Sisukord
56 suhted: Alamliik, Aristoteles, Binaarne nomenklatuur, Bioloogia, Botaanika, Carl von Linné, Charles Darwin, Charles Sibley, Definitsioon, DNA, Domeen (bioloogia), Eestikeelsed liiginimed, Elurikkus, Erast Parmasto, Ernst Mayr, Eukarüoodid, Evolutsioon, Hõimkond, Hunt, Imetajad, Jean-Baptiste de Lamarck, Kahepaiksed, Kalad, Kass, Katteseemnetaimed, Koiott, Ladina keel, Lõvi, Liigiteke, Liikide kirjeldamine, Liikide tekkimine, Linnud, Mükoloogia, Mõiste, Mikroorganismid, Morfoloogia, Organism, Paljasseemnetaimed, Perekond, Perekondlik sarnasus, Populatsioon, Prokarüoot, Putukad, Richard Dawkins, Roomajad, Samblikud, Sammaltaimed, Seened, Selgroogsed, Selgrootud, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Vaata Liik (bioloogia) ja Alamliik
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Liik (bioloogia) ja Aristoteles
Binaarne nomenklatuur
Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil.
Vaata Liik (bioloogia) ja Binaarne nomenklatuur
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Liik (bioloogia) ja Bioloogia
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Vaata Liik (bioloogia) ja Botaanika
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Liik (bioloogia) ja Carl von Linné
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Vaata Liik (bioloogia) ja Charles Darwin
Charles Sibley
Charles Gald Sibley (7. august 1917 – 12. aprill 1998) oli Ameerika Ühendriikide ornitoloog ja molekulaarbioloog.
Vaata Liik (bioloogia) ja Charles Sibley
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Liik (bioloogia) ja Definitsioon
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Liik (bioloogia) ja DNA
Domeen (bioloogia)
Domeen (Regio) on bioloogias praeguse seisuga kõrgeim taksonoomiline kategooria, üks eluslooduse suurjaotusi.
Vaata Liik (bioloogia) ja Domeen (bioloogia)
Eestikeelsed liiginimed
Eestikeelsed liiginimed on elusolendite liikidele pandud eestikeelsed nimetused.
Vaata Liik (bioloogia) ja Eestikeelsed liiginimed
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Vaata Liik (bioloogia) ja Elurikkus
Erast Parmasto
Erast Parmasto ajakirja Loodus aastapäeval 2001. aastal Foto: Jaan Künnap Erast Parmasto (aastani 1935 Erast Parro; 23. oktoober 1928 Nõmme – 24. aprill 2012) oli eesti mükoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1972), sai 1980.
Vaata Liik (bioloogia) ja Erast Parmasto
Ernst Mayr
Ernst Mayr, 1994 Ernst Walter Mayr (5. juuli 1904 Kempten, Saksamaa – 3. veebruar 2005 Bedford, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid) oli 20. sajandi üks juhtivaid evolutsioonibiolooge.
Vaata Liik (bioloogia) ja Ernst Mayr
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Liik (bioloogia) ja Eukarüoodid
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Liik (bioloogia) ja Evolutsioon
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Vaata Liik (bioloogia) ja Hõimkond
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Liik (bioloogia) ja Hunt
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Liik (bioloogia) ja Imetajad
Jean-Baptiste de Lamarck
Jean-Baptiste Lamarcki portree Jean-Baptiste de Lamarck (1. august 1744 – 18. detsember 1829 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees.
Vaata Liik (bioloogia) ja Jean-Baptiste de Lamarck
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Liik (bioloogia) ja Kahepaiksed
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Liik (bioloogia) ja Kalad
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Vaata Liik (bioloogia) ja Kass
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Liik (bioloogia) ja Katteseemnetaimed
Koiott
Koiott ehk preeriahunt (Canis latrans) on läänepoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Liik (bioloogia) ja Koiott
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Liik (bioloogia) ja Ladina keel
Lõvi
Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantri perekonnast.
Vaata Liik (bioloogia) ja Lõvi
Liigiteke
Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued liigid.
Vaata Liik (bioloogia) ja Liigiteke
Liikide kirjeldamine
Liigi kirjeldus on äsja avastatud liigi ametlik kirjeldus, tavaliselt teadusartikli vormis.
Vaata Liik (bioloogia) ja Liikide kirjeldamine
Liikide tekkimine
Esmatrüki tiitelleht "Liikide tekkimine" (ingl "The Origin of Species") on briti loodusuurija Charles Darwini raamat, mis on üks bioloogia klassikalisi teoseid.
Vaata Liik (bioloogia) ja Liikide tekkimine
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Liik (bioloogia) ja Linnud
Mükoloogia
Mükoloogia ehk seeneteadus on seeni uuriv teadusharu.
Vaata Liik (bioloogia) ja Mükoloogia
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Liik (bioloogia) ja Mõiste
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Vaata Liik (bioloogia) ja Mikroorganismid
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Liik (bioloogia) ja Morfoloogia
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Liik (bioloogia) ja Organism
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Liik (bioloogia) ja Paljasseemnetaimed
Perekond
Perekond: isa, ema ja kolm last Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.
Vaata Liik (bioloogia) ja Perekond
Perekondlik sarnasus
Perekondlik sarnasus (inglise keeles family resemblance, L. Wittgensteinil saksa keeles Familienähnlichkeit ja inglise keeles family likeness) on niisugune mingit kogumit iseloomustav ühisus, mille korral igale kogumi elemendile leidub ses kogumis teine temaga ühiste omadustega element, ent ei leidu üht omadust, mis oleks ühine kõigile kogumi elementidele.
Vaata Liik (bioloogia) ja Perekondlik sarnasus
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Vaata Liik (bioloogia) ja Populatsioon
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Vaata Liik (bioloogia) ja Prokarüoot
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Liik (bioloogia) ja Putukad
Richard Dawkins
Richard Dawkins loengut pidamas Clinton Richard Dawkins (sündinud 26. märtsil 1941 Nairobis) on Briti etoloog, evolutsioonibioloog ja teaduskirjanik.
Vaata Liik (bioloogia) ja Richard Dawkins
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Liik (bioloogia) ja Roomajad
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Liik (bioloogia) ja Samblikud
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Liik (bioloogia) ja Sammaltaimed
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Liik (bioloogia) ja Seened
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Liik (bioloogia) ja Selgroogsed
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Liik (bioloogia) ja Selgrootud
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Vaata Liik (bioloogia) ja Sugukond
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Liik (bioloogia) ja Taimed
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Vaata Liik (bioloogia) ja Takson
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Vaata Liik (bioloogia) ja Taksonoomia
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Liik (bioloogia) ja Tartu
Zooloogia
Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.
Vaata Liik (bioloogia) ja Zooloogia
Tuntud ka kui Bioloogiline liik, Geneetiline liik, Morfoloogiline liik, Species, Tüpoloogiline liik.