Sisukord
56 suhted: American Institute of Aeronautics and Astronautics, Asteroid, Ceres (kääbusplaneet), Ekliptika, Eksoplaneet, Ekvaatorilised koordinaadid, Ellips, Halley komeet, Häiritus, Iapetus, Jupiter, Kaaresekund, Kahe keha probleem, Kaksiktäht, Kääne (astronoomia), Kolme keha probleem, Koosinusteoreem, Kraad (geomeetria), Kuu, Maa, Maa pöörlemine, Marss, Merkuur, Minut (geomeetria), Neptuun, Normaal, Orbiit, Otsetõus, Päike, Päikesesüsteem, Põhjapoolus, Planeedi kaaslane, Planeet, Pluuto, Polaarorbiit, Pretsessioon, Radiaan, Riht, Ringjoon, Ristumine, Ruum, Ruuminurk, Saturn, Sodiaak, Taevakeha, Taevamehaanika, Tasand, Tähtkuju, Tehiskaaslane, Tiirlemine, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
American Institute of Aeronautics and Astronautics
American Institute of Aeronautics and Astronautics (inglise keelest 'Ameerika aeronautika ja astronautika instituut'; lühend AIAA) on kutseühing aerokosmose insenerinduse valdkonnas.
Vaata Orbiidi kalle ja American Institute of Aeronautics and Astronautics
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Vaata Orbiidi kalle ja Asteroid
Ceres (kääbusplaneet)
Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.
Vaata Orbiidi kalle ja Ceres (kääbusplaneet)
Ekliptika
Ekliptika (.
Vaata Orbiidi kalle ja Ekliptika
Eksoplaneet
accessdate.
Vaata Orbiidi kalle ja Eksoplaneet
Ekvaatorilised koordinaadid
Ekvaatorilised koordinaadid on taevasfääri sfäärkoordinaadid, mille põhitasandiks on taevaekvaatori tasand.
Vaata Orbiidi kalle ja Ekvaatorilised koordinaadid
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Vaata Orbiidi kalle ja Ellips
Halley komeet
Halley komeet on tuntuim lühikese perioodiga komeet.
Vaata Orbiidi kalle ja Halley komeet
Häiritus
Häiritus ehk perturbatsioon (ka häire) on taevakeha kõrvalekalle arvutatud orbiidist.
Vaata Orbiidi kalle ja Häiritus
Iapetus
Iapetus (vahel ka Japetus) on planeedi Saturn suuruselt kolmas kaaslane ja Päikesesüsteemis suuruselt üheteistkümnes kuu.
Vaata Orbiidi kalle ja Iapetus
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Vaata Orbiidi kalle ja Jupiter
Kaaresekund
Sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesüsteemne nurgaühik ja kaareühik.
Vaata Orbiidi kalle ja Kaaresekund
Kahe keha probleem
pisi Kahe keha probleem (inglise two-body problem) tähendab klassikalises mehaanikas ülesannet, kus tuleb määrata kahe vastastikmõjus oleva punktobjekti liikumine; n keha probleemi erijuht.
Vaata Orbiidi kalle ja Kahe keha probleem
Kaksiktäht
Kosmoseteleskoop Hubble'i pilt Siiriuse kaksiksüsteemist. Siirius B on selgelt eristatav all vasakul Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.
Vaata Orbiidi kalle ja Kaksiktäht
Kääne (astronoomia)
Kääne ehk deklinatsioon (tähis Dec või &delta) on astronoomias taevasfääril paikneva punkti koordinaat ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis, mis mõõdab kaugust taevaekvaatorist.
Vaata Orbiidi kalle ja Kääne (astronoomia)
Kolme keha probleem
Kolme võrdse massiga erikülgse kolmnurga tippudes asetseva keha mille algkiirus on võrdne nulliga liikumine vastavalt Newtoni seadustele. Kolme keha masskese ei muuda vastavalt liikumishulga jäävuse seadusele oma asukohta. Kolme keha probleem on tuntud probleem füüsikas ja klassikalises mehaanikas, milles antakse ette kolme keha algasukohad ja algkiirused (impulsid) ja lahendatakse antud süsteem kolme punktmassi järgnevate liikumiste jaoks vastavalt Newtoni seadustele ja Newtoni gravitatsiooniteooriale.
Vaata Orbiidi kalle ja Kolme keha probleem
Koosinusteoreem
Kolmnurk Koosinusteoreem on matemaatiline teoreem trigonomeetrias, mis näitab mis tahes kolmnurga külgede suhet ühe nurga koosinusega.
Vaata Orbiidi kalle ja Koosinusteoreem
Kraad (geomeetria)
1 kraad, märgitud punasega ja 89 kraadi sinisega Kraad ehk kaarekraad ehk nurgakraad (tähis °) on ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mittesüsteemne mõõtühik.
Vaata Orbiidi kalle ja Kraad (geomeetria)
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Orbiidi kalle ja Kuu
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Orbiidi kalle ja Maa
Maa pöörlemine
Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
Vaata Orbiidi kalle ja Maa pöörlemine
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Vaata Orbiidi kalle ja Marss
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Vaata Orbiidi kalle ja Merkuur
Minut (geomeetria)
Minut ehk nurgaminut ehk kaareminut on mittesüsteemne nurga- ja kaareühik.
Vaata Orbiidi kalle ja Minut (geomeetria)
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Vaata Orbiidi kalle ja Neptuun
Normaal
Joone või pinna normaal mingis joone või pinna punktis on sirge, mis ristub vaadeldavas punktis vastavalt puutuja või puutujatasandiga.
Vaata Orbiidi kalle ja Normaal
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Orbiidi kalle ja Orbiit
Otsetõus
Otsetõus ehk rektastsensioon (tähis RA või &alpha) on astronoomias taevasfääril paikneva punkti üks koordinaatidest ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis.
Vaata Orbiidi kalle ja Otsetõus
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Orbiidi kalle ja Päike
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Orbiidi kalle ja Päikesesüsteem
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Vaata Orbiidi kalle ja Põhjapoolus
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Vaata Orbiidi kalle ja Planeedi kaaslane
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Orbiidi kalle ja Planeet
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Vaata Orbiidi kalle ja Pluuto
Polaarorbiit
Polaarorbiit Polaarorbiit on orbiit, millel olles kaaslane liigub igal tiirul üle taevakeha (tavaliselt planeedi, nagu näiteks Maa, kuid võimalik, et ka mõne muu taevakeha) mõlema pooluse kohal või nende lähedalt.
Vaata Orbiidi kalle ja Polaarorbiit
Pretsessioon
Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.
Vaata Orbiidi kalle ja Pretsessioon
Radiaan
Radiaan 175px Radiaan (tähis rad) on tasanurga mõõtühik SI-süsteemis.
Vaata Orbiidi kalle ja Radiaan
Riht
Riht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias tasandite paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel tasandil on sama riht, kui nad on paralleelsed.
Vaata Orbiidi kalle ja Riht
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Vaata Orbiidi kalle ja Ringjoon
Ristumine
Lõik AB ristub lõiguga CD Geomeetrias nimetatakse ristumiseks kahe joone omadust lõikuda täisnurga all.
Vaata Orbiidi kalle ja Ristumine
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Vaata Orbiidi kalle ja Ruum
Ruuminurk
Ringikujulise juhtjoonega ja sfäärilise kattega ''A'' ruuminurk Ω Ruuminurk on ruumi osa, mida piirab kooniline pind ja seda lõikav kate.
Vaata Orbiidi kalle ja Ruuminurk
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Vaata Orbiidi kalle ja Saturn
Sodiaak
Sodiaak 6. sajandi mosaiiksillutisel Beit Alpha sünagoogis Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat.
Vaata Orbiidi kalle ja Sodiaak
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Orbiidi kalle ja Taevakeha
Taevamehaanika
Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.
Vaata Orbiidi kalle ja Taevamehaanika
Tasand
pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.
Vaata Orbiidi kalle ja Tasand
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Vaata Orbiidi kalle ja Tähtkuju
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Vaata Orbiidi kalle ja Tehiskaaslane
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Vaata Orbiidi kalle ja Tiirlemine
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Vaata Orbiidi kalle ja Uraan (planeet)
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Vaata Orbiidi kalle ja Vaakum
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Vaata Orbiidi kalle ja Veenus
136199 Eris
136199 Eris (varasem tähistus 2003 UB313; sümbol) on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost pisut väiksem Neptuuni-tagune objekt.
Vaata Orbiidi kalle ja 136199 Eris
2 Pallas
2 Pallas ehk Pallas (sümbol: ⚴) on asteroid.
Vaata Orbiidi kalle ja 2 Pallas
2002
2002.
Vaata Orbiidi kalle ja 2002