Sarnasusi Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik on 41 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Austria keiser, Baieri hertsog, Brandenburgi mark, Euroopa, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Franz II, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Hohenstaufenid, Impeerium, Karl IV, Karl Suur, Karl V, Kölni kuurvürstkond, Keiser, Kolmekümneaastane sõda, Kuldbulla, Kuningas, Kuurvürst, Luksemburgi dünastia, Mainzi kuurvürstkond, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Napoleon I, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Rooma, Saali dünastia, ..., Saksa kuningas, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Tšehhi kuningriik, Trieri kuurvürstkond, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 15. sajand, 16. sajand. Laienda indeks (11 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Saksa-Rooma keiser · Austria ja Saksa-Rooma riik ·
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Austria keiser ja Saksa-Rooma keiser · Austria keiser ja Saksa-Rooma riik ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Saksa-Rooma keiser · Baieri hertsog ja Saksa-Rooma riik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma keiser · Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Saksa-Rooma keiser · Euroopa ja Saksa-Rooma riik ·
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Franz II ja Saksa-Rooma keiser · Franz II ja Saksa-Rooma riik ·
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Saksa-Rooma keiser · Habsburgid ja Saksa-Rooma riik ·
Habsburgid-Lotringid
Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.
Habsburgid-Lotringid ja Saksa-Rooma keiser · Habsburgid-Lotringid ja Saksa-Rooma riik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Saksa-Rooma keiser · Hohenstaufenid ja Saksa-Rooma riik ·
Impeerium
Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.
Impeerium ja Saksa-Rooma keiser · Impeerium ja Saksa-Rooma riik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Saksa-Rooma keiser · Karl IV ja Saksa-Rooma riik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Karl Suur ja Saksa-Rooma keiser · Karl Suur ja Saksa-Rooma riik ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Saksa-Rooma keiser · Karl V ja Saksa-Rooma riik ·
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Kölni kuurvürstkond ja Saksa-Rooma keiser · Kölni kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik ·
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Keiser ja Saksa-Rooma keiser · Keiser ja Saksa-Rooma riik ·
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Kolmekümneaastane sõda ja Saksa-Rooma keiser · Kolmekümneaastane sõda ja Saksa-Rooma riik ·
Kuldbulla
Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).
Kuldbulla ja Saksa-Rooma keiser · Kuldbulla ja Saksa-Rooma riik ·
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Kuningas ja Saksa-Rooma keiser · Kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksa-Rooma keiser · Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Luksemburgi dünastia ja Saksa-Rooma keiser · Luksemburgi dünastia ja Saksa-Rooma riik ·
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Mainzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma keiser · Mainzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Napoleon I ja Saksa-Rooma keiser · Napoleon I ja Saksa-Rooma riik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Saksa-Rooma keiser · Paavst ja Saksa-Rooma riik ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Rooma ja Saksa-Rooma keiser · Rooma ja Saksa-Rooma riik ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Saali dünastia ja Saksa-Rooma keiser · Saali dünastia ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser · Saksa kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksa-Rooma riik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksa-Rooma keiser ja Saksi dünastia · Saksa-Rooma riik ja Saksi dünastia ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Saksa-Rooma keiser ja Trieri kuurvürstkond · Saksa-Rooma riik ja Trieri kuurvürstkond ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Saksa-Rooma keiser · 11. sajand ja Saksa-Rooma riik ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Saksa-Rooma keiser · 12. sajand ja Saksa-Rooma riik ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Saksa-Rooma keiser · 13. sajand ja Saksa-Rooma riik ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Saksa-Rooma keiser · 15. sajand ja Saksa-Rooma riik ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Saksa-Rooma keiser · 16. sajand ja Saksa-Rooma riik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik ühist
- Millised on sarnasused Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik
Võrdlus Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma keiser on 72 suhted, samas Saksa-Rooma riik 422. Kuna neil ühist 41, Jaccard indeks on 8.30% = 41 / (72 + 422).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: