Sarnasusi Hapnik ja Nikkel
Hapnik ja Nikkel on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Celsiuse skaala, Fluor, Hape, Isotoop, Keemiline element, Keemistemperatuur, Korrosioon, Lämmastik, Lihtaine, Massiarv, Nitraadid, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Oksiidid, Raudoksiidid, Rootsi, Süsinik, Stabiilne isotoop, Vesi, Vesinik.
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Celsiuse skaala ja Hapnik · Celsiuse skaala ja Nikkel ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Hapnik · Fluor ja Nikkel ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Hapnik · Hape ja Nikkel ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Hapnik ja Isotoop · Isotoop ja Nikkel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Hapnik ja Keemiline element · Keemiline element ja Nikkel ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Hapnik ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Nikkel ·
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Hapnik ja Korrosioon · Korrosioon ja Nikkel ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Hapnik ja Lämmastik · Lämmastik ja Nikkel ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Hapnik ja Lihtaine · Lihtaine ja Nikkel ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Hapnik ja Massiarv · Massiarv ja Nikkel ·
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Hapnik ja Nitraadid · Nikkel ja Nitraadid ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Hapnik ja Oksüdatsioon · Nikkel ja Oksüdatsioon ·
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Hapnik ja Oksüdeerija · Nikkel ja Oksüdeerija ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Hapnik ja Oksiidid · Nikkel ja Oksiidid ·
Raudoksiidid
Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.
Hapnik ja Raudoksiidid · Nikkel ja Raudoksiidid ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Hapnik ja Rootsi · Nikkel ja Rootsi ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Hapnik ja Süsinik · Nikkel ja Süsinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Hapnik ja Stabiilne isotoop · Nikkel ja Stabiilne isotoop ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Hapnik ja Vesi · Nikkel ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hapnik ja Nikkel ühist
- Millised on sarnasused Hapnik ja Nikkel
Võrdlus Hapnik ja Nikkel
Hapnik on 144 suhted, samas Nikkel 103. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 8.10% = 20 / (144 + 103).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hapnik ja Nikkel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: