Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Atmosfäär ja Vesinik
Atmosfäär ja Vesinik on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Elavhõbe, Energia, Footon, Gaas, Gravitatsioon, Hape, Hapnik, Hüdrosfäär, Heelium, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Kelvin, Kondensatsioon, Lämmastik, Lihtaine, Maa, Mass, Molekul, Molekulmass, Organism, Päike, Radioaktiivsus, Vesi, Vesinik.
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Atmosfäär ja Elavhõbe · Elavhõbe ja Vesinik ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Atmosfäär ja Energia · Energia ja Vesinik ·
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Atmosfäär ja Footon · Footon ja Vesinik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Atmosfäär ja Gaas · Gaas ja Vesinik ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Atmosfäär ja Gravitatsioon · Gravitatsioon ja Vesinik ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Atmosfäär ja Hape · Hape ja Vesinik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Atmosfäär ja Hapnik · Hapnik ja Vesinik ·
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Atmosfäär ja Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ja Vesinik ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Atmosfäär ja Heelium · Heelium ja Vesinik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Atmosfäär ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Atmosfäär ja Keemiline element · Keemiline element ja Vesinik ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Atmosfäär ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Vesinik ·
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Atmosfäär ja Kelvin · Kelvin ja Vesinik ·
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Atmosfäär ja Kondensatsioon · Kondensatsioon ja Vesinik ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Atmosfäär ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesinik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Atmosfäär ja Lihtaine · Lihtaine ja Vesinik ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Atmosfäär ja Maa · Maa ja Vesinik ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Atmosfäär ja Mass · Mass ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Atmosfäär ja Molekul · Molekul ja Vesinik ·
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Atmosfäär ja Molekulmass · Molekulmass ja Vesinik ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Atmosfäär ja Organism · Organism ja Vesinik ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Atmosfäär ja Päike · Päike ja Vesinik ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Atmosfäär ja Radioaktiivsus · Radioaktiivsus ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Atmosfäär ja Vesi · Vesi ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Atmosfäär ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Atmosfäär ja Vesinik
Võrdlus Atmosfäär ja Vesinik
Atmosfäär on 150 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 8.45% = 25 / (150 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Atmosfäär ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
