Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Magneesium ja Nikkel
Magneesium ja Nikkel on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Elektrolüüs, Ensüüm, Fosforhape, Halogeenid, Hape, Hapnik, Isotoop, Keemiline element, Keemistemperatuur, Korrosioon, Lämmastik, Leelis, Lihtaine, Maakoor, Massiarv, Metallid, Mineraal, Naatrium, Normaaltingimused, Oksiidid, Räni, Süsinik, Silikaatsed mineraalid, Soolad, Stabiilne isotoop, Sulam, Sulamistemperatuur, Tihedus, Tsink, Vask, ..., Väävel, Vesinikfluoriidhape. Laienda indeks (2 rohkem) »
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Elektrolüüs ja Magneesium · Elektrolüüs ja Nikkel ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Magneesium · Ensüüm ja Nikkel ·
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
Fosforhape ja Magneesium · Fosforhape ja Nikkel ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Magneesium · Halogeenid ja Nikkel ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Magneesium · Hape ja Nikkel ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Magneesium · Hapnik ja Nikkel ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Magneesium · Isotoop ja Nikkel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Magneesium · Keemiline element ja Nikkel ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Magneesium · Keemistemperatuur ja Nikkel ·
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Korrosioon ja Magneesium · Korrosioon ja Nikkel ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Magneesium · Lämmastik ja Nikkel ·
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Leelis ja Magneesium · Leelis ja Nikkel ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Lihtaine ja Magneesium · Lihtaine ja Nikkel ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maakoor ja Magneesium · Maakoor ja Nikkel ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Magneesium ja Massiarv · Massiarv ja Nikkel ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Magneesium ja Metallid · Metallid ja Nikkel ·
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Magneesium ja Mineraal · Mineraal ja Nikkel ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Magneesium ja Naatrium · Naatrium ja Nikkel ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Magneesium ja Normaaltingimused · Nikkel ja Normaaltingimused ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Magneesium ja Oksiidid · Nikkel ja Oksiidid ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Magneesium ja Räni · Nikkel ja Räni ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Magneesium ja Süsinik · Nikkel ja Süsinik ·
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Magneesium ja Silikaatsed mineraalid · Nikkel ja Silikaatsed mineraalid ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Magneesium ja Soolad · Nikkel ja Soolad ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Magneesium ja Stabiilne isotoop · Nikkel ja Stabiilne isotoop ·
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Magneesium ja Sulam · Nikkel ja Sulam ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Magneesium ja Sulamistemperatuur · Nikkel ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Magneesium ja Tihedus · Nikkel ja Tihedus ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Magneesium ja Tsink · Nikkel ja Tsink ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Magneesium ja Vask · Nikkel ja Vask ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Magneesium ja Väävel · Nikkel ja Väävel ·
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Magneesium ja Vesinikfluoriidhape · Nikkel ja Vesinikfluoriidhape ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Magneesium ja Nikkel ühist
- Millised on sarnasused Magneesium ja Nikkel
Võrdlus Magneesium ja Nikkel
Magneesium on 205 suhted, samas Nikkel 103. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 10.39% = 32 / (205 + 103).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Magneesium ja Nikkel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
