Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Haljala kihelkond ja Kadrina kihelkond
Haljala kihelkond ja Kadrina kihelkond on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Aaspere vald, Eesti Kirjandusmuuseum, Eestimaa kubermang, Haljala vald, Hõbeda vald, Johann Friedrich Hartknoch, Kadrina vald, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kihelkond, Kihlevere vald, Kirikumõis, Lääne-Viru maakond, Lühend, Märt Uustalu, Poolmõis, Rakvere vald, Rüütlimõis, Saksa keel, Taani hindamisraamat, Tatruse mõis, Viru kreis, Virumaa.
Aaspere vald
Aaspere vald (saksa keeles Kattentack) oli vald Haljala kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939.
Aaspere vald ja Haljala kihelkond · Aaspere vald ja Kadrina kihelkond ·
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Eesti Kirjandusmuuseum ja Haljala kihelkond · Eesti Kirjandusmuuseum ja Kadrina kihelkond ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eestimaa kubermang ja Haljala kihelkond · Eestimaa kubermang ja Kadrina kihelkond ·
Haljala vald
Haljala vald on omavalitsusüksus Eestis Lääne-Virumaal.
Haljala kihelkond ja Haljala vald · Haljala vald ja Kadrina kihelkond ·
Hõbeda vald
Hõbeda vald (saksa keeles Hoebbet) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Hõbeda vald ja Haljala kihelkond · Hõbeda vald ja Kadrina kihelkond ·
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Haljala kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Johann Friedrich Hartknoch ja Kadrina kihelkond ·
Kadrina vald
Kadrina vald on kohalik omavalitsus Lääne-Virumaa lääneosas.
Haljala kihelkond ja Kadrina vald · Kadrina kihelkond ja Kadrina vald ·
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Haljala kihelkond ja Karjamõis · Kadrina kihelkond ja Karjamõis ·
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Haljala kihelkond ja Kõrvalmõis · Kõrvalmõis ja Kadrina kihelkond ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Haljala kihelkond ja Kihelkond · Kadrina kihelkond ja Kihelkond ·
Kihlevere vald
Kihlevere vald (saksa keeles Kichlefer) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Haljala kihelkond ja Kihlevere vald · Kadrina kihelkond ja Kihlevere vald ·
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Haljala kihelkond ja Kirikumõis · Kadrina kihelkond ja Kirikumõis ·
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Haljala kihelkond ja Lääne-Viru maakond · Kadrina kihelkond ja Lääne-Viru maakond ·
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Haljala kihelkond ja Lühend · Kadrina kihelkond ja Lühend ·
Märt Uustalu
Märt Uustalu (sündinud 13. mail 1979 Tartus) on eesti ajaloolane.
Haljala kihelkond ja Märt Uustalu · Kadrina kihelkond ja Märt Uustalu ·
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Haljala kihelkond ja Poolmõis · Kadrina kihelkond ja Poolmõis ·
Rakvere vald
Rakvere vald on haldusüksus Lääne-Virumaal.
Haljala kihelkond ja Rakvere vald · Kadrina kihelkond ja Rakvere vald ·
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Haljala kihelkond ja Rüütlimõis · Kadrina kihelkond ja Rüütlimõis ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Haljala kihelkond ja Saksa keel · Kadrina kihelkond ja Saksa keel ·
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Haljala kihelkond ja Taani hindamisraamat · Kadrina kihelkond ja Taani hindamisraamat ·
Tatruse mõis
Tatruse mõis (saksa keeles Tatters) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Haljala kihelkond ja Tatruse mõis · Kadrina kihelkond ja Tatruse mõis ·
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Haljala kihelkond ja Viru kreis · Kadrina kihelkond ja Viru kreis ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Haljala kihelkond ja Virumaa · Kadrina kihelkond ja Virumaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Haljala kihelkond ja Kadrina kihelkond ühist
- Millised on sarnasused Haljala kihelkond ja Kadrina kihelkond
Võrdlus Haljala kihelkond ja Kadrina kihelkond
Haljala kihelkond on 105 suhted, samas Kadrina kihelkond 172. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 8.30% = 23 / (105 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Haljala kihelkond ja Kadrina kihelkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
