85 suhted: Afrikaani keel, Ahtushäälik, Amsterdam, Aruba, Assimilatsioon, Belgia, Benelux, Brüssel, Burgundia, Diftong, Dijon, Eesti Humanitaarinstituut, Eesti keel, Flandria, Foneetika, Friedrich Engels, Friisi keel, Friisid, Friisimaa, Germaani keeled, Grammatika, Gustav Suits, Hasso Krull, Holland, Hollandi Antillid, Hollandikeelne kirjandus, Hollandlased, Ida-Flandria provints, Ida-Friisimaa, Indoeuroopa keeled, Indoneesia, Inglise keel, Kariibi keel, Karolingid, Keel, Kerti Tergem, Koloonia, Ladina kiri, Lääne-Flandria provints, Läänegermaani keeled, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Ameerika Riikide Liit, Leksikoloogia, Limburgi provints (Belgia), Limburgi provints (Holland), Madalmaad, Madalmaade Kuningriik, Mati Sirkel, Meieisapalve, Morfoloogia, ..., Namiibia, Natsionaalsotsialism, Nordrhein-Westfalen, Poliitiline korrektsus, Prantsuse Flandria, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Psalm, Rahvuslus, Rüütliromaan, Rein Sepp, Saksa keel, Saksamaa, Saksid, Sõnavara, Sint Eustatius, Suriname, Tallinna Ülikool, Tõlge, Toponüümika, Utrecht, Vladimir Beekman, Zeelandi provints, 10. sajand, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 1477, 15. sajand, 16. sajand, 1600, 17. sajand, 20. sajand, 8. sajand, 9. sajand. Laienda indeks (35 rohkem) »
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Uus!!: Hollandi keel ja Afrikaani keel · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Hollandi keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Amsterdam
Amsterdam 1538. aastal Kanalid Jordaani ümbruses Amsterdam on Hollandi pealinn.
Uus!!: Hollandi keel ja Amsterdam · Näe rohkem »
Aruba
Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.
Uus!!: Hollandi keel ja Aruba · Näe rohkem »
Assimilatsioon
Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.
Uus!!: Hollandi keel ja Assimilatsioon · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Hollandi keel ja Belgia · Näe rohkem »
Benelux
Beneluxi lipp Benelux on '''Be'''lgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburgi (Luxembourg) vaheline poliitilis-majanduslik liit (ingl. Benelux Economic Union, BENELUX).
Uus!!: Hollandi keel ja Benelux · Näe rohkem »
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Uus!!: Hollandi keel ja Brüssel · Näe rohkem »
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Hollandi keel ja Burgundia · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Hollandi keel ja Diftong · Näe rohkem »
Dijon
Dijon on linn Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Côte-d'Ori departemangus.
Uus!!: Hollandi keel ja Dijon · Näe rohkem »
Eesti Humanitaarinstituut
Eesti Humanitaarinstituut (EHI) on alates 15. maist 2005 Tallinna Ülikooli koosseisus olev teaduskonna tasemel olev struktuuriüksus (Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut).
Uus!!: Hollandi keel ja Eesti Humanitaarinstituut · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Hollandi keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Hollandi keel ja Flandria · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Hollandi keel ja Foneetika · Näe rohkem »
Friedrich Engels
Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) – 5. august 1895 London) oli saksa filosoof, kes on tuntud kui Kommunistliku partei manifesti kaasautor, samuti Karl Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja.
Uus!!: Hollandi keel ja Friedrich Engels · Näe rohkem »
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Uus!!: Hollandi keel ja Friisi keel · Näe rohkem »
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Uus!!: Hollandi keel ja Friisid · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Hollandi keel ja Friisimaa · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Hollandi keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Hollandi keel ja Grammatika · Näe rohkem »
Gustav Suits
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.
Uus!!: Hollandi keel ja Gustav Suits · Näe rohkem »
Hasso Krull
Hasso Krull 2010. aastal rääkimas Põhja-Ameerika indiaanlaste antropoloogiast Otepää külje all Ketta talus Tartu NAK-i seminaril "Lätete pääl" Hasso Krull (sündinud 31. jaanuaril 1964) on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija.
Uus!!: Hollandi keel ja Hasso Krull · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Hollandi keel ja Holland · Näe rohkem »
Hollandi Antillid
Hollandi Antillid (ajalooline nimi Hollandi Lääne-India) oli aastatel 1954–2010 Madalmaade Kuningriigi autonoomne osa.
Uus!!: Hollandi keel ja Hollandi Antillid · Näe rohkem »
Hollandikeelne kirjandus
Hollandikeelne kirjandus on hollandi keeles kirjutatud ilukirjandus.
Uus!!: Hollandi keel ja Hollandikeelne kirjandus · Näe rohkem »
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Uus!!: Hollandi keel ja Hollandlased · Näe rohkem »
Ida-Flandria provints
Ida-Flandria provints on provints Belgia lääneosas Flandria piirkonnas.
Uus!!: Hollandi keel ja Ida-Flandria provints · Näe rohkem »
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Hollandi keel ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Hollandi keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Hollandi keel ja Indoneesia · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Hollandi keel ja Inglise keel · Näe rohkem »
Kariibi keel
Kariibi keel (karìna auran) kuulub kariibi keelkonda, makrokariibi hõimkonda, žee-pano-kariibi suurhõimkonda.
Uus!!: Hollandi keel ja Kariibi keel · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Hollandi keel ja Karolingid · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Hollandi keel ja Keel · Näe rohkem »
Kerti Tergem
Kerti Tergem esinemas kirjandusfestivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 2. juuni 2012 Kerti Tergem (sündinud 7. juunil 1968) on eesti tõlkija ja raamatukujundaja.
Uus!!: Hollandi keel ja Kerti Tergem · Näe rohkem »
Koloonia
lc.
Uus!!: Hollandi keel ja Koloonia · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Hollandi keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Lääne-Flandria provints
Lääne-Flandria provints on provints Belgia lääneosas.
Uus!!: Hollandi keel ja Lääne-Flandria provints · Näe rohkem »
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Uus!!: Hollandi keel ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.
Uus!!: Hollandi keel ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika Riikide Liit
Lõuna-Ameerika Riikide Liit Lõuna-Ameerika Riikide Liidu lipp Lõuna-Ameerika Riikide Liit 2008 Lõuna-Ameerika Riikide Liit (hispaania Unión de Naciones Suramericanas; hollandi Unie van Zuid-Amerikaanse Naties; portugali União de Nações Sul-Americanas inglise Union of South American Nations; lühend UNASUR) on 12 Lõuna-Ameerika riigi poliitiline ja majandusühendus.
Uus!!: Hollandi keel ja Lõuna-Ameerika Riikide Liit · Näe rohkem »
Leksikoloogia
Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis hõlmab sõnavara uuringuid.
Uus!!: Hollandi keel ja Leksikoloogia · Näe rohkem »
Limburgi provints (Belgia)
Limburgi provints on provints Belgia idaosas.
Uus!!: Hollandi keel ja Limburgi provints (Belgia) · Näe rohkem »
Limburgi provints (Holland)
Limburgi provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Hollandi keel ja Limburgi provints (Holland) · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Hollandi keel ja Madalmaad · Näe rohkem »
Madalmaade Kuningriik
Holland ehk Madalmaad (ametlik nimi Madalmaade Kuningriik, hollandi keeles Koninkrijk der Nederlanden) on riik, mille valdav osa asub Lääne-Euroopas.
Uus!!: Hollandi keel ja Madalmaade Kuningriik · Näe rohkem »
Mati Sirkel
Mati Sirkel. Ly Lestbergi foto Mati Sirkel (sündinud 12. oktoobril 1949 Paides) on eesti literaat ja tõlkija.
Uus!!: Hollandi keel ja Mati Sirkel · Näe rohkem »
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Uus!!: Hollandi keel ja Meieisapalve · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Hollandi keel ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Namiibia
Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, ''Vachellia erioloba'') Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.
Uus!!: Hollandi keel ja Namiibia · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
Uus!!: Hollandi keel ja Natsionaalsotsialism · Näe rohkem »
Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Hollandi keel ja Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »
Poliitiline korrektsus
Poliitiline korrektsus on mõiste, mis tähistab mõtteviisi, keelepruuki ja poliitikat, mis püüab vältida vähemusrühmadele või muudele huvirühmadele potentsiaalselt solvavaid väljendeid, stereotüüpe ja eelarvamuslikke hinnanguid.
Uus!!: Hollandi keel ja Poliitiline korrektsus · Näe rohkem »
Prantsuse Flandria
Kaart, mis näitab '''Prantsuse Flandria''' paiknemist Nord-Pas-de-Calais piirkonnas. Leie jõgi jagab selle kaheks. Põhja poole jääb Prantsuse Westhoek ja lõunas on Lille Romaani (roheline) ja germaani (oranž) keelte murded Prantsuse Flandrias umbes aastal 1789 Territoriaalsed muudatused Püreneede rahu järgi (1659), sealhulgas Prantsuse Flandria Hollandikeelne Taalgebied (Keeleruum), sealhulgas Prantsuse Flandria põhjaosa Prantsuse Flandria (prantsuse La Flandre française; hollandi Frans-Vlaanderen) on ajaloolise Flandria krahvkonna osa tänapäeva Prantsusmaal.
Uus!!: Hollandi keel ja Prantsuse Flandria · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Hollandi keel ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Hollandi keel ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Psalm
Psalm (kreeka keeles psalmos, 'laul', 'näppepilli keelte näppimine ja selle käigus tekkiv heli') on vaimuliku luule žanr, mida iseloomustavad järgmised tunnused.
Uus!!: Hollandi keel ja Psalm · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Hollandi keel ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Rüütliromaan
Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr.
Uus!!: Hollandi keel ja Rüütliromaan · Näe rohkem »
Rein Sepp
Rein Sepp (23. aprill 1921 Tartu – 25. jaanuar 1995) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija, kes on eelkõige tuntud muinasgermaani eeposte eestindajana.
Uus!!: Hollandi keel ja Rein Sepp · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hollandi keel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hollandi keel ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Hollandi keel ja Saksid · Näe rohkem »
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Uus!!: Hollandi keel ja Sõnavara · Näe rohkem »
Sint Eustatius
Sint-Eustatius on saar Kariibi meres Väikeste Antillide saarestiku põhjaosas.
Uus!!: Hollandi keel ja Sint Eustatius · Näe rohkem »
Suriname
Suriname (1948. aastani Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.
Uus!!: Hollandi keel ja Suriname · Näe rohkem »
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Hollandi keel ja Tallinna Ülikool · Näe rohkem »
Tõlge
dešifreerida hieroglüüfilises kirjas teksti. Tõlge on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.
Uus!!: Hollandi keel ja Tõlge · Näe rohkem »
Toponüümika
Toponüümika ehk toponüümia (ka toponomastika) on teadusharu, onomastika osa, mis tegeleb kohanimede ehk toponüümide uurimisega.
Uus!!: Hollandi keel ja Toponüümika · Näe rohkem »
Utrecht
Utrecht on linn Hollandis, Utrechti provintsi halduskeskus.
Uus!!: Hollandi keel ja Utrecht · Näe rohkem »
Vladimir Beekman
Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn – 3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Hollandi keel ja Vladimir Beekman · Näe rohkem »
Zeelandi provints
Zeeland on 1. järgu haldusüksus Hollandis.
Uus!!: Hollandi keel ja Zeelandi provints · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Hollandi keel ja 10. sajand · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Hollandi keel ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Hollandi keel ja 12. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Hollandi keel ja 13. sajand · Näe rohkem »
1477
1477.
Uus!!: Hollandi keel ja 1477 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Hollandi keel ja 15. sajand · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Hollandi keel ja 16. sajand · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Hollandi keel ja 1600 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Hollandi keel ja 17. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Hollandi keel ja 20. sajand · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Hollandi keel ja 8. sajand · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Hollandi keel ja 9. sajand · Näe rohkem »