VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 508 suhted: Absolutism, Adresseavisen, Aftenposten, Agderi Ülikool, Agderi maakond, Ahm, Akvakultuur, Alang, Aleksander Nevski, Aleuriit, Alexander Kielland, Alta kaljujoonised, Alumiinium, Aluskord, Ameerika Ühendriigid, Andøya, Antarktika, Antarktika leping, Antarktis, Arhaikum, Atlandi heeringas, Atlandi ookean, Austria, Austvågøy, Østlandet, Øyeren, Ålesund, Barentsi meri, Barentsi saar, Bergen, Bergeni Ülikool, Bergens Tidende, Bjørnstjerne Bjørnson, Blåsjø, Bohuslän, Bokmål, Bouvet' saar, Brömsebro rahu, Bremeni peapiiskopkond, Dag Solstad, Dagbladet, Dagens Næringsliv, Demokraatia, Devon, Dmitri Medvedev, DNA, Dnepr, Doggerland, Edgeøya, Edvard Grieg, ... Laienda indeks (458 rohkem) » « Kahaneb indeks

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Vaata Norra ja Absolutism

Adresseavisen

Adresseavisen on Norras Trondheimis ilmuv sõltumatu konservatiivne päevaleht.

Vaata Norra ja Adresseavisen

Aftenposten

thumb Aftenposten on Norras Oslos ilmuv norrakeelne üleriigilise leviga päevaleht, mis on trükiarvult Norra teine ajaleht Verdens Gangi järel ning suurima tellijate arvuga leht.

Vaata Norra ja Aftenposten

Agderi Ülikool

Grimstadi kampus Agderi Ülikool (norra keeles Universitetet i Agder) on Norra avalik-õiguslik ülikool, millel on kaks linnakut, üks Kristiansandis ja teine Grimstadis.

Vaata Norra ja Agderi Ülikool

Agderi maakond

Agderi maakond on Lõuna-Norras Sorlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Vaata Norra ja Agderi maakond

Ahm

Ahm ehk kaljukass (Gulo gulo) on kärplaste sugukonda ahmi perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Norra ja Ahm

Akvakultuur

sumbast sägasid, Delta Pride'i sägakasvatus Mississippil Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas.

Vaata Norra ja Akvakultuur

Alang

Normaalmurrangute tekkimisega moodustunud alangud ja ülangud Kuul asuv Rima Ariadaeus on selgesti eristuv alang Alang on normaalmurrangutega piiritletud laskunud maakoore plokk.

Vaata Norra ja Alang

Aleksander Nevski

Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).

Vaata Norra ja Aleksander Nevski

Aleuriit

Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).

Vaata Norra ja Aleuriit

Alexander Kielland

Alexander Kielland Alexander Lange Kielland (18. veebruar 1849 – 6. aprill 1906) oli üks tuntumaid Norra 19.

Vaata Norra ja Alexander Kielland

Alta kaljujoonised

Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas.

Vaata Norra ja Alta kaljujoonised

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Vaata Norra ja Alumiinium

Aluskord

Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.

Vaata Norra ja Aluskord

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Vaata Norra ja Ameerika Ühendriigid

Andøya

Andøya on saar Norra meres, üks Vesteråleni saartest.

Vaata Norra ja Andøya

Antarktika

Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Vaata Norra ja Antarktika

Antarktika leping

Polaarjaamad ja nõudlusalade piirid (2002) 1959. aasta Wilkesi postkontori ümbrik Austraalia Antarktise Territooriumi avastamise auks Antarktika leping on rahvusvaheline leping, mis määratleb Antarktika staatuse ning seal lubatud ja keelatud tegevused, samuti selle lepingu täitmist jälgiv organisatsioon, mille liikmeteks on lepingu ratifitseerinud riigid.

Vaata Norra ja Antarktika leping

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Vaata Norra ja Antarktis

Arhaikum

Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.

Vaata Norra ja Arhaikum

Atlandi heeringas

Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.

Vaata Norra ja Atlandi heeringas

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Vaata Norra ja Atlandi ookean

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Vaata Norra ja Austria

Austvågøy

Hilisõhtu Austnesfjordeni Sildpollnes kiriku juures, Austvågøya, Lofoodid, 2015. aasta aprill Austvågøy on saar Norras Nordlandi maakonnas, Lofootide kõige idapoolsem saar.

Vaata Norra ja Austvågøy

Østlandet

Østlandet asend Norras Østlandet (uusnorra Austlandet) on regioon Kagu-Norras.

Vaata Norra ja Østlandet

Øyeren

Øyeren on järv Norras Vikeni maakonna Lillestrømi, Rælingeni, Enebakki, Indre Østfoldi valla territooriumil Lillestrømist kagust.

Vaata Norra ja Øyeren

Ålesund

Vaade Ålesundile Akslalt 2019. aasta septembris Ålesund (varasem nimi Aalesund) on linn loode-Norras Møre og Romsdali maakonnas, poolel teel Bergeni ja Trondheimi vahel.

Vaata Norra ja Ålesund

Barentsi meri

Kaart Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.

Vaata Norra ja Barentsi meri

Barentsi saar

Barentsi saare asukoht Barentsi saar (norra Barentsøya) on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestikus Lääne-Teravmägede ja Edgeøya vahel.

Vaata Norra ja Barentsi saar

Bergen

Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.

Vaata Norra ja Bergen

Bergeni Ülikool

Bergeni ülikool (norra keeles Universitetet i Bergen) asub Norras Bergenis.

Vaata Norra ja Bergeni Ülikool

Bergens Tidende

Bergens Tidende on Norras Bergenis ilmuv norrakeelne päevaleht, mis on trükiarvult Norra neljas ajaleht ja suurim regionaalne ajaleht.

Vaata Norra ja Bergens Tidende

Bjørnstjerne Bjørnson

Bjørnstjerne Martinus Bjørnson (8. detsember 1832 – 26. aprill 1910) oli norra kirjanik, 1903.

Vaata Norra ja Bjørnstjerne Bjørnson

Blåsjø

Blåsjø on järv (veehoidla) Norras Rogalandi maakonna Hjelmelandi ja Suldali valla ning Agderi maakonna Bykle valla territooriumil.

Vaata Norra ja Blåsjø

Bohuslän

Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.

Vaata Norra ja Bohuslän

Bokmål

Bokmål ('raamatukeel') on üks kahest norra keele standardist (teine on uusnorra keel ehk nynorsk).

Vaata Norra ja Bokmål

Bouvet' saar

Bouvet' saar Koloreeritud mustvalge foto. 1898 Bouvet' saare asukoht Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas.

Vaata Norra ja Bouvet' saar

Brömsebro rahu

Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.

Vaata Norra ja Brömsebro rahu

Bremeni peapiiskopkond

Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).

Vaata Norra ja Bremeni peapiiskopkond

Dag Solstad

Dag Solstad Foto: Bjarne Thune Dag Solstad (sündinud 16. juulil 1941 Sandefjordis) on norra proosakirjanik.

Vaata Norra ja Dag Solstad

Dagbladet

Dagbladet on Oslos ilmuv Norra suuruselt kolmas ajaleht.

Vaata Norra ja Dagbladet

Dagens Næringsliv

pisi Dagens Næringsliv ('Päeva Majanduselu'; lühend DN) on Norra ärialane päevaleht.

Vaata Norra ja Dagens Næringsliv

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Vaata Norra ja Demokraatia

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Vaata Norra ja Devon

Dmitri Medvedev

Dmitri Anatoljevitš Medvedev (Дмитрий Анатольевич Медведев; sündinud 14. septembril 1965 Leningradis) on Venemaa poliitik.

Vaata Norra ja Dmitri Medvedev

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Vaata Norra ja DNA

Dnepr

Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.

Vaata Norra ja Dnepr

Doggerland

Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.

Vaata Norra ja Doggerland

Edgeøya

Edgeøya asukoht Edgeøya (eesti keeles ka Edge) on asustamata saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas.

Vaata Norra ja Edgeøya

Edvard Grieg

Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist, keda peetakse üheks romantismiajastu juhtivaks heliloojaks.

Vaata Norra ja Edvard Grieg

Edvard Munch

Edvard Munch (12. detsember 1863 – 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis.

Vaata Norra ja Edvard Munch

Eelkambrium

Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.

Vaata Norra ja Eelkambrium

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Norra ja Eesti

Eesti-Norra suhted

Eesti-Norra suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Norra vahel.

Vaata Norra ja Eesti-Norra suhted

Eestlased Norras

Eestlased Norras on Norras elanud või elavad eestlased.

Vaata Norra ja Eestlased Norras

Eksport

Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.

Vaata Norra ja Eksport

Elektrienergia

Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.

Vaata Norra ja Elektrienergia

EMP ja Norra toetused

EMP ja Norra toetused on Islandi, Liechtensteini ja Norra panus sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ning kahepoolsete suhete tugevdamisse 15 Euroopa Liidu riigiga Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Vaata Norra ja EMP ja Norra toetused

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Vaata Norra ja Endeem

Equinor

Statoili teenindusjaama reklaamtulp (14. juuli 2004) Equinor ASA (ex Statoil) on Norra energeetikaettevõte, Põhjamaade suurim ettevõte.

Vaata Norra ja Equinor

Erakond

Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.

Vaata Norra ja Erakond

Erlend Loe

Erlend Loe Erlend Loe (sündinud 24. mail 1969) on norra romaanikirjanik.

Vaata Norra ja Erlend Loe

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Norra ja Esimene maailmasõda

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Norra ja Euroopa

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Vaata Norra ja Euroopa Liit

Euroopa Majandusühendus

Euroopa Majandusühendus (inglise European Economic Community; lühend EEC või EMÜ), 1993.

Vaata Norra ja Euroopa Majandusühendus

Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).

Vaata Norra ja Eurovisiooni lauluvõistlus

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.

Vaata Norra ja Fääri saared

Femunden

Femunden ehk Femund ehk Femundsjø on järv Norras põhiliselt Hedmarki maakonna Engerdali valla ning vähemal määral sama maakonna Osi valla ja Sør-Trøndelagi maakonna Rørosi valla territooriumil Rørosist kagus Rootsi piiri lähedal.

Vaata Norra ja Femunden

Fennoskandia kilp

Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.

Vaata Norra ja Fennoskandia kilp

Filmikunst

Muybridge'i järjend hobuse galopist Thomas Edison. Filmikunst ehk kinematograafia (vanakreeka keeles κίνημα kìnema ja γράφειν gràphein ehk 'liikumise talletamine') on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.

Vaata Norra ja Filmikunst

Finantsteenused

Finantsteenused on majanduslikud teenused, mida pakub rahanduse tööstus, mis hõlmab ettevõtteid, kes käitlevad raha, nagu näiteks krediidiühistud, pangad, krediitkaardiettevõtted, kindlustusfirmad, raamatupidamisettevõtted, börsimaaklerid, investeerimisfondid, üksikjuhid ja mõningad riigi spondeeritud ettevõtted.

Vaata Norra ja Finantsteenused

Finnmargi maakond

Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.

Vaata Norra ja Finnmargi maakond

Finnmarksvidda

pisi Finnmarksvidda on platoo Skandinaavia poolsaarel Põhja-Norras, mis hõlmab umbes 36% Finnmargi maakonnast.

Vaata Norra ja Finnmarksvidda

Fjord

Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.

Vaata Norra ja Fjord

Forell

Robert D. Wilkie, "Forell, püü ja tomatid" (kromolitograafia, 1877) Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.

Vaata Norra ja Forell

Frederik VI

Christoffer Wilhelm Eckersberg. Frederiki portree. Õli, 1825. Frederiksborgmuseet. Frederik VI (28. jaanuar 1768 – 3. detsember 1839) oli Taani kuningas 13. märtsist 1808 kuni surmani 1839 ja Norra kuningas 13.

Vaata Norra ja Frederik VI

Fredrikstad

Fredrikstad (varem ka Fredriksstad) on Fredrikstadi vallale kuuluv osa Norra Vikeni maakonna Fredrikstadi/Sarpsborgi asulast.

Vaata Norra ja Fredrikstad

Fredrikstad/Sarpsborg

pisi Fredrikstad/Sarpsborg on tiheasustusega paikkond (norra tettsted) Norras Vikeni maakonnas Fredrikstadi ja Sarpsborgi vallas.

Vaata Norra ja Fredrikstad/Sarpsborg

Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.

Vaata Norra ja Fridtjof Nansen

Gabro

Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.

Vaata Norra ja Gabro

Galdhøpiggen

Galdhøpiggen on mägi Norras Opplandi maakonnas Lomi vallas.

Vaata Norra ja Galdhøpiggen

Geiranger

Geiranger on küla Norra lääneosas Møre og Romsdali maakonnas Sunnmøre piirkonnas Stranda vallas, Geirangeri fjordi tipus.

Vaata Norra ja Geiranger

Geirangerfjorden

Geirangeri fjordi asukohakaart Geirangerfjorden ehk Geirangeri fjord on fjord Norra lääneosas Møre og Romsdali maakonnas Sunnmøre piirkonnas, linnulennult 200 km Bergenist kirdes ja 280 km Oslost loodes.

Vaata Norra ja Geirangerfjorden

George Balanchine

George Balanchine (õieti Giorgi Balantšivadze; 22. jaanuar (vana kalendri järgi 9. jaanuaril) 1904 Peterburi – 30. aprill 1983) oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid koreograafe ja üks American Balleti rajajaid.

Vaata Norra ja George Balanchine

Glåma

Glåma ehk Glomma on Norra pikim jõgi.

Vaata Norra ja Glåma

Glittertind

Glittertind ehk Glittertinden on 2465 m kõrgune mägi Norras Innlandeti maakonnas Lomi vallas Jotunheimeni mäeahelikus, 13 km Lillehammerist loodes.

Vaata Norra ja Glittertind

Gneiss

Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.

Vaata Norra ja Gneiss

Golfi hoovus

Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.

Vaata Norra ja Golfi hoovus

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Vaata Norra ja Graniit

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.

Vaata Norra ja Gröönimaa

Gustav Vigeland

Gustav Vigeland (sünninimi Adolf Gustav Thorsen; 11. aprill 1869 – 12. märts 1943) oli norra skulptor.

Vaata Norra ja Gustav Vigeland

Haakon VII

Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.

Vaata Norra ja Haakon VII

Hafrsfjordi lahing

Fritz Røedi loodud monument Hafrsfjordi lahingu mälestuseks Hafrsfjordi lahing oli lahing, mille tulemusena allutati Lääne-Norra esmakordselt ühe monarhi alla.

Vaata Norra ja Hafrsfjordi lahing

Halling

Halling on eesti perekonnanimi.

Vaata Norra ja Halling

Hammerfest

Hammerfest on linn Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Hammerfesti valla keskus.

Vaata Norra ja Hammerfest

Harald Kaunisjuus

Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.

Vaata Norra ja Harald Kaunisjuus

Harald V

Trondheimis St. Olavsi haigla avamisel, 2010 Harald V (sündinud 21. veebruaril 1937 Skaugumis Askeri vallas) on Norra kuningas alates 1991.

Vaata Norra ja Harald V

Hardangeri fjord

Hardangeri fjord (norra Hardangerfjorden) asub Norras ja on suuruselt kolmas fjord maailmas.

Vaata Norra ja Hardangeri fjord

Hardangeri viiul

Hardangeri viiul (nr hardingfele) on Norra viiul, tihti nimetatakse seda Norra rahvuspilliks.

Vaata Norra ja Hardangeri viiul

Harilik haab

Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.

Vaata Norra ja Harilik haab

Harilik jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest.

Vaata Norra ja Harilik jõhvikas

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Vaata Norra ja Harilik mänd

Harilik mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.

Vaata Norra ja Harilik mustikas

Haruldased muldmetallid

Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.

Vaata Norra ja Haruldased muldmetallid

Härjedalen

Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.

Vaata Norra ja Härjedalen

Håkon V Magnusson

Håkon V Magnusson (1270 – 8. mai 1319) oli Norra kuningas aastail 1299–1319.

Vaata Norra ja Håkon V Magnusson

Høyre

Høyre ('parempoolsed', norra lühend H, ametlik ingliskeelne nimi Conservative Party of Norway ('Norra Konservatiivne Partei')) on konservatiivne Norra partei.

Vaata Norra ja Høyre

Hüdroelektrijaam

Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.

Vaata Norra ja Hüdroelektrijaam

Hüdroenergia

Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

Vaata Norra ja Hüdroenergia

Heaoluriik

Heaoluriik või ka hoolekanderiik (inglise keeles welfare state) või sotsiaalriik (saksa keeles Sozialstaat) on valitsemisvorm, mille puhul riik kaitseb ja toetab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, mis põhineb seadustega sätestatud õiguskorral ja ametnike hoolekandel, mille eesmärgiks on tagada riigi elanikele võrdsed võimalused tulusid ümber jagades ning avalikul vastutusel nende kodanike ees, kes ei ole suutelised endile tagama minimaalselt vajalikke elutingimusi.

Vaata Norra ja Heaoluriik

Henrik Ibsen

Henrik Ibsen Henrik Ibsen (20. märts 1828 Skien – 23. mai 1906 Kristiania) oli norra näitekirjanik, kes seisis ka Norra Rahvusteatri rajamise juures.

Vaata Norra ja Henrik Ibsen

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Vaata Norra ja Hiina

Hinnøya

Hinnøya (põhjasaami Idna Iinnasuolu) on Norra põhiosa suurim saar.

Vaata Norra ja Hinnøya

Hirv

Hirv Uppsala äärelinna pargis. Hirv (Cervus) on perekond sõralisi imetajaid, mis kuulub hirvlaste sugukonda.

Vaata Norra ja Hirv

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Vaata Norra ja Holland

Holmebåen

Holmebåen on väike laid Norra meres Norras Vestlandi maakonnas Solundi vallas Sogne fjordi suudmest põhjas, Utværi saarest põhjas.

Vaata Norra ja Holmebåen

Holotseen

Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.

Vaata Norra ja Holotseen

Hordalandi maakond

Hordalandi maakond oli 1.

Vaata Norra ja Hordalandi maakond

Hornøya

Hornøya saar Hornøya on Norra saar Barentsi meres Finnmargi maakonnas Vardø vallas, Vardøst 1 km edelas.

Vaata Norra ja Hornøya

Hornindalsvatnet

Hornindalsvatneti asukoha kaart. Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv (514 meetrit).

Vaata Norra ja Hornindalsvatnet

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Vaata Norra ja Hunt

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.

Vaata Norra ja Ilves

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Vaata Norra ja Imetajad

Immigrant

Immigrant ehk sisserännanu on inimene, kes on mingisse riiki teisest riigist alaliselt või pikaks ajaks elama asunud.

Vaata Norra ja Immigrant

Import

Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.

Vaata Norra ja Import

Impressionism

Claude Monet. "Impressioon. Tõusev päike" (1872). Õli lõuendil, 48*63 cm, Musée Marmottan, Pariis Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.

Vaata Norra ja Impressionism

Inimarengu indeks

Inimarengu indeks (inglise keeles Human Development Index, HDI) on statistiline näitaja, mida kasutatakse riikide võrdlemisel ja mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridust ja elatustaset.

Vaata Norra ja Inimarengu indeks

Innlandeti maakond

Innlandeti maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Vaata Norra ja Innlandeti maakond

Iraak

Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.

Vaata Norra ja Iraak

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Vaata Norra ja Island

Ja, vi elsker dette landet

"Ja, vi elsker dette landet" 'Jah, me armastame seda maad' on Norra riigihümn.

Vaata Norra ja Ja, vi elsker dette landet

Jaga Jazzist

Jaga Jazzist on eksperimentaalset džässi viljelev ansambel Norrast, mis sai laiemalt tuntuks, kui BBC valis 2002.

Vaata Norra ja Jaga Jazzist

Jan Kjærstad

Jan Kjærstad Jan Kjærstad (sündinud 6. märtsil 1953) on norra kirjanik.

Vaata Norra ja Jan Kjærstad

Jan Mayen

Jan Mayen Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres.

Vaata Norra ja Jan Mayen

Jämtland

Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.

Vaata Norra ja Jämtland

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Vaata Norra ja Järv

Jørgen Moe

Jørgen Engebretsen Moe (22. aprill 1813 – 27. märts 1882) oli Norra vaimulik ja kirjanik.

Vaata Norra ja Jørgen Moe

Jüütimaa

Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.

Vaata Norra ja Jüütimaa

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Vaata Norra ja Jõgi

Jon Fosse

Jon Fosse Jon Fosse (sündinud 29. septembril 1959) on norra proosa- ja näitekirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (2023).

Vaata Norra ja Jon Fosse

Jonas Gahr Støre

Jonas Gahr Støre (2016) Jonas Gahr Støre (sündinud 25. augustil 1960 Oslos) on Norra poliitik, alates 14. oktoobrist 2021 Norra peaminister.

Vaata Norra ja Jonas Gahr Støre

Jonas Lie

Jonas Lie Jonas Lauritz Idemil Lie (6. november 1833 Modum – 5. juuli 1908 Stavern) oli norra romaanikirjanik, üks neljast suurest.

Vaata Norra ja Jonas Lie

Jostedalsbreen

Jostedalsbreen Jostedalsbreen või Jostedali liustik on suurim liustik Mandri-Euroopas.

Vaata Norra ja Jostedalsbreen

Jotunheimen

Vaade Knutshøi`st Jotunheimeni keskuse poole Jotunheimen ('hiiglaste kodu') on Skandinaavia mäestiku kõrgeim osa, mis asub Norras Innlandeti maakonna ning Vestlandi maakonna piiril, Oslost umbes 350 km põhja pool.

Vaata Norra ja Jotunheimen

Juga

Juga on vee vaba langemine järsult astangult.

Vaata Norra ja Juga

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Vaata Norra ja Kalad

Kalapüük

Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.

Vaata Norra ja Kalapüük

Kaljujoonis

Kaljujoonis ehk petroglüüf on pikto- või logogrammidest koosnev joonis, mis on uuristatud kaljupinda või värvitud kaljupinnale.

Vaata Norra ja Kaljujoonis

Kalmari sõda

Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.

Vaata Norra ja Kalmari sõda

Kalmari unioon

Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.

Vaata Norra ja Kalmari unioon

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Norra ja Kambrium

Kanarbik

Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.

Vaata Norra ja Kanarbik

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Vaata Norra ja Karl XIV Johan

Karmøy

pisi Karmøy on saar Norras Rogalandi maakonnas Haugesundi valla ja Boknafjordeni suudme vahel.

Vaata Norra ja Karmøy

Kask

Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Vaata Norra ja Kask

Kääbusvaal

Kääbusvaal (Balaenoptera acutorostrata) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.

Vaata Norra ja Kääbusvaal

Kärplased

Kärplased (Mustelidae) on sugukond kiskjaliste seltsist.

Vaata Norra ja Kärplased

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Vaata Norra ja Kütus

Kesk-Euroopa aeg

sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole.

Vaata Norra ja Kesk-Euroopa aeg

Keskpartei (Norra)

Keskpartei ehk Tsentrumipartei (norra Senterpartiet, norra lühend: SP) on Norra erakond.

Vaata Norra ja Keskpartei (Norra)

Kibergsneset

Kibergsneset on neem Norra mandriosas Finnmargis Vardø vallas Vardø linnast läänes ja Kibergist põhjas.

Vaata Norra ja Kibergsneset

Kieli rahuleping

Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14.

Vaata Norra ja Kieli rahuleping

Kildad

Paljanduv kristalne kilt Šotimaal Kildad on kivimid, mida iseloomustab kildalisus ehk kildaline tekstuur.

Vaata Norra ja Kildad

Kirdemaa

Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.

Vaata Norra ja Kirdemaa

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Vaata Norra ja Kirik (pühakoda)

Kirjandus

Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.

Vaata Norra ja Kirjandus

Kirjaoskus

Kirjaoskus riigiti Kirjaoskus on inimeste oskus kirjalikke tekste lugeda ja kirjutada.

Vaata Norra ja Kirjaoskus

Kirkenes

Kirkenes (soome keeles Kirkkoniemi, põhjasaami keeles Girkonjárga) on linn Norra kirdeosas Troms og Finnmargi maakonnas, Sør-Varangeri valla keskus.

Vaata Norra ja Kirkenes

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Vaata Norra ja Kivisüsi

Knivskjellodden

Asendikaart Nordkapilt Vaade Nordkapilt Vaade Nordkapilt Knivskjellodden ehk Knivskjelodden on Barentsi mere äärne poolsaar Norras Troms og Finnmargi maakonnas Magerøya saarel Nordkapi vallas Nordkapist lääneloodes (4,5 km loodes).

Vaata Norra ja Knivskjellodden

Knut Hamsun

Knut Hamsun Knut Hamsun (4. august 1859 – 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik.

Vaata Norra ja Knut Hamsun

Kobras

Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Vaata Norra ja Kobras

Konstitutsiooniline monarhia

Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.

Vaata Norra ja Konstitutsiooniline monarhia

Konungs skuggsjá

Lehekülg "Konungs skuggsjást" thumb "Konungs skuggsjá" (vanapõhja keeles, "kuninga peegel"; ladina "Speculum regale"; tänapäeva norra keeles "Kongsspegelen" või "Kongespeilet" (Bokmål)) on umbkaudu 1250.

Vaata Norra ja Konungs skuggsjá

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Vaata Norra ja Koobalt

Kopenhaagen

Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.

Vaata Norra ja Kopenhaagen

Krevett

Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.

Vaata Norra ja Krevett

Kristalne kivim

Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.

Vaata Norra ja Kristalne kivim

Kristiansand

Kristiansand on linn Norra lõunaosas, Agderi maakonna, Kristiansandi valla ja varasema Vest-Agderi maakonna halduskeskus.

Vaata Norra ja Kristiansand

Kristlik Rahvapartei

Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti või Kristeleg Folkeparti, lühend KrF) on Norra kristlik-demokraatlik parteis, mis loodi 1933.

Vaata Norra ja Kristlik Rahvapartei

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Vaata Norra ja Kristlus

Kuninganna Maudi maa

thumb Kuninganna Maudi maa (norra Dronning Maud Land) on piirkond Antarktises, mida nõuab endale Norra.

Vaata Norra ja Kuninganna Maudi maa

Kurdistan

Kurdide asuala (1992) Kurdistan on ajalooline kurdide asuala Lääne-Aasias.

Vaata Norra ja Kurdistan

Kvaløya

Kvaløya on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas Tromsø vallas.

Vaata Norra ja Kvaløya

Kvaternaar

Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.

Vaata Norra ja Kvaternaar

Kveeni keel

Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.

Vaata Norra ja Kveeni keel

Kveenid

Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.

Vaata Norra ja Kveenid

Kvitøya

Teravmägede kirdeosas Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.

Vaata Norra ja Kvitøya

Laevaehitus

Laevatehas Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes.

Vaata Norra ja Laevaehitus

Laevandus

Jõelaev "Pegasus" Emajõel, Tartus. 2018. aasta juuni Laevandus on merenduse oluline valdkond, mis hõlmab laevade ja teiste sarnaste veesõidukite kasutamist veekogudel ja nende kasutamise toetamisega seotud tegevusi.

Vaata Norra ja Laevandus

Langøya

Langøya on saar Norras Nordlandi maakonnas vahetult Hinnøyast läänes, osa Vesterålenist.

Vaata Norra ja Langøya

Lapimaa

Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Vaata Norra ja Lapimaa

Lars Saabye Christensen

Lars Saabye Christensen 2013. aastal Lars Saabye Christensen Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead 7. mail 2010. Pildistas Ave Maria Mõistlik Lars Saabye Christensen (sündinud 21. septembril 1953 Oslos) on norra kirjanik.

Vaata Norra ja Lars Saabye Christensen

Lavamaa

Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.

Vaata Norra ja Lavamaa

Lääne-Teravmäed

400px Lääne-Teravmäed on saar Teravmägede lääneosas.

Vaata Norra ja Lääne-Teravmäed

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Vaata Norra ja Lõhe

Lõuna-Jäämeri

Lõuna-Jäämeri on ookean, mis moodustub India, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapoolseimatest osadest.

Vaata Norra ja Lõuna-Jäämeri

Lõunasaami keel

Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.

Vaata Norra ja Lõunasaami keel

Leetmuld

Leetmulla profill Leetmullad on rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad.

Vaata Norra ja Leetmuld

Lehtpuud

Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.

Vaata Norra ja Lehtpuud

Lemming

Lemming (Lemmus) on näriliste seltsi hamsterlaste sugukonda kuuluv perekond.

Vaata Norra ja Lemming

Lendler

Lendler on Austria rahvatants, valsi eelkäija.

Vaata Norra ja Lendler

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.

Vaata Norra ja Liiv

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Vaata Norra ja Liivakivi

Lillehammer

Lillehammer on linn Kagu-Norras Innlandeti maakonnas, Lillehammeri valla keskus.

Vaata Norra ja Lillehammer

Limingen

Limingen (lõunasaami Lyjmede) on järv Norras Trøndelagi maakonnas Røyrviki ja Lierne vallas.

Vaata Norra ja Limingen

Lindesnes

Asendikaart Lindesnesi tuletorn Lindesnes (norra keeles ka Lindesneshalvøya) on poolsaar Norras Skagerraki ääres Agderi maakonnas Lindesnesi vallas 20 km Vigelandist edelas ja umbes 25 km Oddenist läänes.

Vaata Norra ja Lindesnes

Lindesnesi vald

Lindesnesi vald on vald Norras Agderi maakonna lõunaosas.

Vaata Norra ja Lindesnesi vald

Lofoodid

Lofoodid ja Vesterålen Lofoodid on saarestik Põhja-Norras Nordlandi maakonnas.

Vaata Norra ja Lofoodid

Looduskaitseala

Kabli looduskaitseala Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Vaata Norra ja Looduskaitseala

Lophelia pertusa

Lophelia pertusa on kivikoralliliste seltsi kuuluv süvaveekorall.

Vaata Norra ja Lophelia pertusa

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Vaata Norra ja Lubjakivi

Lule saami keel

Lule saami keel (julevusámegiella) on soome-ugri keelte hulka kuuluv saami keel, mida kõneleb 1500 kuni 2000 inimest Norras ja Rootsis.

Vaata Norra ja Lule saami keel

Lundi peapiiskopkond

Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.

Vaata Norra ja Lundi peapiiskopkond

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Vaata Norra ja Luterlus

Maagaas

Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Vaata Norra ja Maagaas

Maakond (Norra)

Norra maakonnad Norras on maakond (fylke, vanapõhja sõnast fylki) 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Vaata Norra ja Maakond (Norra)

Maastikumaal

Konrad Mägi, "Maastik", 1920–1921, õli papil Maastikumaal ehk peisaaž on maaližanr, mis on keskendunud maastiku kujutamisele.

Vaata Norra ja Maastikumaal

Maavara

Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.

Vaata Norra ja Maavara

Magerøya

Magerøya saare asukoht Magerøya (põhjasaami keeles Máhkarávju) on saar Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Nordkapi vallas.

Vaata Norra ja Magerøya

Mageveekalad

Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).

Vaata Norra ja Mageveekalad

Magnus Lagabøte

Magnus Lagabøte (vanapõhja Magnús lagabœtir; ka Magnus Håkonsson või Magnus VI; 1238 Tunsberg – 9. mai 1280 Bergen) oli Norra kuningas aastail 1263–1280.

Vaata Norra ja Magnus Lagabøte

Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.

Vaata Norra ja Majanduskasv

Makrell

Makrell (Scomber scombrus) on makrelllaste sugukonda kuuluv pelaagiline parvekala.

Vaata Norra ja Makrell

Mammut

Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.

Vaata Norra ja Mammut

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Vaata Norra ja Mandrijää

Mardalsfossen

Mardalsfossen Mardalsfossen on juga Norras Mardøla jõel.

Vaata Norra ja Mardalsfossen

Masin

Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.

Vaata Norra ja Masin

Masurka

Masurka (poola keeles mazurek Poola maakonna Mazury järgi) on Poola päritolu tants ja tantsumuusika žanr.

Vaata Norra ja Masurka

Mäendus

Mäendus on õpetus maavarade kaevandamisest ja uurimisest.

Vaata Norra ja Mäendus

Mäger

Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.

Vaata Norra ja Mäger

Mägismaa

Mägismaa on ebakorrapärase pinnamoega mägine ala, kus vahelduvad mäeahelikud, üksikud mäemassiivid, lavamaad, mägedevahelised ja sisemägised nõod.

Vaata Norra ja Mägismaa

Mängufilm

Mängufilm (varasem nimetus kunstiline film) on film, milles kasutatakse stsenaariumil põhinevat lavastust ja näitlejate mängu.

Vaata Norra ja Mängufilm

Männik

Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).

Vaata Norra ja Männik

Møre og Romsdali maakond

Møre og Romsdali maakond on Lääne-Norra kõige põhjapoolseim maakond.

Vaata Norra ja Møre og Romsdali maakond

Meedia

Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsioonikandjate ühine nimetus.

Vaata Norra ja Meedia

Mesosoikum

Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).

Vaata Norra ja Mesosoikum

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Vaata Norra ja Metallid

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Vaata Norra ja Mets

Metsandus

Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Vaata Norra ja Metsandus

Mitteraudmetallid

Mitteraudmetallideks ehk värvilisteks metallideks (inglise non-ferrous metals) nimetatakse metallurgias neid metalle ja sulameid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga vähe).

Vaata Norra ja Mitteraudmetallid

Mjøsa

Mjøsa on järv Norra lõunaosas Innlandeti ja Vikeni maakonna piiril, Oslost umbes 100 km põhjas, Norra suurim järv.

Vaata Norra ja Mjøsa

Mobilisatsioon

Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.

Vaata Norra ja Mobilisatsioon

Moderntants

Moderntants on tantsustiil, mis kujunes välja 19.

Vaata Norra ja Moderntants

Moondekivim

kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Vaata Norra ja Moondekivim

Mootorsõiduk

Mootorsõiduk on autonoomse jõuallikaga varustatud transpordivahend inimeste ja kaupade veoks.

Vaata Norra ja Mootorsõiduk

Moster

Moster on saar Norras Vestlandi maakonnas Bømlo valla idanurgas Bømlafjordenist põhjas.

Vaata Norra ja Moster

Murmansk

Murmansk (vene keeles Мурманск) on linn Venemaal, Murmanski oblasti keskus, Arktika suurim linn.

Vaata Norra ja Murmansk

Muskusveis

Muskusveis (Ovibos moschatus) on Arktikas elav kitslaste alamsugukonda kuuluv veislane.

Vaata Norra ja Muskusveis

Must surm

Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.

Vaata Norra ja Must surm

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Vaata Norra ja Nafta

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Vaata Norra ja Napoleon I

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Vaata Norra ja Napoleoni sõjad

Narvik

Narvik on linn Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonnas põhja pool põhjapolaarjoont Ofotfjordeni idaosa lõunarannikul Rombakeni ja Beisfjordeni vahelisel Narviki poolsaarel, Narviki valla keskus.

Vaata Norra ja Narvik

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Vaata Norra ja NATO

Nærøyfjorden

Nærøyelva ehk Nærøya fjord on fjord Norras Sogn og Fjordane maakonnas Aurlandi vallas.

Vaata Norra ja Nærøyfjorden

Neutraliteet

Neutraliteet ehk erapooletus on riigi väljakuulutatud püsiv olek ja hoiak, mis keelab liitumise sõjaliste liitudega.

Vaata Norra ja Neutraliteet

Newfoundland

thumb Newfoundland on saar Põhja-Ameerika ranniku lähedal Atlandi ookeanis.

Vaata Norra ja Newfoundland

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Vaata Norra ja Nikkel

Nobeli auhind

Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.

Vaata Norra ja Nobeli auhind

Nobeli kirjandusauhind

Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.

Vaata Norra ja Nobeli kirjandusauhind

Nordkinn

thumb Kinnarodden Nordkinn ehk Kinnarodden on neem Norras Troms og Finnmargi maakonnas Lebesby ja Gamviki valla piiril (või Lebesby vallas) Nordkinni poolsaarel Barentsi mere ääres.

Vaata Norra ja Nordkinn

Nordlandi maakond

Nordlandi maakond on 1.

Vaata Norra ja Nordlandi maakond

Norra (Järva)

Norra on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Vaata Norra ja Norra (Järva)

Norra 2014. aasta taliolümpiamängudel

Norra osales 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis 134 sportlasega, kes võistlesid 12 spordialal.

Vaata Norra ja Norra 2014. aasta taliolümpiamängudel

Norra Ülemkohus

Ülemkohtu hoone Norra Ülemkohus (norra Norges Høyesterett) on Norra kõrgeim kohtuinstants.

Vaata Norra ja Norra Ülemkohus

Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel

Norra on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1960.

Vaata Norra ja Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel

Norra hoovus

Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest.

Vaata Norra ja Norra hoovus

Norra jalgpallikoondis

Norra jalgpallikoondis on Norra jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Norrat rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.

Vaata Norra ja Norra jalgpallikoondis

Norra keel

Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

Vaata Norra ja Norra keel

Norra konstitutsioonipäev

Norra kunstniku Christian Krohgi teos "17. mai 1893" Norra konstitutsioonipäev 17. mail on Norra rahvuspüha.

Vaata Norra ja Norra konstitutsioonipäev

Norra kroon

Norra kroon (krone, mitm. kroner) on Norra rahaühik.

Vaata Norra ja Norra kroon

Norra kuningas

Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.

Vaata Norra ja Norra kuningas

Norra kuninglik perekond

thumb Norra kuninglikku perekonda kuuluvad valitsev monarh ning tema abikaasa ja nende järeltulijad koos abikaasadega, samuti eelmiste kuninglike perekondade elusolevad liikmed ning nende abikaasad ja lapsed.

Vaata Norra ja Norra kuninglik perekond

Norra maakondade tunnuslilled

Siin on loetletud Norra maakondade tunnuslilled ehk maakonnalilled.

Vaata Norra ja Norra maakondade tunnuslilled

Norra meri

Norra meri Atlandi ookeani kirdeosas Norra meri on Atlandi ookeani osa.

Vaata Norra ja Norra meri

Norra põhiseadus

Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.

Vaata Norra ja Norra põhiseadus

Norra peaminister

Norra peaminister (norra keeles statsminister) on Norra valitsuse juht.

Vaata Norra ja Norra peaminister

Norra politseiteenistus

Norra maanteepolitseinikud Norra politseiteenistus (norra Politi- og lensmannsetaten) on Norra justiits- ja politseiministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon.

Vaata Norra ja Norra politseiteenistus

Norra Rahvusooper ja -ballett

Norra Rahvusooper ja -ballett (norra k Den Norske Opera & Ballet) on Norra esimene kutseline ooperi- ja balletiteater.

Vaata Norra ja Norra Rahvusooper ja -ballett

Norra Töölispartei

Norra Tööpartei ehk Norra Töölispartei (norra keeles Det Norske Arbeiderparti; DNA) on Norra erakond, mille ideoloogia on sotsiaaldemokraatia.

Vaata Norra ja Norra Töölispartei

Norra tuletornide loend

Lindesnesi tuletorn Norra rannapiir on 83 000 km pikk ning seal paikneb või on paiknenud 212 tuletorni, aga nendest ainult kuni 154 on töötanud samal ajal.

Vaata Norra ja Norra tuletornide loend

Norralased

pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.

Vaata Norra ja Norralased

November

November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.

Vaata Norra ja November

NRK

NRK logo NRK (norra keeles Norsk rikskringkasting AS) on Norra riigiringhääling.

Vaata Norra ja NRK

NRK1

NRK1 on Norra Riigiringhäälingu (norra Norsk rikskringkasting) põhikanal.

Vaata Norra ja NRK1

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Vaata Norra ja Okaspuutaimed

Olav Tryggvason

Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.

Vaata Norra ja Olav Tryggvason

Oldenburgi dünastia

Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.

Vaata Norra ja Oldenburgi dünastia

Org

Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.

Vaata Norra ja Org

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.

Vaata Norra ja Oslo

Oslo Ülikool

Kuningliku Frederiki ülikooli varasem pitser Õigusteaduskonna hoone esine Oslo Ülikool (norra keeles Universitetet i Oslo; ladina keeles Universitas Osloensis) on ülikool Norra pealinnas Oslos.

Vaata Norra ja Oslo Ülikool

Oslo fjord

Oslo fjordi kaart Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas.

Vaata Norra ja Oslo fjord

Paju

Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.

Vaata Norra ja Paju

Pakistan

Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.

Vaata Norra ja Pakistan

Paleosoikum

Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).

Vaata Norra ja Paleosoikum

Püü

Püü (Lagopus) on linnuperekond faasanlaste sugukonnas.

Vaata Norra ja Püü

Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Vaata Norra ja Püriit

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Vaata Norra ja Põder

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Vaata Norra ja Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika manner

Põhja-Ameerika satelliidilt Põhja-Ameerika asend maailmakardil Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral.

Vaata Norra ja Põhja-Ameerika manner

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Vaata Norra ja Põhja-Jäämeri

Põhja-Norra

Põhja-Norra Bergsfjorden Senja saare lähedal Tromsi maakonnas Põhja-Norra (norra keeles Nord-Norge (''bokmål''), uusnorra keeles Nord-Noreg, põhjasaami keeles Davvi-Norga) on regioon Norra põhjaosas, mis koosneb Nordlandi, Tromsi ja Finnmargi maakonnast.

Vaata Norra ja Põhja-Norra

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Vaata Norra ja Põhjamaad

Põhjamaade Nõukogu

Põhjamaade Nõukogu (taani keeles Nordisk Råd, norra keeles Nordisk råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan.

Vaata Norra ja Põhjamaade Nõukogu

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Vaata Norra ja Põhjameri

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Vaata Norra ja Põhjapõder

Põhjapolaarjoon

Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.

Vaata Norra ja Põhjapolaarjoon

Põhjasaami keel

Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.

Vaata Norra ja Põhjasaami keel

Põllumajandusmaa

Põllumajandusmaa (ka põllumajanduslik maa) on maa, kus kasvatatakse põllumajandussaadusi või kus on head põllumajanduslikud ja keskkonnatingimused millegi kasvatamiseksEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Vaata Norra ja Põllumajandusmaa

Põrniklased

Põrniklased (Scarabaeidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.

Vaata Norra ja Põrniklased

Pealinn

Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Vaata Norra ja Pealinn

Peeter I saar

Peeter I saare asukoht Amundseni meres. Foto on tehtud uurimislaeva Polarstern ekspeditsiooni ajal 1994. Peeter I saar (norra keeles (bokmål) Peter I Øy, Peter 1.s øy, Peter Is øy, Peter I's øy) on vulkaanilise päritoluga saarte rühm Antarktika lääneosas Bellingshauseni meres umbes 450 km kaugusel Antarktise läänerannikust (Eightsi rannikust ja Ellsworthi maast), 400 km Thurstoni saarest kirdes, Hoorni neemest edelas, üks lähisantarktilistest saartest.

Vaata Norra ja Peeter I saar

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Vaata Norra ja Personaalunioon

Peter Asbjørnsen

P.C. Asbjørnsen Peter Christen Asbjørnsen (15. jaanuar 1812 – 5. jaanuar 1885) oli norra kirjanik ja loodusteadlane, kes tegeles norra folkloori kogumisega.

Vaata Norra ja Peter Asbjørnsen

Pihlakas

Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.

Vaata Norra ja Pihlakas

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Norra ja Poola

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Norra ja Prantsusmaa

Progressipartei

Progressipartei (eesti keeles on kasutatud ka vastet EduerakondØyvind Strømmen Postimees/Aftenposten, 28.07.2011; bokmål: Fremskrittspartiet, uusnorra keeles: Framstegspartiet, lühend FrP) on konservatiivne Norra partei.

Vaata Norra ja Progressipartei

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Vaata Norra ja Pruunkaru

Pysen

Pysen on skäär Norras Skagerrakis Agderi maakonnas Lindesnesi vallas Hellefjordenis Skjernøy saare lähedal umbes 12 km Mandalist kagus ja umbes 8 km Oddenist kagus.

Vaata Norra ja Pysen

Rabamurakas

Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.

Vaata Norra ja Rabamurakas

Rahvastikutihedus

Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.

Vaata Norra ja Rahvastikutihedus

Rahvuspark

Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.

Vaata Norra ja Rahvuspark

Rahvusteater (Norra)

Rahvusteatri maja Oslos Rahvusteater (Nationaltheatret) on Oslos asuv Norra suurim teater.

Vaata Norra ja Rahvusteater (Norra)

Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon

Liikmesriigid Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon on 1946.

Vaata Norra ja Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon

Randsfjorden

Randsfjorden on järv Norras Innlandeti maakonna Grani, Søndre Landi ja Nordre Landi valla ning Vikeni maakonna Jevnakeri valla territooriumil.

Vaata Norra ja Randsfjorden

Rannajoon

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.

Vaata Norra ja Rannajoon

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Vaata Norra ja Rauamaak

Rändlinnud

Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.

Vaata Norra ja Rändlinnud

Röyksopp

Röyksopp kontserdil Röyksopp on Tromsøst pärit Norra elektroonilise muusika duo.

Vaata Norra ja Röyksopp

Røros

Røros (lõunasaami keeles Plassje) on linn Norras Sør-Trøndelagi maakonnas, Rørosi valla keskus.

Vaata Norra ja Røros

Røssvatnet

Røssvatnet (lõunasaami keeles Reevhtse) on järv ja veehoidla Norras Nordlandi maakonna lõunaosas Hattfjelldali ja Hemnesi vallas.

Vaata Norra ja Røssvatnet

Realism (kunst)

Millet' üks kuulsamaid teoseid "Viljapeade korjajad" (1857) Realism on 19.

Vaata Norra ja Realism (kunst)

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Norra ja Rebane

Referendum

Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.

Vaata Norra ja Referendum

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Vaata Norra ja Reformatsioon

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Vaata Norra ja Riik

Ringvassøy

Ringvassøy (põhjasaami keeles Ráneš) on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Vaata Norra ja Ringvassøy

Roald Amundsen

Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 – 18. juuni 1928) oli norra polaaruurija.

Vaata Norra ja Roald Amundsen

Rogalandi maakond

Rogalandi maakond on 1.

Vaata Norra ja Rogalandi maakond

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Norra ja Rootsi

Rossøya

Asend Sjuøyane saarestikus Sjuøyane asend Kirdemaa suhtes Rossøya on saar Svalbardi kirdeosas Vesle Tavleøyast veidi loodes, Sjuøyane saarestiku põhjapoolseim saar.

Vaata Norra ja Rossøya

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Vaata Norra ja Saami keeled

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Vaata Norra ja Saamid

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Vaata Norra ja Saar

Saar (perekond)

Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.

Vaata Norra ja Saar (perekond)

Saarestik

Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.

Vaata Norra ja Saarestik

Saarmas

Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Norra ja Saarmas

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Norra ja Saksamaa

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Vaata Norra ja Sammaltaimed

Saudi Araabia

Saudi Araabia (araabia keeles السعودية; as-Saʿūdīyah, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik (لمملكة العربية السعودية; al-Mamlakah ʿArabīyah as-Saʿūdīyah)) on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.

Vaata Norra ja Saudi Araabia

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Vaata Norra ja Savi

Sør-Trøndelagi maakond

Kjeungskjæri majakas Sør-Trøndelagis, Ørlandeti lähistel 2016. aastal Sør-Trøndelagi maakond oli 1.

Vaata Norra ja Sør-Trøndelagi maakond

Sør-Varangeri vald

Sør-Varanger (põhjasaami Mátta-Várjjat ja kveeni Etelä-Varang) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Vaata Norra ja Sør-Varangeri vald

Sørøya

Sørøya saare asukoht Sørøya on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Vaata Norra ja Sørøya

Süvaveekorallid

Sügavvee korallikeskkondMAREANO/Institute of Marine Research, Norra Süvaveekorallid on troopilistest korallidest sügavamal, külmemas vees ja pimedamas elavad korallid.

Vaata Norra ja Süvaveekorallid

Segamajandus

Segamajandus (ingl mixed economy) on territoriaalriigi majandussüsteem, milles on samaaegselt ametnikele allutatud tsentraliseeritud plaanimajanduse kui ka sõltumatult tegutseva turumajanduse elemente.

Vaata Norra ja Segamajandus

Seiland

Seiland (saami keeles Sievju) on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas Kvaløyast edelas.

Vaata Norra ja Seiland

Senja

Senja (põhjasaami keeles Sážža) on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Vaata Norra ja Senja

Sergei Lavrov

Sergei Viktorovitš Lavrov (vene keeles Сергей Викторович Лавров; sündinud 21. märtsil 1950 Moskvas) on Venemaa diplomaat, 1994–2004 Venemaa alaline esindaja ÜRO juures, 9. märtsist 2004 välisminister.

Vaata Norra ja Sergei Lavrov

Sigrid Undset

Sigrid Undset oma abikaasa Anders Svarstadi maalitud portreel (1911) Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani – 10. juuni 1949 Lillehammer, Norra) oli norra kirjanik, kes 1928.

Vaata Norra ja Sigrid Undset

Sigurd Magnusson

Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele.

Vaata Norra ja Sigurd Magnusson

Silur

Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Vaata Norra ja Silur

Siseveed

Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.

Vaata Norra ja Siseveed

Sissel Kyrkjebø

Sissel Kyrkjebø Sissel Kyrkjebø (esinejanimega Sissel; sündinud 24. juunil 1969 Norras Bergenis) on norra laulja.

Vaata Norra ja Sissel Kyrkjebø

Skagerrak

Skagerrak ja Kattegat Skagerrak on väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.

Vaata Norra ja Skagerrak

Skandinaavia mäestik

pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.

Vaata Norra ja Skandinaavia mäestik

Skandinaavia poolsaar

Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.

Vaata Norra ja Skandinaavia poolsaar

Skäär

300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.

Vaata Norra ja Skäär

Skien

Skien on linn Norras, Vestfold og Telemargi maakonna, Skieni valla ja endise Telemargi maakonna halduskeskus.

Vaata Norra ja Skien

Snåsavatnet

Snåsavatnet on järv Norras Trøndelagi maakonnas Steinkjeri ja Snåsa vallas.

Vaata Norra ja Snåsavatnet

Snorri Sturluson

Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.

Vaata Norra ja Snorri Sturluson

Sogne fjord

thumb Sogne fjord on fjord Skandinaavia poolsaarel Norra edelaosas, Norra pikim ja maailmas pikkuselt teine fjord, mis jääb alla ainult Scoresby Sundile Gröönimaal.

Vaata Norra ja Sogne fjord

Somaalia

Somaalia (ametliku nimega Somaalia Liitvabariik) on maa Aafrika idaosas Aafrika Sarve tipus.

Vaata Norra ja Somaalia

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Norra ja Soome

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Vaata Norra ja Soome keel

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Vaata Norra ja Soome-ugri keeled

Sotsialistlik Vasakpartei

Sotsialistlik Vasakpartei (norra keeles Sosialistisk Venstreparti, lühend SV) on Norra sotsialistlik partei.

Vaata Norra ja Sotsialistlik Vasakpartei

Stavanger

Stavanger on linn Norras, Rogalandi maakonna keskus.

Vaata Norra ja Stavanger

Stavanger Aftenblad

Stavanger Aftenbladi hoone Stavangeris Stavanger Aftenblad (otsetõlkes 'Stavangeri õhtuleht'; tuntud ka kui Aftenblad) on Norras Stavangeris ilmuv päevaleht.

Vaata Norra ja Stavanger Aftenblad

Stiklestadi lahing

Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).

Vaata Norra ja Stiklestadi lahing

Storting

thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.

Vaata Norra ja Storting

Struve geodeetiline kaar

280px Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde.

Vaata Norra ja Struve geodeetiline kaar

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Vaata Norra ja Suurbritannia

Suurbritannia saar

Asendikaart Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur, gaeli keeles Breatainn Mhòr) on suurim Briti saartest.

Vaata Norra ja Suurbritannia saar

Svalbard

496x496px Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen), eesti keeles ka Teravmäed, on Norra saarestik Põhja-Jäämeres.

Vaata Norra ja Svalbard

Svalbardi leping

Svalbardi leping (norra keeles Svalbardtraktaten) on rahvusvaheline leping, mis näeb ette Norra suveräänsuse Svalbardi üle.

Vaata Norra ja Svalbardi leping

Sverre Sigurdsson

Sverre Sigurdsson (Unasson) (umbes 1149 Fääri saared – 9. märts 1202 Bergen) oli Norra kuningas aastatel 1177–1202, ta oli üks tuntumaid Norra kuningaid.

Vaata Norra ja Sverre Sigurdsson

Svolderi merelahing

Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.

Vaata Norra ja Svolderi merelahing

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Vaata Norra ja Taani

Taani-Norra

Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.

Vaata Norra ja Taani-Norra

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Vaata Norra ja Tööstus

Tønsberg

Tønsberg on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tønsbergi valla ja endise Vestfoldi maakonna keskus, mis asub Oslo fjordi ääres Oslost 73 km edelas.

Vaata Norra ja Tønsberg

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Vaata Norra ja Türgi

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Norra ja Teine maailmasõda

Teno

thumb thumb Teno (põhjasaami Deatnu, norra Tana) on jõgi Skandinaavia poolsaare põhjaosas Norras ja Soomes.

Vaata Norra ja Teno

Territoriaalmeri

Territoriaalmeri ehk territoriaalveed on mingi riigi või leppe järgi kindlaks määratud, rannaga rööbiti kulgev merevööndi riba, mis kuulub leppealusele rannariigile, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.

Vaata Norra ja Territoriaalmeri

Thor Heyerdahl

Thor Heyerdahl Thor Heyerdahl (6. oktoober 1914 Larvik, Norra – 18. aprill 2002 Colla Micheri, Itaalia) oli Norra etnoloog, arheoloog ja seikleja.

Vaata Norra ja Thor Heyerdahl

Trøndelag

Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.

Vaata Norra ja Trøndelag

Troms og Finnmargi maakond

Troms og Finnmargi maakond (norra keeles Troms og Finnmark, kveeni keeles Tromssa ja Finmarkku, põhjasaami keeles Romsa ja Finnmárku) on maakond Põhja-Norras.

Vaata Norra ja Troms og Finnmargi maakond

Tromsø ülikool

Tromsø ülikool on ülikool Tromsøs Norras, maailma põhjapoolseim ülikool.

Vaata Norra ja Tromsø ülikool

Tromsi maakond

Tromsi maakond (põhjasaami Romsa) oli 1.

Vaata Norra ja Tromsi maakond

Trondheim

Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.

Vaata Norra ja Trondheim

Tummfilm

Käsitsi koloreeritud tummfilm "Les sept châteaux du diable" aastast 1901 (Ferdinand Zecca) Tummfilm on film, millel puudub sünkroonitud heli (eriti dialoog).

Vaata Norra ja Tummfilm

Tunnsjøen

Tunnsjøen (lõunasaami Dåtnejaevrie) on järv Norras Trøndelagi maakonnas Røyrviki ja Lierne vallas Namdaleni ja Norra-Rootsi piiri vahel.

Vaata Norra ja Tunnsjøen

Turbonegro

Turbonegro Vikafestivalil esitamas "Moi i Rana" Turbonegro (Norras Turboneger) on Norra punk rock'i ansambel, mis kombineerib glämmroki, hardcore punk'i ja heavy metal'i stiiliks, mida ansambel ise kutsub death punk'iks.

Vaata Norra ja Turbonegro

Turism

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Vaata Norra ja Turism

Tursk

Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Vaata Norra ja Tursk

Tyrifjorden

Tyrifjorden on järv Norras Vikeni maakonnas Modumi, Lieri, Ringerike ja Hole valla territooriumil Hønefossist pisut lõuna pool.

Vaata Norra ja Tyrifjorden

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

Vaata Norra ja Ukraina

UNESCO maailmapärandi nimistu

Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.

Vaata Norra ja UNESCO maailmapärandi nimistu

Unitaarriik

Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi.

Vaata Norra ja Unitaarriik

Urnesi püstpalkkirik

Urnesi püstpalkkirik on kirik Ornesi talu maadel Lusteri vallas Vestlandi maakonnas Norras.

Vaata Norra ja Urnesi püstpalkkirik

Utværi tuletorn

Utværi tuletorn Utværi tuletorn Utværi tuletorn on tuletorn Norras Vestlandi maakonnas Solundi vallas Utværi saarel endisest kalurikülast läänes.

Vaata Norra ja Utværi tuletorn

Uusnorra keel

Ivar Aasenit peetakse uusnorra keele isaks. Norra kaart. Uusnorra keelt kasutavad vallad on tähistatud sinisega. Uusnorra keel ehk nynorsk on norra keele teine ametlik kirjakeel bokmål'i kõrval.

Vaata Norra ja Uusnorra keel

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Vaata Norra ja Vaikne ookean

Valitsus

Valitsus on institutsioon, millele kuulub riigis täidesaatev võim.

Vaata Norra ja Valitsus

Valss

Valss (saksa k Walzer, inglise k waltz) on 3/4 taktimõõdus seltskonnatants.

Vaata Norra ja Valss

Vanapõhja keel

germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13.

Vaata Norra ja Vanapõhja keel

Vardø

Vardø (saami Várggát) on linn Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Vardø valla keskus.

Vaata Norra ja Vardø

Vardø vald

Vardø vald (saami Várggáid gielda, kveeni Vuoreijan komuuni) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Vaata Norra ja Vardø vald

Vardetangen

Koordinaatidega tahvel neemel Vardetangen on neem Norras Lindåsi poolsaarel (Lindåshalvøya) Vestlandi maakonnas Austrheimi valla loodeosas Mongstadist läänes Bergenist loodes.

Vaata Norra ja Vardetangen

Vasemaak

Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Vaata Norra ja Vasemaak

Võrdeline valimissüsteem

Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.

Vaata Norra ja Võrdeline valimissüsteem

Vega saared

Vega saared (norra keeles Vegaøyan) hõlmab 1037 km² avatud kultuurmaastikku, koosnedes umbkaudu 6500 väikesest saarest, laiust ja skäärist.

Vaata Norra ja Vega saared

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Norra ja Venemaa

Venemaa president

Venemaa Föderatsiooni president (vene keeles президент Российской Федерации) on Venemaa riigipea.

Vaata Norra ja Venemaa president

Venstre (Norra)

Venstre ('vasakpoolsed', norra lühend V, ametlik ingliskeelne nimi Liberal Party of Norway ('Norra Liberaalne Partei')) on sotsiaalliberaalne Norra partei.

Vaata Norra ja Venstre (Norra)

Verdens Gang

Verdens Gang (tõlkes umbes 'maailma kulg'), üldiselt tuntud VG nime all, on Norra suurim ajaleht.

Vaata Norra ja Verdens Gang

Vesteråleni saared

Saarestiku asend Norras Vesteråleni saared on Norrale kuuluv saarestik Norra meres.

Vaata Norra ja Vesteråleni saared

Vestfold og Telemargi maakond

Vestfold og Telemargi maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Vaata Norra ja Vestfold og Telemargi maakond

Vestlandet

Norra kaart. Vestlandet on kujutatud punasega Vestlandet on regioon Norra lääneosas.

Vaata Norra ja Vestlandet

Vietnam

Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul.

Vaata Norra ja Vietnam

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Vaata Norra ja Viikingid

Viikingilaevade muuseum

Vikingskipshuset, Bygdøy, Oslo Viikingilaevade muuseum (norra Vikingskipshuset 'Viikingilaevamaja') asub Bygdøy poolsaarel Oslos, Norras.

Vaata Norra ja Viikingilaevade muuseum

Viiul

Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.

Vaata Norra ja Viiul

Vikeni maakond

Vikeni maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Vaata Norra ja Vikeni maakond

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Vaata Norra ja Weichseli jäätumine

.no

.no on Norra Interneti tippdomeen.

Vaata Norra ja .no

1000

1000.

Vaata Norra ja 1000

1027

1027.

Vaata Norra ja 1027

1028

1028.

Vaata Norra ja 1028

1104

1104.

Vaata Norra ja 1104

1130

1130.

Vaata Norra ja 1130

1153

1153.

Vaata Norra ja 1153

1236

1236.

Vaata Norra ja 1236

1252

1252.

Vaata Norra ja 1252

1319

1319.

Vaata Norra ja 1319

1348

1348.

Vaata Norra ja 1348

1350

1350.

Vaata Norra ja 1350

1380

1380.

Vaata Norra ja 1380

1387

1387.

Vaata Norra ja 1387

1397

1397.

Vaata Norra ja 1397

1450

1450.

Vaata Norra ja 1450

15. september

15.

Vaata Norra ja 15. september

1521

1521.

Vaata Norra ja 1521

1536

1536.

Vaata Norra ja 1536

1537

1537.

Vaata Norra ja 1537

1613

1613.

Vaata Norra ja 1613

1645

1645.

Vaata Norra ja 1645

1658

1658.

Vaata Norra ja 1658

1660

1660.

Vaata Norra ja 1660

17. mai

17.

Vaata Norra ja 17. mai

1750

1750.

Vaata Norra ja 1750

1751

1751.

Vaata Norra ja 1751

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Vaata Norra ja 18. sajand

1811

1811.

Vaata Norra ja 1811

1814

1814.

Vaata Norra ja 1814

1850

1850.

Vaata Norra ja 1850

1885

1885.

Vaata Norra ja 1885

1899

1899.

Vaata Norra ja 1899

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Norra ja 19. sajand

1905

1905.

Vaata Norra ja 1905

1907

1907.

Vaata Norra ja 1907

1931

1931.

Vaata Norra ja 1931

1932

1932.

Vaata Norra ja 1932

1946

1946.

Vaata Norra ja 1946

1948

1948.

Vaata Norra ja 1948

1958

1958.

Vaata Norra ja 1958

1972

1972.

Vaata Norra ja 1972

1976

1976.

Vaata Norra ja 1976

1980

1980.

Vaata Norra ja 1980

1985

1985.

Vaata Norra ja 1985

1986

1986.

Vaata Norra ja 1986

1990

1990.

Vaata Norra ja 1990

1991

1991.

Vaata Norra ja 1991

1994

1994.

Vaata Norra ja 1994

1995

1995.

Vaata Norra ja 1995

1997

1997.

Vaata Norra ja 1997

1999

1999.

Vaata Norra ja 1999

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.

Vaata Norra ja 20. sajand

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Vaata Norra ja 2000

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Vaata Norra ja 2001

2002

2002.

Vaata Norra ja 2002

2003

2003.

Vaata Norra ja 2003

2004

2004.

Vaata Norra ja 2004

2005

2005.

