Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Istria mark ja Veneetsia vabariik
Istria mark ja Veneetsia vabariik on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Bütsants, Campo Formio rahu, Frangi riik, Friedrich I Barbarossa, Habsburgide monarhia, Istria, Itaalia keel, Itaalia kuningriik (keskaegne), Katoliiklus, Kärnteni hertsogkond, Konstantinoopol, Kraini mark, Langobardide kuningriik, Napoleon I, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Rooma, Verona mark.
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Istria mark · Bütsants ja Veneetsia vabariik ·
Campo Formio rahu
Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.
Campo Formio rahu ja Istria mark · Campo Formio rahu ja Veneetsia vabariik ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Istria mark · Frangi riik ja Veneetsia vabariik ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Friedrich I Barbarossa ja Istria mark · Friedrich I Barbarossa ja Veneetsia vabariik ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Habsburgide monarhia ja Istria mark · Habsburgide monarhia ja Veneetsia vabariik ·
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Istria ja Istria mark · Istria ja Veneetsia vabariik ·
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Istria mark ja Itaalia keel · Itaalia keel ja Veneetsia vabariik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Istria mark ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia vabariik ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Istria mark ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Veneetsia vabariik ·
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Istria mark ja Kärnteni hertsogkond · Kärnteni hertsogkond ja Veneetsia vabariik ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Istria mark ja Konstantinoopol · Konstantinoopol ja Veneetsia vabariik ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Istria mark ja Kraini mark · Kraini mark ja Veneetsia vabariik ·
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Istria mark ja Langobardide kuningriik · Langobardide kuningriik ja Veneetsia vabariik ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Istria mark ja Napoleon I · Napoleon I ja Veneetsia vabariik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Istria mark ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Veneetsia vabariik ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Istria mark ja Rooma · Rooma ja Veneetsia vabariik ·
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Istria mark ja Verona mark · Veneetsia vabariik ja Verona mark ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Istria mark ja Veneetsia vabariik ühist
- Millised on sarnasused Istria mark ja Veneetsia vabariik
Võrdlus Istria mark ja Veneetsia vabariik
Istria mark on 80 suhted, samas Veneetsia vabariik 143. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 7.62% = 17 / (80 + 143).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Istria mark ja Veneetsia vabariik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
