Sisukord
85 suhted: Afrikaani keel, Ahtushäälik, Amsterdam, Aruba, Assimilatsioon, Belgia, Benelux, Brüssel, Burgundia, Diftong, Dijon, Eesti Humanitaarinstituut, Eesti keel, Flandria, Foneetika, Friedrich Engels, Friisi keel, Friisid, Friisimaa, Germaani keeled, Grammatika, Gustav Suits, Hasso Krull, Holland, Hollandi Antillid, Hollandikeelne kirjandus, Hollandlased, Ida-Flandria provints, Ida-Friisimaa, Indoeuroopa keeled, Indoneesia, Inglise keel, Kariibi keel, Karolingid, Keel, Kerti Tergem, Koloonia, Ladina kiri, Lääne-Flandria provints, Läänegermaani keeled, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Ameerika Riikide Liit, Leksikoloogia, Limburgi provints (Belgia), Limburgi provints (Holland), Madalmaad, Madalmaade Kuningriik, Mati Sirkel, Meieisapalve, Morfoloogia, ... Laienda indeks (35 rohkem) »
- Germaani keeled
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Vaata Hollandi keel ja Afrikaani keel
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Vaata Hollandi keel ja Ahtushäälik
Amsterdam
Amsterdam 1538. aastal Kanalid Jordaani ümbruses Amsterdam on Hollandi pealinn.
Vaata Hollandi keel ja Amsterdam
Aruba
Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.
Vaata Hollandi keel ja Aruba
Assimilatsioon
Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.
Vaata Hollandi keel ja Assimilatsioon
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Hollandi keel ja Belgia
Benelux
Beneluxi lipp Benelux on '''Be'''lgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburgi (Luxembourg) vaheline poliitilis-majanduslik liit (ingl. Benelux Economic Union, BENELUX).
Vaata Hollandi keel ja Benelux
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Vaata Hollandi keel ja Brüssel
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Hollandi keel ja Burgundia
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Vaata Hollandi keel ja Diftong
Dijon
Dijon on linn Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Côte-d'Ori departemangus.
Vaata Hollandi keel ja Dijon
Eesti Humanitaarinstituut
Eesti Humanitaarinstituut (EHI) on alates 15. maist 2005 Tallinna Ülikooli koosseisus olev teaduskonna tasemel olev struktuuriüksus (Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut).
Vaata Hollandi keel ja Eesti Humanitaarinstituut
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Hollandi keel ja Eesti keel
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Vaata Hollandi keel ja Flandria
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Vaata Hollandi keel ja Foneetika
Friedrich Engels
Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) – 5. august 1895 London) oli saksa filosoof, kes on tuntud kui Kommunistliku partei manifesti kaasautor, samuti Karl Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja.
Vaata Hollandi keel ja Friedrich Engels
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Vaata Hollandi keel ja Friisi keel
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Vaata Hollandi keel ja Friisid
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Vaata Hollandi keel ja Friisimaa
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Vaata Hollandi keel ja Germaani keeled
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Hollandi keel ja Grammatika
Gustav Suits
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.
Vaata Hollandi keel ja Gustav Suits
Hasso Krull
Hasso Krull 2010. aastal rääkimas Põhja-Ameerika indiaanlaste antropoloogiast Otepää külje all Ketta talus Tartu NAK-i seminaril "Lätete pääl" Hasso Krull (sündinud 31. jaanuaril 1964) on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija.
Vaata Hollandi keel ja Hasso Krull
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Hollandi keel ja Holland
Hollandi Antillid
Hollandi Antillid (ajalooline nimi Hollandi Lääne-India) oli aastatel 1954–2010 Madalmaade Kuningriigi autonoomne osa.
Vaata Hollandi keel ja Hollandi Antillid
Hollandikeelne kirjandus
Hollandikeelne kirjandus on hollandi keeles kirjutatud ilukirjandus.
Vaata Hollandi keel ja Hollandikeelne kirjandus
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Vaata Hollandi keel ja Hollandlased
Ida-Flandria provints
Ida-Flandria provints on provints Belgia lääneosas Flandria piirkonnas.
Vaata Hollandi keel ja Ida-Flandria provints
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Vaata Hollandi keel ja Ida-Friisimaa
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Vaata Hollandi keel ja Indoeuroopa keeled
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Vaata Hollandi keel ja Indoneesia
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Hollandi keel ja Inglise keel
Kariibi keel
Kariibi keel (karìna auran) kuulub kariibi keelkonda, makrokariibi hõimkonda, žee-pano-kariibi suurhõimkonda.
Vaata Hollandi keel ja Kariibi keel
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Hollandi keel ja Karolingid
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Hollandi keel ja Keel
Kerti Tergem
Kerti Tergem esinemas kirjandusfestivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 2. juuni 2012 Kerti Tergem (sündinud 7. juunil 1968) on eesti tõlkija ja raamatukujundaja.
Vaata Hollandi keel ja Kerti Tergem
Koloonia
lc.
Vaata Hollandi keel ja Koloonia
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Vaata Hollandi keel ja Ladina kiri
Lääne-Flandria provints
Lääne-Flandria provints on provints Belgia lääneosas.
Vaata Hollandi keel ja Lääne-Flandria provints
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Vaata Hollandi keel ja Läänegermaani keeled
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.
Vaata Hollandi keel ja Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Ameerika Riikide Liit
Lõuna-Ameerika Riikide Liit Lõuna-Ameerika Riikide Liidu lipp Lõuna-Ameerika Riikide Liit 2008 Lõuna-Ameerika Riikide Liit (hispaania Unión de Naciones Suramericanas; hollandi Unie van Zuid-Amerikaanse Naties; portugali União de Nações Sul-Americanas inglise Union of South American Nations; lühend UNASUR) on 12 Lõuna-Ameerika riigi poliitiline ja majandusühendus.
Vaata Hollandi keel ja Lõuna-Ameerika Riikide Liit
Leksikoloogia
Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis hõlmab sõnavara uuringuid.
Vaata Hollandi keel ja Leksikoloogia
Limburgi provints (Belgia)
Limburgi provints on provints Belgia idaosas.
Vaata Hollandi keel ja Limburgi provints (Belgia)
Limburgi provints (Holland)
Limburgi provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Vaata Hollandi keel ja Limburgi provints (Holland)
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Hollandi keel ja Madalmaad
Madalmaade Kuningriik
Holland ehk Madalmaad (ametlik nimi Madalmaade Kuningriik, hollandi keeles Koninkrijk der Nederlanden) on riik, mille valdav osa asub Lääne-Euroopas.
Vaata Hollandi keel ja Madalmaade Kuningriik
Mati Sirkel
Mati Sirkel. Ly Lestbergi foto Mati Sirkel (sündinud 12. oktoobril 1949 Paides) on eesti literaat ja tõlkija.
Vaata Hollandi keel ja Mati Sirkel
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Vaata Hollandi keel ja Meieisapalve
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Hollandi keel ja Morfoloogia
Namiibia
Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, ''Vachellia erioloba'') Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.
Vaata Hollandi keel ja Namiibia
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
Vaata Hollandi keel ja Natsionaalsotsialism
Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
Vaata Hollandi keel ja Nordrhein-Westfalen
Poliitiline korrektsus
Poliitiline korrektsus on mõiste, mis tähistab mõtteviisi, keelepruuki ja poliitikat, mis püüab vältida vähemusrühmadele või muudele huvirühmadele potentsiaalselt solvavaid väljendeid, stereotüüpe ja eelarvamuslikke hinnanguid.
Vaata Hollandi keel ja Poliitiline korrektsus
Prantsuse Flandria
Kaart, mis näitab '''Prantsuse Flandria''' paiknemist Nord-Pas-de-Calais piirkonnas. Leie jõgi jagab selle kaheks. Põhja poole jääb Prantsuse Westhoek ja lõunas on Lille Romaani (roheline) ja germaani (oranž) keelte murded Prantsuse Flandrias umbes aastal 1789 Territoriaalsed muudatused Püreneede rahu järgi (1659), sealhulgas Prantsuse Flandria Hollandikeelne Taalgebied (Keeleruum), sealhulgas Prantsuse Flandria põhjaosa Prantsuse Flandria (prantsuse La Flandre française; hollandi Frans-Vlaanderen) on ajaloolise Flandria krahvkonna osa tänapäeva Prantsusmaal.
Vaata Hollandi keel ja Prantsuse Flandria
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Hollandi keel ja Prantsuse keel
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Hollandi keel ja Prantsusmaa
Psalm
Psalm (kreeka keeles psalmos, 'laul', 'näppepilli keelte näppimine ja selle käigus tekkiv heli') on vaimuliku luule žanr, mida iseloomustavad järgmised tunnused.
Vaata Hollandi keel ja Psalm
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Vaata Hollandi keel ja Rahvuslus
Rüütliromaan
Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr.
Vaata Hollandi keel ja Rüütliromaan
Rein Sepp
Rein Sepp (23. aprill 1921 Tartu – 25. jaanuar 1995) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija, kes on eelkõige tuntud muinasgermaani eeposte eestindajana.
Vaata Hollandi keel ja Rein Sepp
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Hollandi keel ja Saksa keel
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Hollandi keel ja Saksamaa
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Vaata Hollandi keel ja Saksid
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Vaata Hollandi keel ja Sõnavara
Sint Eustatius
Sint-Eustatius on saar Kariibi meres Väikeste Antillide saarestiku põhjaosas.
Vaata Hollandi keel ja Sint Eustatius
Suriname
Suriname (1948. aastani Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.
Vaata Hollandi keel ja Suriname
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Hollandi keel ja Tallinna Ülikool
Tõlge
dešifreerida hieroglüüfilises kirjas teksti. Tõlge on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.
Vaata Hollandi keel ja Tõlge
Toponüümika
Toponüümika ehk toponüümia (ka toponomastika) on teadusharu, onomastika osa, mis tegeleb kohanimede ehk toponüümide uurimisega.
Vaata Hollandi keel ja Toponüümika
Utrecht
Utrecht on linn Hollandis, Utrechti provintsi halduskeskus.
Vaata Hollandi keel ja Utrecht
Vladimir Beekman
Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn – 3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Vaata Hollandi keel ja Vladimir Beekman
Zeelandi provints
Zeeland on 1. järgu haldusüksus Hollandis.
Vaata Hollandi keel ja Zeelandi provints
10. sajand
10.
Vaata Hollandi keel ja 10. sajand
11. sajand
11.
Vaata Hollandi keel ja 11. sajand
12. sajand
12.
Vaata Hollandi keel ja 12. sajand
13. sajand
13.
Vaata Hollandi keel ja 13. sajand
1477
1477.
Vaata Hollandi keel ja 1477
15. sajand
15.
Vaata Hollandi keel ja 15. sajand
16. sajand
16.
Vaata Hollandi keel ja 16. sajand
1600
1600.
Vaata Hollandi keel ja 1600
17. sajand
17.
Vaata Hollandi keel ja 17. sajand
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Hollandi keel ja 20. sajand
8. sajand
8.
Vaata Hollandi keel ja 8. sajand
9. sajand
9.
Vaata Hollandi keel ja 9. sajand
Vaata ka
Germaani keeled
- Germaani algkeel
- Germaani keeled
- Gutni keel
- Hollandi keel
- Inglise keel
- Läänegermaani keeled
- Letseburgi keel
Tuntud ka kui Madalmaade keel, Nederlands.