Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatomnumber, Avogadro arv, Berüllium, D-elemendid, Deuteerium, Dmitri Mendelejev, Dopeerimine, Elektriline rakettmootor, Francis William Aston, Halogeeniühendid, Hapnik, Hõbe, Heterosfäär, Infrapunaspektroskoopia, Ioonmootor, Is Semantics Possible?, Itaalia, Jöns Jacob Berzelius, John Dalton, Jood, Jupiter, Kaaluviht, Kaltsium, Keemia, Keemia ajalugu, Keemia mõisteid, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kilodalton, Kloor, Koobalt, Ksenoon, Kvantvedelik, Lämmastik, Magneesium, Massiarv, Mineraal, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Molaarmass, Molübdeen, Molekul, Molekulmass, Mool, Nukliid, Raud, Röntgenfilter, Siirdemetallid, Spontaanne lõhustumine, ..., Stöhhiomeetria, Strontsium, Teadusrevolutsioonide struktuur, Triitium, Tsüsteiin, Tsirkoonium, Tuumalõhustumine, Uraan, Valgud, Vask, Väärisgaasid, Vesinik. Laienda indeks (12 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Aatommass ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Aatommass ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Aatommass ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Avogadro arv
Avogadro arv ehk Avogadro konstant (tähis N_\mathrm) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.
Uus!!: Aatommass ja Avogadro arv · Näe rohkem »
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Uus!!: Aatommass ja Berüllium · Näe rohkem »
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Uus!!: Aatommass ja D-elemendid · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Aatommass ja Deuteerium · Näe rohkem »
Dmitri Mendelejev
Dmitri Mendelejevi portree (autor Ilja Repin) Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.
Uus!!: Aatommass ja Dmitri Mendelejev · Näe rohkem »
Dopeerimine
Dopeerimine ehk dopeering (inglise keeles doping) tähendab pooljuhttehnoloogias võõraatomite sisestamist sihtmaterjalisse (alusmaterjalisse), näiteks integraallülituse kihti.
Uus!!: Aatommass ja Dopeerimine · Näe rohkem »
Elektriline rakettmootor
Elektriline rakettmootor on rakettmootor, mis töötab elektrienergial.
Uus!!: Aatommass ja Elektriline rakettmootor · Näe rohkem »
Francis William Aston
Francis William Aston (1. september 1877 Harborne, Birmingham – 20. november 1945 Cambridge) oli inglise keemik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Aatommass ja Francis William Aston · Näe rohkem »
Halogeeniühendid
Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatud halogeeni aatomiga – fluori, kloori, broomi või joodiga.
Uus!!: Aatommass ja Halogeeniühendid · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Aatommass ja Hapnik · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Aatommass ja Hõbe · Näe rohkem »
Heterosfäär
Heterosfäär on atmosfääri osa, mis paikneb homosfääri kohal, kõrgemal kui 95–100 km maapinnast.
Uus!!: Aatommass ja Heterosfäär · Näe rohkem »
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Uus!!: Aatommass ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »
Ioonmootor
NASA 2,3 kW NSTAR ioonmootori testimine Deep Space 1 kosmosesüstiku küljes Jet Propulsioni laboris Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mis tekitab tõukejõu väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõuga.
Uus!!: Aatommass ja Ioonmootor · Näe rohkem »
Is Semantics Possible?
"Is Semantics Possible?" ("Kas semantika on võimalik?") on Hilary Putnami filosoofiline artikkel 1970.
Uus!!: Aatommass ja Is Semantics Possible? · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Aatommass ja Itaalia · Näe rohkem »
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Uus!!: Aatommass ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Aatommass ja John Dalton · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Aatommass ja Jood · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Aatommass ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaaluviht
Kaaluvihid Kergemad kaaluvihid Kaaluviht on kangkaaludega kaalumisel kaalude tasakaalu viimiseks või muud tüüpi kaalude kontrollimiseks või vajaliku lisakaalu andmiseks kasutatav raskus.
Uus!!: Aatommass ja Kaaluviht · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Aatommass ja Kaltsium · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Aatommass ja Keemia · Näe rohkem »
Keemia ajalugu
Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.
Uus!!: Aatommass ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Aatommass ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Aatommass ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Aatommass ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Kilodalton
Kilodalton (lühend kDa) on aatommassi mõõtühik, mis võrdub 1000 daltoniga.
Uus!!: Aatommass ja Kilodalton · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Aatommass ja Kloor · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Aatommass ja Koobalt · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Aatommass ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kvantvedelik
Kvantvedelik (inglise keeles quantum fluid) on vedelik, mille omadused on põhiliselt määratud kvantefektidega makroskoopilisel tasandil.
Uus!!: Aatommass ja Kvantvedelik · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Aatommass ja Lämmastik · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Aatommass ja Magneesium · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Aatommass ja Massiarv · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Aatommass ja Mineraal · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Aatommass ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Aatommass ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molübdeen
Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.
Uus!!: Aatommass ja Molübdeen · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Aatommass ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Aatommass ja Molekulmass · Näe rohkem »
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Aatommass ja Mool · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Aatommass ja Nukliid · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Aatommass ja Raud · Näe rohkem »
Röntgenfilter
Röntgenikiirguse spekter filtratsioonita ja kolmel erineval filtril A.
Uus!!: Aatommass ja Röntgenfilter · Näe rohkem »
Siirdemetallid
Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.
Uus!!: Aatommass ja Siirdemetallid · Näe rohkem »
Spontaanne lõhustumine
Spontaanne lõhustumine on üks radioaktiivse lagunemise vorm, mis on iseloomulik väga rasketele isotoopidele ja mille puhul laguneb aatomituum kaheks enam-vähem võrdseks tükiks.
Uus!!: Aatommass ja Spontaanne lõhustumine · Näe rohkem »
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Uus!!: Aatommass ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Uus!!: Aatommass ja Strontsium · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Aatommass ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Uus!!: Aatommass ja Triitium · Näe rohkem »
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Uus!!: Aatommass ja Tsüsteiin · Näe rohkem »
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Uus!!: Aatommass ja Tsirkoonium · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Aatommass ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Aatommass ja Uraan · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Aatommass ja Valgud · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Aatommass ja Vask · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Aatommass ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Aatommass ja Vesinik · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aatomkaal, Suhteline aatommass.
