Sarnasusi Intermediaat ja Keemiline reaktsioon
Intermediaat ja Keemiline reaktsioon on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Ahelreaktsioon (keemia), Astmeline reaktsioon, Karbanioon, Karbokatioonid, Katalüüs, Keemiline kineetika, Keemiline süntees, Kontsentratsioon, Konversioon (keemia), Reaktsiooni mehhanism, Reaktsioonikoordinaat, Siirdeseisund, Statsionaarne olek (keemia).
Ahelreaktsioon (keemia)
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Ahelreaktsioon (keemia) ja Intermediaat · Ahelreaktsioon (keemia) ja Keemiline reaktsioon ·
Astmeline reaktsioon
Astmeline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme intermediaadi (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk elementaarreaktsiooni kaudu.
Astmeline reaktsioon ja Intermediaat · Astmeline reaktsioon ja Keemiline reaktsioon ·
Karbanioon
Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.
Intermediaat ja Karbanioon · Karbanioon ja Keemiline reaktsioon ·
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Intermediaat ja Karbokatioonid · Karbokatioonid ja Keemiline reaktsioon ·
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Intermediaat ja Katalüüs · Katalüüs ja Keemiline reaktsioon ·
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Intermediaat ja Keemiline kineetika · Keemiline kineetika ja Keemiline reaktsioon ·
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Intermediaat ja Keemiline süntees · Keemiline reaktsioon ja Keemiline süntees ·
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Intermediaat ja Kontsentratsioon · Keemiline reaktsioon ja Kontsentratsioon ·
Konversioon (keemia)
Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt.
Intermediaat ja Konversioon (keemia) · Keemiline reaktsioon ja Konversioon (keemia) ·
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Intermediaat ja Reaktsiooni mehhanism · Keemiline reaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism ·
Reaktsioonikoordinaat
Astmeline reaktsioon: HBr elektrofiilne liitumine 1,3-butadieeniga: reaktsiooni vabaenergia muutus (püstteljel) piki reaktsiooni koordinaati (horisontaalteljel) Katalüütilise ja mittekatalüütilise protsessi energia muutus reaktsiooni käigus Keemias on reaktsioonikoordinaat abstraktne ettekujutus reaktsiooni kulgemise teest lähteainetelt produktideni.
Intermediaat ja Reaktsioonikoordinaat · Keemiline reaktsioon ja Reaktsioonikoordinaat ·
Siirdeseisund
bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.
Intermediaat ja Siirdeseisund · Keemiline reaktsioon ja Siirdeseisund ·
Statsionaarne olek (keemia)
Statsionaarne olek ehk püsiolek keemilise süsteemi selline olek, kui süsteemi karakteristikud on ajas muutumatud, ehkki protsess ajas jätkub.
Intermediaat ja Statsionaarne olek (keemia) · Keemiline reaktsioon ja Statsionaarne olek (keemia) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Intermediaat ja Keemiline reaktsioon ühist
- Millised on sarnasused Intermediaat ja Keemiline reaktsioon
Võrdlus Intermediaat ja Keemiline reaktsioon
Intermediaat on 20 suhted, samas Keemiline reaktsioon 142. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 8.02% = 13 / (20 + 142).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Intermediaat ja Keemiline reaktsioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: