Sarnasusi Tsütokiinid ja Viirused
Tsütokiinid ja Viirused on 6 ühist asja (Unioonpeedia): Bakterid, Immuunsüsteem, Kasvaja, Parasitism, Rakk, Valgud.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid ja Tsütokiinid · Bakterid ja Viirused ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Immuunsüsteem ja Tsütokiinid · Immuunsüsteem ja Viirused ·
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Kasvaja ja Tsütokiinid · Kasvaja ja Viirused ·
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Parasitism ja Tsütokiinid · Parasitism ja Viirused ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Rakk ja Tsütokiinid · Rakk ja Viirused ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tsütokiinid ja Viirused ühist
- Millised on sarnasused Tsütokiinid ja Viirused
Võrdlus Tsütokiinid ja Viirused
Tsütokiinid on 53 suhted, samas Viirused 81. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 4.48% = 6 / (53 + 81).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tsütokiinid ja Viirused. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: