Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kleve hertsogkond ja Marki krahvkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kleve hertsogkond ja Marki krahvkond

Kleve hertsogkond vs. Marki krahvkond

Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik. Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.

Sarnasusi Kleve hertsogkond ja Marki krahvkond

Kleve hertsogkond ja Marki krahvkond on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Berg (riik), Bergi suurhertsogkond, Brandenburgi mark, Departemang (Prantsusmaa), Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst), Jülichi hertsogkond, Krahvkond, Münsteri piiskopkond, Napoleon I, Personaalunioon, Preisi kuningriik, Rein, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Vestfaal.

Alam-Reini-Vestfaali ringkond

Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.

Alam-Reini-Vestfaali ringkond ja Kleve hertsogkond · Alam-Reini-Vestfaali ringkond ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Berg (riik)

Berg oli riik – algul krahvkond, hiljem hertsogkond – Saksamaal Reinimaal.

Berg (riik) ja Kleve hertsogkond · Berg (riik) ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Bergi suurhertsogkond

Bergi suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Berg) rajati Napoleon Bonaparte'i poolt pärast tema võitu 1805.

Bergi suurhertsogkond ja Kleve hertsogkond · Bergi suurhertsogkond ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Brandenburgi mark ja Kleve hertsogkond · Brandenburgi mark ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Departemang (Prantsusmaa)

Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.

Departemang (Prantsusmaa) ja Kleve hertsogkond · Departemang (Prantsusmaa) ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)

Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.

Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst) ja Kleve hertsogkond · Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst) ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Jülichi hertsogkond

Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.

Jülichi hertsogkond ja Kleve hertsogkond · Jülichi hertsogkond ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Krahvkond

Krahvkond (inglise keeles county) on territoriaalüksus Suurbritannias.

Kleve hertsogkond ja Krahvkond · Krahvkond ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Münsteri piiskopkond

Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.

Kleve hertsogkond ja Münsteri piiskopkond · Münsteri piiskopkond ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Kleve hertsogkond ja Napoleon I · Marki krahvkond ja Napoleon I · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Kleve hertsogkond ja Personaalunioon · Marki krahvkond ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Kleve hertsogkond ja Preisi kuningriik · Marki krahvkond ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Kleve hertsogkond ja Rein · Marki krahvkond ja Rein · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Kleve hertsogkond ja Saksa keel · Marki krahvkond ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Kleve hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Marki krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Kleve hertsogkond ja Saksamaa · Marki krahvkond ja Saksamaa · Näe rohkem »

Vestfaal

Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.

Kleve hertsogkond ja Vestfaal · Marki krahvkond ja Vestfaal · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kleve hertsogkond ja Marki krahvkond

Kleve hertsogkond on 52 suhted, samas Marki krahvkond 38. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 18.89% = 17 / (52 + 38).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kleve hertsogkond ja Marki krahvkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »