Sarnasusi Hapnik ja Vesinik
Hapnik ja Vesinik on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Aatommass, Aatomnumber, Antoine Lavoisier, Atmosfäär, Elektron, Elektronegatiivsus, Fluor, Gaas, Hape, Inimene, Isotoop, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline sümbol, Keemistemperatuur, Kondensatsioon, Kontsentratsioon, Ladina keel, Lämmastik, Lihtaine, Maa, Massiarv, Mürgisus, Mittemetallid, Molekul, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Orgaanilised ühendid, Organism, ..., Põlemine, Plahvatus, Robert Boyle, Süsinik, Segu, Spinn, Stabiilne isotoop, Vesi, Vesinik. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Hapnik · Aatommass ja Vesinik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Hapnik · Aatomnumber ja Vesinik ·
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Antoine Lavoisier ja Hapnik · Antoine Lavoisier ja Vesinik ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Hapnik · Atmosfäär ja Vesinik ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Hapnik · Elektron ja Vesinik ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Hapnik · Elektronegatiivsus ja Vesinik ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Hapnik · Fluor ja Vesinik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Hapnik · Gaas ja Vesinik ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Hapnik · Hape ja Vesinik ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Hapnik ja Inimene · Inimene ja Vesinik ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Hapnik ja Isotoop · Isotoop ja Vesinik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Hapnik ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Hapnik ja Keemiline element · Keemiline element ja Vesinik ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Hapnik ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Vesinik ·
Keemiline sümbol
Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).
Hapnik ja Keemiline sümbol · Keemiline sümbol ja Vesinik ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Hapnik ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Vesinik ·
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Hapnik ja Kondensatsioon · Kondensatsioon ja Vesinik ·
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Hapnik ja Kontsentratsioon · Kontsentratsioon ja Vesinik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Hapnik ja Ladina keel · Ladina keel ja Vesinik ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Hapnik ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesinik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Hapnik ja Lihtaine · Lihtaine ja Vesinik ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Hapnik ja Maa · Maa ja Vesinik ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Hapnik ja Massiarv · Massiarv ja Vesinik ·
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Hapnik ja Mürgisus · Mürgisus ja Vesinik ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Hapnik ja Mittemetallid · Mittemetallid ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Hapnik ja Molekul · Molekul ja Vesinik ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Hapnik ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Vesinik ·
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Hapnik ja Oksüdeerija · Oksüdeerija ja Vesinik ·
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Hapnik ja Orgaanilised ühendid · Orgaanilised ühendid ja Vesinik ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Hapnik ja Organism · Organism ja Vesinik ·
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Hapnik ja Põlemine · Põlemine ja Vesinik ·
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Hapnik ja Plahvatus · Plahvatus ja Vesinik ·
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Hapnik ja Robert Boyle · Robert Boyle ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Hapnik ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Hapnik ja Segu · Segu ja Vesinik ·
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Hapnik ja Spinn · Spinn ja Vesinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Hapnik ja Stabiilne isotoop · Stabiilne isotoop ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Hapnik ja Vesi · Vesi ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hapnik ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Hapnik ja Vesinik
Võrdlus Hapnik ja Vesinik
Hapnik on 144 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 13.45% = 39 / (144 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hapnik ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: