Sarnasusi Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kirikuriik
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kirikuriik on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Bütsants, Benevento hertsogkond, Desiderius, Ferrara, Friedrich I Barbarossa, Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser), Itaalia kuningas, Itaalia sõjad, Johannes XII, Karl Suur, Karolingide impeerium, Ladina keel, Mantova, Matilde di Canossa, Milano hertsogiriik, Modena, Napoleon I, Paavst, Põhja-Itaalia, Pippin Lühike, Prantsusmaa, Ravenna eksarhaat, Renessanss, Romagna, Rooma, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Spoleto, Stephanus II, Toscana mark, ..., Veneetsia vabariik, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand. Laienda indeks (4 rohkem) »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Bütsants ja Kirikuriik ·
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Benevento hertsogkond ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Benevento hertsogkond ja Kirikuriik ·
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Desiderius ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Desiderius ja Kirikuriik ·
Ferrara
Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.
Ferrara ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Ferrara ja Kirikuriik ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Friedrich I Barbarossa ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Friedrich I Barbarossa ja Kirikuriik ·
Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich VI koos oma naise Sitsiilia Constantiaga Heinrich VI (november 1165 Nijmegen – 28. september 1197 Messina) oli Hohenstaufenist Saksa-Rooma riigi valitseja 1190–1197, keiser alates 1191 ja Sitsiilia kuningas.
Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser) ja Kirikuriik ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Itaalia kuningas ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningas ja Kirikuriik ·
Itaalia sõjad
Itaalia sõjad, mida tuntakse ka nimetuste suured Itaalia sõjad, Itaalia suured sõjad, Itaalia XVI sajandi sõjad, Habsburgi-Valois' sõjad all, oli sõjaliste konfliktide sari aastatel 1494–1559, milles osales enamik Itaalia linnriike, paavstiriik, enamik Lääne-Euroopa suurriike (Prantsusmaa kuningriik, Hispaania kuningriik, Püha Rooma riik ja Šotimaa kuningriik ning ka Otomani impeerium).
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Itaalia sõjad · Itaalia sõjad ja Kirikuriik ·
Johannes XII
Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Johannes XII · Johannes XII ja Kirikuriik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur · Karl Suur ja Kirikuriik ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karolingide impeerium · Karolingide impeerium ja Kirikuriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Ladina keel · Kirikuriik ja Ladina keel ·
Mantova
Palazzo Ducale Rotonda di San Lorenzo Piazza Sordello ääres Mantova (ladina keele järgi teisteski keeltes kasutatav Mantua ei ole eesti keeles soovitatav) on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Mantova provintsi halduskeskus.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Mantova · Kirikuriik ja Mantova ·
Matilde di Canossa
Matilde di Canossa, fragment maalist Matilde di Canossa (itaalia keeles Matilde, ladina keeles Matilda, Mathilda; märts 1046 Mantova – 24. juuli 1115 Bondeno di Roncore) oli Toscana markkrahvinna, tuntud ka Suure krahvinna ja Toscana Matildena.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Matilde di Canossa · Kirikuriik ja Matilde di Canossa ·
Milano hertsogiriik
Milano hertsogiriik oli riik Põhja-Itaalias aastatel 1395–1797.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Milano hertsogiriik · Kirikuriik ja Milano hertsogiriik ·
Modena
Tänav Modena vanalinnas. Majadel on näha iseloomulikud portikused Modena on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Modena provintsi halduskeskus.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Modena · Kirikuriik ja Modena ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Napoleon I · Kirikuriik ja Napoleon I ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Paavst · Kirikuriik ja Paavst ·
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Põhja-Itaalia · Kirikuriik ja Põhja-Itaalia ·
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Pippin Lühike · Kirikuriik ja Pippin Lühike ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Prantsusmaa · Kirikuriik ja Prantsusmaa ·
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Ravenna eksarhaat · Kirikuriik ja Ravenna eksarhaat ·
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Renessanss · Kirikuriik ja Renessanss ·
Romagna
Romagna vallad (2009. aasta seisuga) Romagna (hääldus:; romanja keeles Rumâgna) on ajaloolis-geograafiline piirkond Põhja- ja Kesk-Itaalias, Aadria mere ja Apenniinide vahel.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Romagna · Kirikuriik ja Romagna ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Rooma · Kirikuriik ja Rooma ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma keiser · Kirikuriik ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma riik · Kirikuriik ja Saksa-Rooma riik ·
Spoleto
Spoleto on linn Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Spoleto · Kirikuriik ja Spoleto ·
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Stephanus II · Kirikuriik ja Stephanus II ·
Toscana mark
Toscana või Tuscia mark (või markkrahvkond või markiikond) oli piirimark Kesk-Itaalias, mis piirnes Kirikuriigiga lõunas ja idas, Liguuria merega läänes ning Itaalia kuningriigi riismetega põhjas.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Toscana mark · Kirikuriik ja Toscana mark ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia vabariik · Kirikuriik ja Veneetsia vabariik ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · 11. sajand ja Kirikuriik ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · 12. sajand ja Kirikuriik ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · 13. sajand ja Kirikuriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kirikuriik ühist
- Millised on sarnasused Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kirikuriik
Võrdlus Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kirikuriik
Itaalia kuningriik (keskaegne) on 135 suhted, samas Kirikuriik 126. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 13.03% = 34 / (135 + 126).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kirikuriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: