Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tartu ja Tartu toomkirik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Tartu ja Tartu toomkirik

Tartu vs. Tartu toomkirik

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus. Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.

Sarnasusi Tartu ja Tartu toomkirik

Tartu ja Tartu toomkirik on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander I, Arhitekt, Gooti kunst, Johann Wilhelm Krause, Liivi sõda, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tellis, Toomemägi, Tsistertslaste ordu, 15. sajand, 19. sajand, 1960. aastad.

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Aleksander I ja Tartu · Aleksander I ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Arhitekt

Arhitekt on ehitisi projekteeriv kunstnik.

Arhitekt ja Tartu · Arhitekt ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Gooti kunst

Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.

Gooti kunst ja Tartu · Gooti kunst ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Johann Wilhelm Krause

Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.

Johann Wilhelm Krause ja Tartu · Johann Wilhelm Krause ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Liivi sõda ja Tartu · Liivi sõda ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Tartu ja Tartu Ülikool · Tartu Ülikool ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli muuseum

Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises Toomkirikus Tartu Ülikooli muuseum on 1803.

Tartu ja Tartu Ülikooli muuseum · Tartu Ülikooli muuseum ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli raamatukogu

Raamatukogu fassaad Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul. Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips) Tartu Ülikooli raamatukogu (ametlik lühend TÜR, mitte ametlikumalt ka utlib) on üldkasutatav universaalne teadusraamatukogu kõikides Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.

Tartu ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Tartu Ülikooli raamatukogu ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tartu piiskopilinnus

Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.

Tartu ja Tartu piiskopilinnus · Tartu piiskopilinnus ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Tartu ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tellis

Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.

Tartu ja Tellis · Tartu toomkirik ja Tellis · Näe rohkem »

Toomemägi

Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.

Tartu ja Toomemägi · Tartu toomkirik ja Toomemägi · Näe rohkem »

Tsistertslaste ordu

Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.

Tartu ja Tsistertslaste ordu · Tartu toomkirik ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Tartu · 15. sajand ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

19. sajand ja Tartu · 19. sajand ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

1960. aastad

1960.

1960. aastad ja Tartu · 1960. aastad ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Tartu ja Tartu toomkirik

Tartu on 619 suhted, samas Tartu toomkirik 78. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 2.30% = 16 / (619 + 78).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Tartu ja Tartu toomkirik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »