154 suhted: Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt, Andaluusia, Andres Tvauri, Anklam, Arheoloogia, Šotimaa, Šotimaa kuningriik, Ålborg, Bütsants, Borgholmi vald, Bretagne'i poolsaar, Danelaw, Danevirke, Dublin, Eelviikingiaeg, Eiríkr Punane, Euroopa, Frangi riik, Friisimaa, Gesta Danorum, Gröönimaa, Grobiņa, Hafrsfjordi lahing, Hamburg, Harald Kaunisjuus, Hastingsi lahing, Hebriidid, Hedeby, Helsingi, Hilisrauaaeg, Holland, Ida-Frangi riik, Igor, Iirimaa, Inglismaa, Inglismaa kuningriik, Island, Jaroslavl, Jaroslavli oblast, Jomsborg, Kaliningradi oblast, Kalmari lään, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kiiev, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Klooster, Kołobrzeg, Koloonia, Konstantinoopol, ..., Kristlus, Kuramaa, Laadoga, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Läänemeri, Läti, Lõuna-Taani piirkond, Leifr Eiríksson, Liepāja, Limerick, Lindisfarne, Linnus, Ljubõtino rajoon, Loire, Mecklenburg-Vorpommern, Nantes, Neustria, Neustria margid, Noorem rauaaeg, Normandia, Normandia hertsogkond, Normanni vallutus Inglismaal, Norra, Northumberland, Novgorodi oblast, Numismaatika, Oleg, Orkney saared, Pariis, Põhja-Ameerika, Põhja-Schleswig, Põhjameri, Poola, Prantsusmaa, Primorsk (Leningradi oblast), Ragnar Lothbrok, Rügen, Rein, Ribe, Rjurik, Rootsi, Rostock, Rouen, Rukis, Saaga, Saaremaa, Salme laevmatused, Saxo Grammaticus, Schleswig-Holstein, Seine, Sevilla, Shetlandi saared, Sigtuna, Smolenski oblast, Soome, Staraja Ladoga, Stockholmi lään, Taani, Taani kuningas, Utrechti provints, Valter Lang, Veliki Novgorod, Venemaa, Verduni leping, Vestfoldi maakond, Viikingid, Vinland, Volga, Volhovi rajoon, William Vallutaja, Wolin, Wolini saar, 10. sajand, 1066, 11. sajand, 12. sajand, 793, 794, 795, 799, 8. sajand, 800, 808, 810, 825, 833, 834, 838, 841, 843, 844, 845, 850, 854, 862, 874, 882, 885, 890, 9. sajand, 911, 920, 941, 982. Laienda indeks (104 rohkem) »
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt algas juba 10. sajandil, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid Atlandi ookeani põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas Põhja-Ameerika kirdeosa.
Uus!!: Viikingiaeg ja Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt · Näe rohkem »
Andaluusia
Andaluusia on Hispaania suurima pindalaga autonoomne piirkond.
Uus!!: Viikingiaeg ja Andaluusia · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Viikingiaeg ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Anklam
Anklami turuplats Anklam on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Vorpommern-Greifswaldi kreisis Peene jõe kaldal.
Uus!!: Viikingiaeg ja Anklam · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Viikingiaeg ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Viikingiaeg ja Šotimaa · Näe rohkem »
Šotimaa kuningriik
Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin, kuni 1707.
Uus!!: Viikingiaeg ja Šotimaa kuningriik · Näe rohkem »
Ålborg
Ålborg (ka Aalborg) on Kopenhaageni, Århusi ja Odense järel suuruselt neljas linn Taanis.
Uus!!: Viikingiaeg ja Ålborg · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Viikingiaeg ja Bütsants · Näe rohkem »
Borgholmi vald
Borgholmi vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Kalmari läänis.
Uus!!: Viikingiaeg ja Borgholmi vald · Näe rohkem »
Bretagne'i poolsaar
Bretagne'i poolsaare satelliidipilt (poolsaar all paremal) Bretagne'i poolsaar on poolsaar Euroopa lääneosas Prantsusmaa loodeosas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Bretagne'i poolsaar · Näe rohkem »
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Uus!!: Viikingiaeg ja Danelaw · Näe rohkem »
Danevirke
Danevirke Olaus Magnuse kaardil (1539) Danevirke ehk Dannevirke on kaitsevallide süsteem, mis kaitses Taani ajaloolist lõunapiiri sakside, friislaste ja slaavlaste eest.
Uus!!: Viikingiaeg ja Danevirke · Näe rohkem »
Dublin
Dublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes.
Uus!!: Viikingiaeg ja Dublin · Näe rohkem »
Eelviikingiaeg
Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.
Uus!!: Viikingiaeg ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »
Eiríkr Punane
Eiríkr Punane Eiríkr Punane ehk Erik Punane (vanapõhja Eiríkr rauði Þorvaldsson; umbes 950 – varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.
Uus!!: Viikingiaeg ja Eiríkr Punane · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Viikingiaeg ja Euroopa · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Frangi riik · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Viikingiaeg ja Friisimaa · Näe rohkem »
Gesta Danorum
"Gesta Danorum", esimene lehekülg "Gesta Danorum" ("Taanlaste vägiteod") on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Gesta Danorum · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Grobiņa · Näe rohkem »
Hafrsfjordi lahing
Fritz Røedi loodud monument Hafrsfjordi lahingu mälestuseks Hafrsfjordi lahing oli lahing, mille tulemusena allutati Lääne-Norra esmakordselt ühe monarhi alla.
Uus!!: Viikingiaeg ja Hafrsfjordi lahing · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Viikingiaeg ja Hamburg · Näe rohkem »
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »
Hastingsi lahing
Hastingsi lahing toimus 14. oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel, normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja, anglosakside juhiks kuningas Harold Godwinson.
Uus!!: Viikingiaeg ja Hastingsi lahing · Näe rohkem »
Hebriidid
thumb Hebriidid on saared Briti saarestiku loodeosas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Hebriidid · Näe rohkem »
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Uus!!: Viikingiaeg ja Hedeby · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Helsingi · Näe rohkem »
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Uus!!: Viikingiaeg ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Viikingiaeg ja Holland · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Viikingiaeg ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Igor
Igor (ukraina keeles Ігор Рюрикович, ka Ingvar ja Inge; enne 879. – 945) oli Kiievi suurvürst alates 912 või 922.
Uus!!: Viikingiaeg ja Igor · Näe rohkem »
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Uus!!: Viikingiaeg ja Iirimaa · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Viikingiaeg ja Inglismaa · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Viikingiaeg ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Viikingiaeg ja Island · Näe rohkem »
Jaroslavl
Jaroslavl on linn Venemaal, Jaroslavli oblasti keskus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Jaroslavl · Näe rohkem »
Jaroslavli oblast
Jaroslavli oblast on 1.
Uus!!: Viikingiaeg ja Jaroslavli oblast · Näe rohkem »
Jomsborg
Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.
Uus!!: Viikingiaeg ja Jomsborg · Näe rohkem »
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Viikingiaeg ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »
Kalmari lään
Kalmari lään on 1. järgu haldusüksus Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Kalmari lään · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Viikingiaeg ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Viikingiaeg ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Uus!!: Viikingiaeg ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Viikingiaeg ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Viikingiaeg ja Klooster · Näe rohkem »
Kołobrzeg
Kołobrzeg (saksa keeles Kolberg) on linn Poola loodeosas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Kołobrzegi maakonna keskus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Kołobrzeg · Näe rohkem »
Koloonia
lc.
Uus!!: Viikingiaeg ja Koloonia · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Viikingiaeg ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Viikingiaeg ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Viikingiaeg ja Kuramaa · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Viikingiaeg ja Laadoga · Näe rohkem »
Lääne-Pomorze vojevoodkond
Lääne-Pomorze vojevoodkond on 1.
Uus!!: Viikingiaeg ja Lääne-Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Viikingiaeg ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Viikingiaeg ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Taani piirkond
Lõuna-Taani piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Taani lõunaosas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Lõuna-Taani piirkond · Näe rohkem »
Leifr Eiríksson
Viikingilaevad Newfoundlandi rannikul L'Anse aux Meadowsi lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal Gokstadi laeva koopia Íslendingur. Juuli 2000 Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik (ka Leif Eriksson; vanaislandi Leifr Eiríksson ehk Leifr heppni; islandi Leifur Eiríksson; umbes 970 – umbes 1020) oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse.
Uus!!: Viikingiaeg ja Leifr Eiríksson · Näe rohkem »
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Uus!!: Viikingiaeg ja Liepāja · Näe rohkem »
Limerick
Limerick on linn Iirimaal.
Uus!!: Viikingiaeg ja Limerick · Näe rohkem »
Lindisfarne
Lindisfarne'i linnus Lindisfarne ehk Holy Island ('püha saar') on tõusu ajal saar Inglismaa kirderannikul Põhjameres.
Uus!!: Viikingiaeg ja Lindisfarne · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Viikingiaeg ja Linnus · Näe rohkem »
Ljubõtino rajoon
Ljubõtino rajoon on haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Novgorodi oblasti põhjaosas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Ljubõtino rajoon · Näe rohkem »
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Uus!!: Viikingiaeg ja Loire · Näe rohkem »
Mecklenburg-Vorpommern
Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Viikingiaeg ja Mecklenburg-Vorpommern · Näe rohkem »
Nantes
Nantes on linn Prantsusmaal Loire'i jõe ääres, suudmest 55 km kaugusel, Pays de la Loire'i piirkonna ja Loire-Atlantique'i departemangu keskus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Nantes · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Viikingiaeg ja Neustria · Näe rohkem »
Neustria margid
Neustria margid olid Lääne-Frangi riigi Karolingidest kuninga looming, riik kattis iidse Merovingide Neustria kuningriigi territooriumi.
Uus!!: Viikingiaeg ja Neustria margid · Näe rohkem »
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Uus!!: Viikingiaeg ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Uus!!: Viikingiaeg ja Normandia · Näe rohkem »
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Uus!!: Viikingiaeg ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »
Normanni vallutus Inglismaal
Bayeux' vaip kujutab Hastingsi lahingut ja sündmusi, mis selleni viisid Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066.
Uus!!: Viikingiaeg ja Normanni vallutus Inglismaal · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Viikingiaeg ja Norra · Näe rohkem »
Northumberland
Northumberland on tseremoniaalkrahvkond ja tervikomavalitsus Inglismaa põhjaosas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Northumberland · Näe rohkem »
Novgorodi oblast
Novgorodi oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Novgorodi oblast · Näe rohkem »
Numismaatika
Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu.
Uus!!: Viikingiaeg ja Numismaatika · Näe rohkem »
Oleg
"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.
Uus!!: Viikingiaeg ja Oleg · Näe rohkem »
Orkney saared
Orkney saared on saarestik Suurbritannia saare põhjaranniku lähedal.
Uus!!: Viikingiaeg ja Orkney saared · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Viikingiaeg ja Pariis · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Viikingiaeg ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhja-Schleswig
Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.
Uus!!: Viikingiaeg ja Põhja-Schleswig · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Viikingiaeg ja Põhjameri · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Viikingiaeg ja Poola · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Primorsk (Leningradi oblast)
Primorski kesklinnas Primorsk (vene keeles Приморск sõnadest при море 'mere ääres') on linn Venemaa Leningradi oblasti Viiburi rajoonis, Soome lahe kaldal.
Uus!!: Viikingiaeg ja Primorsk (Leningradi oblast) · Näe rohkem »
Ragnar Lothbrok
Ragnar Lothbrok (vanapõhja keeles Ragnarr Loðbrók) oli legendaarne viikingihõimude kuningas, keda kirjeldatakse vanapõhja luules ja saagades.
Uus!!: Viikingiaeg ja Ragnar Lothbrok · Näe rohkem »
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Uus!!: Viikingiaeg ja Rügen · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Viikingiaeg ja Rein · Näe rohkem »
Ribe
Ribe toomkirik Ribe on linn Taanis, Ribe maakonna ja Ribe valla keskus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Ribe · Näe rohkem »
Rjurik
Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.
Uus!!: Viikingiaeg ja Rjurik · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Viikingiaeg ja Rootsi · Näe rohkem »
Rostock
Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Viikingiaeg ja Rostock · Näe rohkem »
Rouen
Rouen on linn Prantsusmaa põhjaosas Seine'i alamjooksul, Normandia halduskeskus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Rouen · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Viikingiaeg ja Rukis · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Viikingiaeg ja Saaga · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Viikingiaeg ja Saaremaa · Näe rohkem »
Salme laevmatused
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.
Uus!!: Viikingiaeg ja Salme laevmatused · Näe rohkem »
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Viikingiaeg ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Viikingiaeg ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Seine
Seine on jõgi Prantsusmaal.
Uus!!: Viikingiaeg ja Seine · Näe rohkem »
Sevilla
Sevilla on linn Hispaanias, Andaluusia pealinn.
Uus!!: Viikingiaeg ja Sevilla · Näe rohkem »
Shetlandi saared
Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.
Uus!!: Viikingiaeg ja Shetlandi saared · Näe rohkem »
Sigtuna
Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.
Uus!!: Viikingiaeg ja Sigtuna · Näe rohkem »
Smolenski oblast
Smolenski oblast on 1.
Uus!!: Viikingiaeg ja Smolenski oblast · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Viikingiaeg ja Soome · Näe rohkem »
Staraja Ladoga
Staraja Ladoga (vene Старая Ладога ('vana Ladoga')) on küla Venemaa Leningradi oblasti Volhovi rajoonis.
Uus!!: Viikingiaeg ja Staraja Ladoga · Näe rohkem »
Stockholmi lään
Stockholmi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Viikingiaeg ja Stockholmi lään · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Viikingiaeg ja Taani · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Viikingiaeg ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Utrechti provints
Utrechti provints on 1. järgu haldusüksus Hollandis.
Uus!!: Viikingiaeg ja Utrechti provints · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Viikingiaeg ja Valter Lang · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Viikingiaeg ja Venemaa · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Viikingiaeg ja Verduni leping · Näe rohkem »
Vestfoldi maakond
Vestfoldi maakond oli Norra maakond, mille keskus oli Tønsbergis ning mis asus Oslo fjordi lääne- ja Skagerraki põhja-looderannikul.
Uus!!: Viikingiaeg ja Vestfoldi maakond · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Viikingiaeg ja Viikingid · Näe rohkem »
Vinland
Euroopast Põhja-Ameerikasse. 1 – Fääri saared, 2 – Island, 3 – Idaasundus, 4 – Lääneasundus Gröönimaal, 5 – Baffini saar, 6 – Labrador, 7 – L'Anse aux Meadows Newfoundlandil, 8 – Saint Lawrence'i laht Vinland ehk Vínland (vanaislandi Vínland, arvatavasti 'viinapuude maa' või 'veinimaa', ka Vínland it góða 'hea Vínland') on piirkond Põhja-Ameerikas, mille avastas aasta 1000 paiku Islandi päritolu meresõitja Leifr Eiríksson.
Uus!!: Viikingiaeg ja Vinland · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Viikingiaeg ja Volga · Näe rohkem »
Volhovi rajoon
Volhovi rajoon on haldusüksus Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Viikingiaeg ja Volhovi rajoon · Näe rohkem »
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Uus!!: Viikingiaeg ja William Vallutaja · Näe rohkem »
Wolin
Wolin (saksa keeles Wollin) on linn Poolas Wolini saare lõunatipus.
Uus!!: Viikingiaeg ja Wolin · Näe rohkem »
Wolini saar
Wolin on saar Läänemeres.
Uus!!: Viikingiaeg ja Wolini saar · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Viikingiaeg ja 10. sajand · Näe rohkem »
1066
1066.
Uus!!: Viikingiaeg ja 1066 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Viikingiaeg ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Viikingiaeg ja 12. sajand · Näe rohkem »
793
793.
Uus!!: Viikingiaeg ja 793 · Näe rohkem »
794
794.
Uus!!: Viikingiaeg ja 794 · Näe rohkem »
795
795.
Uus!!: Viikingiaeg ja 795 · Näe rohkem »
799
799.
Uus!!: Viikingiaeg ja 799 · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Viikingiaeg ja 8. sajand · Näe rohkem »
800
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.
Uus!!: Viikingiaeg ja 800 · Näe rohkem »
808
808.
Uus!!: Viikingiaeg ja 808 · Näe rohkem »
810
810.
Uus!!: Viikingiaeg ja 810 · Näe rohkem »
825
825.
Uus!!: Viikingiaeg ja 825 · Näe rohkem »
833
833.
Uus!!: Viikingiaeg ja 833 · Näe rohkem »
834
834.
Uus!!: Viikingiaeg ja 834 · Näe rohkem »
838
838.
Uus!!: Viikingiaeg ja 838 · Näe rohkem »
841
841.
Uus!!: Viikingiaeg ja 841 · Näe rohkem »
843
843.
Uus!!: Viikingiaeg ja 843 · Näe rohkem »
844
844.
Uus!!: Viikingiaeg ja 844 · Näe rohkem »
845
845.
Uus!!: Viikingiaeg ja 845 · Näe rohkem »
850
850.
Uus!!: Viikingiaeg ja 850 · Näe rohkem »
854
854.
Uus!!: Viikingiaeg ja 854 · Näe rohkem »
862
862.
Uus!!: Viikingiaeg ja 862 · Näe rohkem »
874
874.
Uus!!: Viikingiaeg ja 874 · Näe rohkem »
882
882.
Uus!!: Viikingiaeg ja 882 · Näe rohkem »
885
885.
Uus!!: Viikingiaeg ja 885 · Näe rohkem »
890
890.
Uus!!: Viikingiaeg ja 890 · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Viikingiaeg ja 9. sajand · Näe rohkem »
911
911.
Uus!!: Viikingiaeg ja 911 · Näe rohkem »
920
920.
Uus!!: Viikingiaeg ja 920 · Näe rohkem »
941
941.
Uus!!: Viikingiaeg ja 941 · Näe rohkem »
982
982.
Uus!!: Viikingiaeg ja 982 · Näe rohkem »