Vaata Norra ja 2005

2006

2006.

Vaata Norra ja 2006

2008

2008.

Vaata Norra ja 2008

2009

2009.

Vaata Norra ja 2009

2010

2010.

Vaata Norra ja 2010

2011. aasta terrorirünnakud Norras

2011.

Vaata Norra ja 2011. aasta terrorirünnakud Norras

2021

2021.

Vaata Norra ja 2021

27. aprill

27.

Vaata Norra ja 27. aprill

7. juuni

7.

Vaata Norra ja 7. juuni

995

995.

Vaata Norra ja 995

Tuntud ka kui Kongeriket Noreg, Kongeriket Norge, NOR, Noreg, Norge, Norra kuningriik.

, Edvard Munch, Eelkambrium, Eesti, Eesti-Norra suhted, Eestlased Norras, Eksport, Elektrienergia, EMP ja Norra toetused, Endeem, Equinor, Erakond, Erlend Loe, Esimene maailmasõda, Euroopa, Euroopa Liit, Euroopa Majandusühendus, Eurovisiooni lauluvõistlus, Fääri saared, Femunden, Fennoskandia kilp, Filmikunst, Finantsteenused, Finnmargi maakond, Finnmarksvidda, Fjord, Forell, Frederik VI, Fredrikstad, Fredrikstad/Sarpsborg, Fridtjof Nansen, Gabro, Galdhøpiggen, Geiranger, Geirangerfjorden, George Balanchine, Glåma, Glittertind, Gneiss, Golfi hoovus, Graniit, Gröönimaa, Gustav Vigeland, Haakon VII, Hafrsfjordi lahing, Halling, Hammerfest, Harald Kaunisjuus, Harald V, Hardangeri fjord, Hardangeri viiul, Harilik haab, Harilik jõhvikas, Harilik mänd, Harilik mustikas, Haruldased muldmetallid, Härjedalen, Håkon V Magnusson, Høyre, Hüdroelektrijaam, Hüdroenergia, Heaoluriik, Henrik Ibsen, Hiina, Hinnøya, Hirv, Holland, Holmebåen, Holotseen, Hordalandi maakond, Hornøya, Hornindalsvatnet, Hunt, Ilves, Imetajad, Immigrant, Import, Impressionism, Inimarengu indeks, Innlandeti maakond, Iraak, Island, Ja, vi elsker dette landet, Jaga Jazzist, Jan Kjærstad, Jan Mayen, Jämtland, Järv, Jørgen Moe, Jüütimaa, Jõgi, Jon Fosse, Jonas Gahr Støre, Jonas Lie, Jostedalsbreen, Jotunheimen, Juga, Kalad, Kalapüük, Kaljujoonis, Kalmari sõda, Kalmari unioon, Kambrium, Kanarbik, Karl XIV Johan, Karmøy, Kask, Kääbusvaal, Kärplased, Kütus, Kesk-Euroopa aeg, Keskpartei (Norra), Kibergsneset, Kieli rahuleping, Kildad, Kirdemaa, Kirik (pühakoda), Kirjandus, Kirjaoskus, Kirkenes, Kivisüsi, Knivskjellodden, Knut Hamsun, Kobras, Konstitutsiooniline monarhia, Konungs skuggsjá, Koobalt, Kopenhaagen, Krevett, Kristalne kivim, Kristiansand, Kristlik Rahvapartei, Kristlus, Kuninganna Maudi maa, Kurdistan, Kvaløya, Kvaternaar, Kveeni keel, Kveenid, Kvitøya, Laevaehitus, Laevandus, Langøya, Lapimaa, Lars Saabye Christensen, Lavamaa, Lääne-Teravmäed, Lõhe, Lõuna-Jäämeri, Lõunasaami keel, Leetmuld, Lehtpuud, Lemming, Lendler, Liiv, Liivakivi, Lillehammer, Limingen, Lindesnes, Lindesnesi vald, Lofoodid, Looduskaitseala, Lophelia pertusa, Lubjakivi, Lule saami keel, Lundi peapiiskopkond, Luterlus, Maagaas, Maakond (Norra), Maastikumaal, Maavara, Magerøya, Mageveekalad, Magnus Lagabøte, Majanduskasv, Makrell, Mammut, Mandrijää, Mardalsfossen, Masin, Masurka, Mäendus, Mäger, Mägismaa, Mängufilm, Männik, Møre og Romsdali maakond, Meedia, Mesosoikum, Metallid, Mets, Metsandus, Mitteraudmetallid, Mjøsa, Mobilisatsioon, Moderntants, Moondekivim, Mootorsõiduk, Moster, Murmansk, Muskusveis, Must surm, Nafta, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Narvik, NATO, Nærøyfjorden, Neutraliteet, Newfoundland, Nikkel, Nobeli auhind, Nobeli kirjandusauhind, Nordkinn, Nordlandi maakond, Norra (Järva), Norra 2014. aasta taliolümpiamängudel, Norra Ülemkohus, Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel, Norra hoovus, Norra jalgpallikoondis, Norra keel, Norra konstitutsioonipäev, Norra kroon, Norra kuningas, Norra kuninglik perekond, Norra maakondade tunnuslilled, Norra meri, Norra põhiseadus, Norra peaminister, Norra politseiteenistus, Norra Rahvusooper ja -ballett, Norra Töölispartei, Norra tuletornide loend, Norralased, November, NRK, NRK1, Okaspuutaimed, Olav Tryggvason, Oldenburgi dünastia, Org, Oslo, Oslo Ülikool, Oslo fjord, Paju, Pakistan, Paleosoikum, Püü, Püriit, Põder, Põhja-Ameerika, Põhja-Ameerika manner, Põhja-Jäämeri, Põhja-Norra, Põhjamaad, Põhjamaade Nõukogu, Põhjameri, Põhjapõder, Põhjapolaarjoon, Põhjasaami keel, Põllumajandusmaa, Põrniklased, Pealinn, Peeter I saar, Personaalunioon, Peter Asbjørnsen, Pihlakas, Poola, Prantsusmaa, Progressipartei, Pruunkaru, Pysen, Rabamurakas, Rahvastikutihedus, Rahvuspark, Rahvusteater (Norra), Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon, Randsfjorden, Rannajoon, Rauamaak, Rändlinnud, Röyksopp, Røros, Røssvatnet, Realism (kunst), Rebane, Referendum, Reformatsioon, Riik, Ringvassøy, Roald Amundsen, Rogalandi maakond, Rootsi, Rossøya, Saami keeled, Saamid, Saar, Saar (perekond), Saarestik, Saarmas, Saksamaa, Sammaltaimed, Saudi Araabia, Savi, Sør-Trøndelagi maakond, Sør-Varangeri vald, Sørøya, Süvaveekorallid, Segamajandus, Seiland, Senja, Sergei Lavrov, Sigrid Undset, Sigurd Magnusson, Silur, Siseveed, Sissel Kyrkjebø, Skagerrak, Skandinaavia mäestik, Skandinaavia poolsaar, Skäär, Skien, Snåsavatnet, Snorri Sturluson, Sogne fjord, Somaalia, Soome, Soome keel, Soome-ugri keeled, Sotsialistlik Vasakpartei, Stavanger, Stavanger Aftenblad, Stiklestadi lahing, Storting, Struve geodeetiline kaar, Suurbritannia, Suurbritannia saar, Svalbard, Svalbardi leping, Sverre Sigurdsson, Svolderi merelahing, Taani, Taani-Norra, Tööstus, Tønsberg, Türgi, Teine maailmasõda, Teno, Territoriaalmeri, Thor Heyerdahl, Trøndelag, Troms og Finnmargi maakond, Tromsø ülikool, Tromsi maakond, Trondheim, Tummfilm, Tunnsjøen, Turbonegro, Turism, Tursk, Tyrifjorden, Ukraina, UNESCO maailmapärandi nimistu, Unitaarriik, Urnesi püstpalkkirik, Utværi tuletorn, Uusnorra keel, Vaikne ookean, Valitsus, Valss, Vanapõhja keel, Vardø, Vardø vald, Vardetangen, Vasemaak, Võrdeline valimissüsteem, Vega saared, Venemaa, Venemaa president, Venstre (Norra), Verdens Gang, Vesteråleni saared, Vestfold og Telemargi maakond, Vestlandet, Vietnam, Viikingid, Viikingilaevade muuseum, Viiul, Vikeni maakond, Weichseli jäätumine, .no, 1000, 1027, 1028, 1104, 1130, 1153, 1236, 1252, 1319, 1348, 1350, 1380, 1387, 1397, 1450, 15. september, 1521, 1536, 1537, 1613, 1645, 1658, 1660, 17. mai, 1750, 1751, 18. sajand, 1811, 1814, 1850, 1885, 1899, 19. sajand, 1905, 1907, 1931, 1932, 1946, 1948, 1958, 1972, 1976, 1980, 1985, 1986, 1990, 1991, 1994, 1995, 1997, 1999, 20. sajand, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2008, 2009, 2010, 2011. aasta terrorirünnakud Norras, 2021, 27. aprill, 7. juuni, 995.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika