Ava Google MapsisSisukord
133 suhted: Alaska, Ameerika, Ants Viires, Arvo Alas, Atlandi ookean, Avannaata, Baffini laht, Bergen, Davise väin, Dorseti kultuur, Eesti, Eiríkr Punane, Eiríkr Punase saaga, Eksport, Ellesmere, Euroopa, Euroopa Majandusühendus, Fääri saared, Fjord, Grööni keel, Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted, Gröönimaa leping, Gröönimaa lipp, Gröönimaa rahvuspark, Gröönimaa saar, Hahk, Hani, Hans Egede, Harilik mustikas, Harpuun, Hülglased, Hõbe, Hunt, Igijää, Igilumi, Iglu, Inflatsioon, Inuit Circumpolar Council, Inuitid, Island, Jääkaru, Kajak, Kajakas, Kalandus, Kanada, Kanarbik, KANUKOKA, Keskmine eluiga, Kivi, Kivisüsi, ... Laienda indeks (83 rohkem) »
- Põhjamaad
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Vaata Gröönimaa ja Alaska
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Vaata Gröönimaa ja Ameerika
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Vaata Gröönimaa ja Ants Viires
Arvo Alas
Arvo-Jürgen Alas (20. märts 1943 Tallinn – 18. september 2007) oli Eesti tõlkija ja diplomaat.
Vaata Gröönimaa ja Arvo Alas
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Gröönimaa ja Atlandi ookean
Avannaata
Avannaata omavalitsus (grööni keeles Avannaata Kommunia; taani keeles Avannaata Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa loodeosas, mis loodi 1.
Vaata Gröönimaa ja Avannaata
Baffini laht
Baffini laht Baffini laht (inglise Baffin Bay) on Põhja-Jäämere osa, mis piirneb idas Gröönimaaga, edelas Baffini saarega ja loodes Ellesmere'i saarega.
Vaata Gröönimaa ja Baffini laht
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Vaata Gröönimaa ja Bergen
Davise väin
400px Davise väin ühendab Labradori merd Baffini lahega ning eraldab Gröönimaad Baffini saarest.
Vaata Gröönimaa ja Davise väin
Dorseti kultuur
Dorseti kultuur oli viimane paleoeskimote kultuuridest.
Vaata Gröönimaa ja Dorseti kultuur
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Gröönimaa ja Eesti
Eiríkr Punane
Eiríkr Punane Eiríkr Punane ehk Erik Punane (vanapõhja Eiríkr rauði Þorvaldsson; umbes 950 – varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.
Vaata Gröönimaa ja Eiríkr Punane
Eiríkr Punase saaga
Eiríkr Punase saaga (Eiríks saga rauða) ehk Islandlaste saaga on üks islandlaste saagadest.
Vaata Gröönimaa ja Eiríkr Punase saaga
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Vaata Gröönimaa ja Eksport
Ellesmere
Ellesmere'i kosmosefoto Ellesmere (ka Ellesmere'i maa) on Kanadale kuuluv saar Põhja-Jäämeres.
Vaata Gröönimaa ja Ellesmere
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Gröönimaa ja Euroopa
Euroopa Majandusühendus
Euroopa Majandusühendus (inglise European Economic Community; lühend EEC või EMÜ), 1993.
Vaata Gröönimaa ja Euroopa Majandusühendus
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Gröönimaa ja Fääri saared
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Vaata Gröönimaa ja Fjord
Grööni keel
Grööni keel (grööni kalaallisut) on eskimo-aleuudi keelkonda kuuluva inuiti keelte rühma keel, mida kõneleb ligikaudu 57 000 inimest Gröönimaal ja Taanis.
Vaata Gröönimaa ja Grööni keel
Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted
Gröönimaa ja Euroopa Liidu asend Gröönimaa on Euroopa Liidu liikmesriigi Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, millel on seetõttu Euroopa Liiduga eriline seos.
Vaata Gröönimaa ja Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted
Gröönimaa leping
Gröönimaa leping (täielik nimi inglise keeles Treaty amending, with regard to Greenland, the Treaties establishing the European Communities) oli Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide vaheline kokkulepe seoses Gröönimaa väljaastumisega.
Vaata Gröönimaa ja Gröönimaa leping
Gröönimaa lipp
Gröönimaa lipp Gröönimaa lipp (grööni Erfalasorput, 'meie lipp') on Taani omavalitsusliku üksuse Gröönimaa ametlik lipp.
Vaata Gröönimaa ja Gröönimaa lipp
Gröönimaa rahvuspark
Asend Gröönimaal Franz Josefi liustik Zackenbergi uurimisjaama ümbrus Gröönimaa rahvuspark on rahvuspark Gröönimaal, mis hõlmab saare põhja- ja kirdeosa.
Vaata Gröönimaa ja Gröönimaa rahvuspark
Gröönimaa saar
Gröönimaa on suur polaarsaar Põhja-Ameerika mandrist kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.
Vaata Gröönimaa ja Gröönimaa saar
Hahk
Hahk (Somateria mollissima) on partlaste sugukonda kuuluv liik, suur sukelpart.
Vaata Gröönimaa ja Hahk
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Vaata Gröönimaa ja Hani
Hans Egede
Hans Poulsen Egede (31. jaanuar (21. jaanuar) 1686 Harstadi talu, Trondenes (praegu Harstadi vald), Troms, Norra – 5. november 1758 Stubbekøbing, Falster, Taani) oli norra luterlik vaimulik, misjonär ja kolonisaator, esimene Gröönimaa uurija.
Vaata Gröönimaa ja Hans Egede
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Vaata Gröönimaa ja Harilik mustikas
Harpuun
Harpuun ''Unaaq'' (inuittide harpuun)) Moodne vaalaküttimisharpuun Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi.
Vaata Gröönimaa ja Harpuun
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Vaata Gröönimaa ja Hülglased
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Gröönimaa ja Hõbe
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Gröönimaa ja Hunt
Igijää
Igijää on ehk igavene jää jääkate, mis püsib looduses aasta läbi.
Vaata Gröönimaa ja Igijää
Igilumi
Igilumi Kilimanjaro tipus Igilumi on aasta ringi püsiv lumikate.
Vaata Gröönimaa ja Igilumi
Iglu
pisi Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu.
Vaata Gröönimaa ja Iglu
Inflatsioon
Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.
Vaata Gröönimaa ja Inflatsioon
Inuit Circumpolar Council
Eskimod'''1.''' Jupikid (''Yupik, Siberian Yupik'')'''2.''' Inuitid (''Inupiat, Inuvialuit, Nunavut, Nunavik, Nunatsiavut, Kalaallit'') Inuit Circumpolar Council (2006. aastani Inuit Circumpolar Conference; lühend ICC) on eskimote rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon.
Vaata Gröönimaa ja Inuit Circumpolar Council
Inuitid
pisi ''Inukshuk'' on inuittide kividest kuhjatud skulptuur, mida arktilisel maastikul sageli orienteerumisvahendina kasutatakse Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.
Vaata Gröönimaa ja Inuitid
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Gröönimaa ja Island
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Vaata Gröönimaa ja Jääkaru
Kajak
Inuiti traditsiooniline nahast kajak Põhja-Carolinas 2018. aastal Kajak ehk süst on pealt kinnine veesõiduk, mida aerutatakse edasi kahelabalise aeruga.
Vaata Gröönimaa ja Kajak
Kajakas
Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.
Vaata Gröönimaa ja Kajakas
Kalandus
Kaks kalurit Paunküla veehoidlal Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.
Vaata Gröönimaa ja Kalandus
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Gröönimaa ja Kanada
Kanarbik
Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.
Vaata Gröönimaa ja Kanarbik
KANUKOKA
KANUKOKA peakorter KANUKOKA (grööni Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat, taani De Grønlandske Kommuners Landsforening) oli Gröönimaa omavalitsusorganite liit.
Vaata Gröönimaa ja KANUKOKA
Keskmine eluiga
Keskmine eluiga (inglise keeles life expectancy) on organismi (sh inimese) keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil.
Vaata Gröönimaa ja Keskmine eluiga
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Vaata Gröönimaa ja Kivi
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Vaata Gröönimaa ja Kivisüsi
Krüoliit
Krüoliit Krüoliit on valge või värvitu monokliinne mineraal.
Vaata Gröönimaa ja Krüoliit
Kujalleq
Kujalleqi omavalitsus (grööni keeles Kommune Kujalleq; taani keeles Kujalleq Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa lõunaosas.
Vaata Gröönimaa ja Kujalleq
Kukemari
259x259px Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Vaata Gröönimaa ja Kukemari
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Gröönimaa ja Kuld
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Gröönimaa ja Liustik
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Vaata Gröönimaa ja Luu
Majanduskasv
Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.
Vaata Gröönimaa ja Majanduskasv
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Vaata Gröönimaa ja Marmor
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Vaata Gröönimaa ja Merevaik
Morsk
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Vaata Gröönimaa ja Morsk
Muskusveis
Muskusveis (Ovibos moschatus) on Arktikas elav kitslaste alamsugukonda kuuluv veislane.
Vaata Gröönimaa ja Muskusveis
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Gröönimaa ja Nafta
Nahk (materjal)
Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.
Vaata Gröönimaa ja Nahk (materjal)
Narese väin
thumb Narese väin on väin, mis eraldab Ellesmere'i ja Gröönimaad ning ühendab Põhja-Jäämere Baffini lahte Lincolni merega.
Vaata Gröönimaa ja Narese väin
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Vaata Gröönimaa ja Niit
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Vaata Gröönimaa ja Nioobium
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Gröönimaa ja Norra
Nunap Isua
thumb Nunap Isua (ka Uummannarsuaq, taani Kap Farvel; inglise Cape Farewell) on Gröönimaa lõunapoolseim neem.
Vaata Gröönimaa ja Nunap Isua
Nunarput utoqqarsuanngoravit
"Nunarput utoqqarsuanngoravit" (ligikaudne tõlge 'Sina, meie vana maa', inglise keeles "You Our Ancient Land") on Gröönimaa rahvushümn.
Vaata Gröönimaa ja Nunarput utoqqarsuanngoravit
Nuuk
Nuuk (mitteametlikult taani keeles Godthåb 'hea lootus') on Gröönimaa pealinn ja suurim linn, Sermersooqi valla halduskeskus.
Vaata Gröönimaa ja Nuuk
Oda
pisi Oda on varrega torke- või viskerelv, mida inimesed on kasutanud nii sõjas, spordis kui ka jahipidamisel ning mis kuulub külmrelvade hulka.
Vaata Gröönimaa ja Oda
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Vaata Gröönimaa ja Oslo
Paleoeskimod
Paleoeskimod olid rahvad, kes asustasid Arktika piirkonda Tšukotkast (näiteks Tšortov Ovrag) üle Põhja-Ameerika kuni Gröönimaani enne tänapäeva eskimoid (inuitid ja jupikid) ning neile lähedasi arheoloogilisi kultuure.
Vaata Gröönimaa ja Paleoeskimod
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Gröönimaa ja Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika manner
Põhja-Ameerika satelliidilt Põhja-Ameerika asend maailmakardil Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral.
Vaata Gröönimaa ja Põhja-Ameerika manner
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Gröönimaa ja Põhja-Jäämeri
Põhjamaade Nõukogu
Põhjamaade Nõukogu (taani keeles Nordisk Råd, norra keeles Nordisk råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan.
Vaata Gröönimaa ja Põhjamaade Nõukogu
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Gröönimaa ja Põhjapõder
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Vaata Gröönimaa ja Põhjapoolus
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Vaata Gröönimaa ja Piiskopkond
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Vaata Gröönimaa ja Polaarrebane
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Gröönimaa ja Puit
Qaqortoq
Qaqortoq (varasem nimi on taanikeelne Julianehåb) on Gröönimaa lõunaosa läänerannikul asuv linn, Kujalleqi valla keskus.
Vaata Gröönimaa ja Qaqortoq
Qeqertalik
Qeqertaliki omavalitsus (grööni keeles Qeqertalik Kommunia; taani keeles Qeqertalik Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa lääneosas, mis loodi 1.
Vaata Gröönimaa ja Qeqertalik
Qeqqata
Qeqqata omavalitsus (grööni keeles Qeqqata Kommunia; taani keeles Qeqqata Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa lääneosas.
Vaata Gröönimaa ja Qeqqata
Qinngua org
Qinngua org (1900) Qinngua org (tuntud ka kui Qinnquadalen, Kanginsap Qinngua ja taani keeles Paradisdalen) on ainus looduslikult metsastunud piirkond Gröönimaal.
Vaata Gröönimaa ja Qinngua org
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Vaata Gröönimaa ja Rannajoon
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Gröönimaa ja Rauamaak
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Gröönimaa ja Samblikud
Sarved
Thomsoni gaselli sarved Sarvest tehtud muusikariist Sarved on luukoest või sarvainest moodustised mõnede loomade, enamasti sõraliste peas.
Vaata Gröönimaa ja Sarved
Scandinavian Airlines
Airbus A321 McDonnell Douglas MD-82 Fokker 50 Scandinavian Airlines (SAS; algselt Scandinavian Airlines System) on Skandinaavia suurim lennufirma.
Vaata Gröönimaa ja Scandinavian Airlines
Sermersooq
Sermersooqi omavalitsus (grööni keeles Kommuneqarfik Sermersooq; taani keeles Sermersooq Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa keskosas.
Vaata Gröönimaa ja Sermersooq
Shetlandi saared
Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.
Vaata Gröönimaa ja Shetlandi saared
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Gröönimaa ja Siber
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Gröönimaa ja Skandinaavia
Steatiit
Steatiit ehk peitkristalne talk on pehme looduslik mineraal.
Vaata Gröönimaa ja Steatiit
Subsiidium
Subsiidium (inglise subsidy, saksa Subvention, Finantshilfe) on abiraha, rahaline toetus, dotatsioon on vastava riigi valitsusepoolne riikliku mittetagastava abi andmine kauba, teenuse või tootmisteguri eratootjale ja/või tarbijale (ka välismaised ja kodumaised tarbijad), teiste majanduses osalejate kulul, mõjutades sellega kauba või teenuse hinda ning seeläbi ka toodangut, nõudlust-pakkumist, tarbimist ja vastavat käitumist).
Vaata Gröönimaa ja Subsiidium
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Gröönimaa ja Taani
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Gröönimaa ja Taani keel
Taani kroon
Taani kroon on Taanis ja selle autonoomses provintsis Gröönimaal kasutatav rahaühik.
Vaata Gröönimaa ja Taani kroon
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Gröönimaa ja Taani Kuningriik
Taani väin
350px Taani väin ühendab Atlandi ookeani ja Grööni merd ning eraldab Islandit ja Gröönimaad.
Vaata Gröönimaa ja Taani väin
Taanlased
Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.
Vaata Gröönimaa ja Taanlased
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Gröönimaa ja Tallinn
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Vaata Gröönimaa ja Tantaal
Tartupaluk
Tartupaluk ehk Hansu saar (inglise Hans Island, taani Hans Ø) on saar Narese väina osas Kennedy väinas Gröönimaa ja Kanada põhjapoolseima saare Ellesmere'i vahel.
Vaata Gröönimaa ja Tartupaluk
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Gröönimaa ja Teemant
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Vaata Gröönimaa ja Tina
Tippdomeen
Tippdomeen ehk üladomeen (inglise keeles top-level domain või top level domain, lühend TLD) on esimene astme domeen.
Vaata Gröönimaa ja Tippdomeen
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Gröönimaa ja Tsink
UNESCO maailmapärand Gröönimaal
Gröönimaa alal on UNESCO maailmapärandi nimistus kolm objekti.
Vaata Gröönimaa ja UNESCO maailmapärand Gröönimaal
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Vaata Gröönimaa ja Uraan
Vaalad
Vaalad (vananenud kirjanduses valaskalad) on vaalaliste (Cetacea) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid.
Vaata Gröönimaa ja Vaalad
Vaalapüük
Hollandlased püüavad vaalu Jan Mayeni saare lähedal (18. sajand) Vaalapüük on vaalade peale peetav jaht.
Vaata Gröönimaa ja Vaalapüük
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Gröönimaa ja Valgejänes
Vibu
Hunnide vibu rekonstruktsioon Vibu on laskerelv, mida kasutatakse noolte ja mõnel pool ka kuulide lennutamiseks.
Vaata Gröönimaa ja Vibu
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Vaata Gröönimaa ja Viikingiaeg
.gl
.gl on Gröönimaa Interneti tippdomeen.
Vaata Gröönimaa ja .gl
10. sajand
10.
Vaata Gröönimaa ja 10. sajand
1125
1125.
Vaata Gröönimaa ja 1125
12. sajand
12.
Vaata Gröönimaa ja 12. sajand
1200
1200.
Vaata Gröönimaa ja 1200
13. sajand
13.
Vaata Gröönimaa ja 13. sajand
1407
Sajandid: 14. sajand – 15. sajand – 16. sajand Aastakümned: 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad – 1400. aastad – 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad Aastad: 1402 1403 1404 1405 1406 – 1407 – 1408 1409 1410 1411 1412 ----------------- 1407 oli 15.
Vaata Gröönimaa ja 1407
15. sajand
15.
Vaata Gröönimaa ja 15. sajand
1540
1540.
Vaata Gröönimaa ja 1540
1973
1973.
Vaata Gröönimaa ja 1973
1979
1979.
Vaata Gröönimaa ja 1979
1982
1982.
Vaata Gröönimaa ja 1982
1985
1985.
Vaata Gröönimaa ja 1985
2005
2005.
Vaata Gröönimaa ja 2005
982
982.
Vaata Gröönimaa ja 982
985
985.
Vaata Gröönimaa ja 985
Vaata ka
Põhjamaad
- Dagfinn Høybråten
- Fääri saared
- Gröönimaa
- Island
- Merihobusüda
- Nordek
- Põhjamaad
- Põhjamaade Innovatsioonikeskus
- Põhjamaade Nõukogu
- Põhjamaade keskkonnamärgis Luik
- Skandinaavia rist
- Taani
Tuntud ka kui Kalaallit Nunaat.