1986.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1986
1991
1991.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 1991
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 2000
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 2001
2002
2002.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 2002
2004
2004.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 2004
2008
2008.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 2008
2009
2009.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 2009
2010
2010.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 2010
2011
2011.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 2011
5. jaanuar
5.
Vaata G. E. M. Anscombe ja 5. jaanuar
Tuntud ka kui Elizabeth Anscombe, Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe, Margaret Anscombe.