Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjasõda Eesti alal ja Peterburi
Põhjasõda Eesti alal ja Peterburi on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Balti laevastik, Cornelius Cruys, Ingeri, Juliuse kalender, Karjala, Laadoga, Läänemeri, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Narva, Nyenskansi linnus, Põhjasõda, Peeter I, Rootsi, Rzeczpospolita, Soome laht, Tallinn, Tatarlased.
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Balti laevastik ja Põhjasõda Eesti alal · Balti laevastik ja Peterburi ·
Cornelius Cruys
Cornelius Cruys (vene keeles Корнелий Крюйс, norra keeles Niels Creutz; 14. juuni 1655 Stavanger Taani-Norra – 14. juuni 1727 Peterburi Venemaa keisririik) oli norra ja seejärel hollandi päritolu Venemaa keiserliku mereväe admiral ja Balti laevastiku esimene komandör.
Cornelius Cruys ja Põhjasõda Eesti alal · Cornelius Cruys ja Peterburi ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Põhjasõda Eesti alal · Ingeri ja Peterburi ·
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Juliuse kalender ja Põhjasõda Eesti alal · Juliuse kalender ja Peterburi ·
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Karjala ja Põhjasõda Eesti alal · Karjala ja Peterburi ·
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Laadoga ja Põhjasõda Eesti alal · Laadoga ja Peterburi ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Põhjasõda Eesti alal · Läänemeri ja Peterburi ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Moskva tsaar ja Põhjasõda Eesti alal · Moskva tsaar ja Peterburi ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Põhjasõda Eesti alal · Moskva tsaaririik ja Peterburi ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Põhjasõda Eesti alal · Narva ja Peterburi ·
Nyenskansi linnus
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyenskansi linnus (vene Ниеншанц, rootsi Nyenskans) oli linnus Rootsi Ingeri alal Nyeni linnas Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Nyenskansi linnus ja Põhjasõda Eesti alal · Nyenskansi linnus ja Peterburi ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal · Põhjasõda ja Peterburi ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Põhjasõda Eesti alal ja Peeter I · Peeter I ja Peterburi ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi · Peterburi ja Rootsi ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Põhjasõda Eesti alal ja Rzeczpospolita · Peterburi ja Rzeczpospolita ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Põhjasõda Eesti alal ja Soome laht · Peterburi ja Soome laht ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Põhjasõda Eesti alal ja Tallinn · Peterburi ja Tallinn ·
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Põhjasõda Eesti alal ja Tatarlased · Peterburi ja Tatarlased ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjasõda Eesti alal ja Peterburi ühist
- Millised on sarnasused Põhjasõda Eesti alal ja Peterburi
Võrdlus Põhjasõda Eesti alal ja Peterburi
Põhjasõda Eesti alal on 374 suhted, samas Peterburi 242. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 2.92% = 18 / (374 + 242).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjasõda Eesti alal ja Peterburi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
